Loengud 2008

Alexander Lott: Kokkuvõte Karin Hiiemaa loengust Karin Hiiemaa loeng Rahvusvaheliste Suhete Ringis 18. novembril teemal „Aafrika eile ja täna”. Karin Hiiemaa alustab esitlust artikliga „Why I Gave Up African Studies”, mille on kirjutanud 1960. aastatest saadik afrikanistikaga tegelenud inimene, kuid kes loobus seetõttu, et teema oli liiga muserdav. Tulles Eesti juurde, siis Diplomaatias ei ole […]

Alexander Lott: Kokkuvõte Hector Charles Pagan’i loengust Hector Charles Pagan`i loeng 28. oktoobril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal „US Presidential Elections”. Hector Pagan vaatleb Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi läbi televisiooni prisma, sest Eesti meedia on kampaaniat tervikuna niigi põhjalikult kajastanud. Esimest korda sekkus televisioon jõuliselt presidendivalimistesse R. Nixoni ja J. F. Kennedy debati ajal. Selle mõjud ilmnesid

Alexander Lott: Kokkuvõte Erkki Bahovski loengust Erkki Bahovski loeng 14. oktoobril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal „Kas taassoometumine on võimalik?” Soometumise mõiste võeti kasutusele ühes Saksamaa Ostpolitik`ga. Selle kohaselt Nõukogude Liitu ei ignoreerita, vaid peetakse dialoogi ning räägitakse probleemküsimuste osas läbi. Teise maailmasõja järel olid Soomes näiteks kaubandussuhted ning inimeste väljaandmine Nõukogude Liidu kontrollida. U. K.

Alexander Lott: Kokkuvõte debatist “Kas Eesti on järgmine?” Rahvusvaheliste Suhete Ringi ja Välispoliitika Instituudi poolt 30. septembril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis korraldatud debati „Kas Eesti on järgmine“ kokkuvõte. Debateerima olid kutsutud Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidust, Silver Meikar Reformierakonnast ja Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Debatti juhatas Rein Toomla. Esmalt anti kõnelejatele endile probleemi

Kati Jakobson: Kokkuvõte Lauri Linnamäe loengust Lauri Linnamäe loeng 16. septembril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal „Sõda tänaval ja sõda meedias“. Üldist Infosõja 2 väljendust: 1) kübersõda; 2) inimeste arvamuste ja teadmiste kujundamine erinevate infoallikate kaudu. Viimase põhjalikumale käsitlemisele oligi pühendatud Lauri Linnamäe ettekanne, seda eelkõige Gruusia hiliste sündmuste näitel. Tänapäeval on oluline roll infosõjas internetiväljaannetel,

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Harry Lahtheina esinemisest Teisipäeval 11. märtsil jätkus RSR-s loengutesari Gruusia/Georgia teemal. Seekord kõneles Eesti ajutine asjur Gruusias Harry Lahthein “Ilustamata Jürimaast”. Gruusia nimetamine on igaühe südametunnistuse ja arvamise asi. Ise peavad grusiinid “Gruusiat” russismiks, eelistades “Georgiat”. Seal on perekonna- ja klanniühiskond. Ühest küljest päästis see klanniühiskond, kus üksteist aidatakse, raskest olukorrast taasiseseisvusaja

Teisipäeval 4. märtsil oli RSR-i ees Välisministeeriumi rahvusvahelise personalipoliitika büroo direktor Aivar Tsarski loenguga teemal “Eesti osalus valimisvaatlustes”. Alustuseks rääkis Tsarski natuke endast. Ta alustas diplomaadikarjääri 1993.aastal ja on töötanud mitmetes erinevates Eesti saatkondades. Hetkel tegeleb ta Euroopa Liidu Komisjoni poolt korraldatavate valimisvaatlusmissioonide Eesti-poolse organiseerimisega. Kuhu ELi komisjon missiooni saadab sõltub sellest, kas riigil nähakse

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Rein Toomla loengust Semestri avaloengu teisipäeval 19. veebruari pidas RSR-s TÜ õppejõud politoloog ja RSRi vilistlane Rein Toomla, kes rääkis, kuidas ta jaanuaris Gruusias presidendivalimisi vaatlemas käis. Nii Toomla kui teiste OSCE vaatlejate roll oli Gruusias eelkõige kontrolliv. Vaatlejaid oli u 300, kuid jaoskondi 3500. Kaheliikmelised tiimid käisid valimistepäeval igaüks läbi 10