Arvamusfestival
Arvamus- festival
Arvamusfestivalil osaledes toome päevakorda välispoliitilised teemad, mis on meie meelest ühiskondlikust debatist puudu.
2025
2025. aasta suvel korraldas Rahvusvaheliste Suhete Ring Arvamusfestivalil kaks arutelu. Selle aasta fookuseks valiti Läänemere julgeolek.
Esimene arutelu “Julgeolek algab merepõhjast. Kes vastutab katkiste merekaablite eest ja kuidas kaitsta Läänemerd?” sündis juba traditsiooniks kujunevalt koostöös Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liiduga. Teemat ajendas püstitama viimasel aastal tihenenud ohud Läänemerel, nagu merealuse taristu ründamine või varilaevastike tegevus, tekitades küsimusi rahvusvahelise mereõiguse säilenõtkusest kaasaegsetes tingimustes.
Teemat aitasid lahti mõtestada panelistid Eesti Vabariigi kaitseminister Hanno Pevkur, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Kerli Veski ja Eesti mereväe miinisõja divisjoni ülem Ott Laanemets. Arutelu modereerisid RSRi liige Eke Tooming ja Ere Mai Kool EÕÜList.
Teine arutelu pealkirjaga “Kilud versus karud — Läänemeremaade koostöö tulevik” valmis koostöös Välisministeeriumiga. Arutelus keskenduti Läänemeremaade koostööle, erinevate organisatsioonide, nagu Läänemeremaade Nõukogu ja Põhja-Balti koostöö arengutele ja tulevikule, regiooni julgeoleku tagamisele, alternatiivsetele julgeoleku kindlustamise võimalustele ning ühistele väärtustele Läänemere regioonis.
“Venemaa agressioon Ukrainas on ümber kujundamas varasemat julgeolekuarhitektuuri. Traditsiooniliste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrvale on tekkimas paindlikumad ja eesmärgipõhised koostöövormid Euroopa riikide tahtekoalitsioonide näol. Milline on Läänemeremaade Nõukogu ja NB8 tulevikuperspektiiv ning roll meie regiooni ja Eesti julgeoleku tagamisel?”
Arutelus osalesid Eesti Vabariigi välisminister Margus Tsahkna, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik ja Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik. Arutelu modereerisid RSRi liikmed Talis Timmi ja Liisbet Reinsalu. Arutelu saab järele kuulata siit.
“Venemaa agressioon Ukrainas on ümber kujundamas varasemat julgeolekuarhitektuuri. Traditsiooniliste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrvale on tekkimas paindlikumad ja eesmärgipõhised koostöövormid Euroopa riikide tahtekoalitsioonide näol. Milline on Läänemeremaade Nõukogu ja NB8 tulevikuperspektiiv ning roll meie regiooni ja Eesti julgeoleku tagamisel?”
Arutelus osalesid Eesti Vabariigi välisminister Margus Tsahkna, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik ja Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik. Arutelu modereerisid RSRi liikmed Talis Timmi ja Liisbet Reinsalu. Arutelu saab järele kuulata siit.
2024
2024. aastal osalesime Arvamusfestivalil kahe aruteluga. Esimene arutelu valmis Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liiduga ning kandis pealkirja “Riikide vastutusele võtmine hübriidsõdades”. Fookusesse võeti tänapäevane sõjapidamine, mis kaasneb uue aja erisuguste rünnakutega ja kuidas tagada julgeolek piiride näilisel puudumisel. Aruelu jooksul käsitleti teemat nii välispoliitilisest kui ka juriidilisest vaatest, mõistmaks täielikult nüüdse hübriidsõja tähendust.
Arutelus osalesid Kerli Veski (Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor), René Värk (TÜ rahvusvahelise õiguse kaasprofessor) ja Lauri Mälksoo (TÜ rahvusvahelise õiguse professor). Modereerisid RSRi liikmed Patricia Suimets ja Hendrik Priisaar.
Paneeli saab järele kuulata siit.
Teine arutelu “Komm või pomm? Julgeolek heaoluühiskonnas” käsitles seoses pingelise julgeolekuolukorraga Euroopa riikide kaitsekulutuste tõstmist, mis tihtipeale tulevad millegi muu arvelt. Selleks võib olla sotsiaalsüsteem, rohepööre, haridus – üldiselt ühiskonna heaolu, millega paljud Lääne ühiskonnad on pärast külma sõja lõppu harjunud ega näe vajadust selleks loobuda. Arutelu püstitas küsimuse: mille arvelt tuleb Euroopa julgeolek?
Teemat lahkasid Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi saadik), Tiia-Triin Truusa (TÜ militaarsotsioloog) ja Kusti Salm (Kaitseministeeriumi kantsler). Arutelujuhtideks olid RSRi liikmed Annabel Lindmets ja Tõnn Viik.
Paneeli saab järele kuulata siit.
Hybrid European Democracy Festival 2024
Tartu [eel]arvamusfestivali ja üleeuroopalise arvamusfestivali Hybrid European Democracy Festival tulemusel sündis hüperlokaalne aruteluala, mis ühendas Tartu 15 Euroopa linnaga. RSR pidas paneeldiskussiooni teemal “Have we forgotten Moldova and Georgia?”, kus käsitleti kahe riigi Euroopa Liitu astumise võimalusi.
Paneelil osalesid julgeolekuekspert Rainer Saks, meediaametnik Euroopa Liidu piiridhaldusmissioonil EUBAM Moldova-Ukraine’is Mailin Aasmäe ning Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud ja RSRi vilistlane Heiko Pääbo. Modereeris RSRi liige Anastasia Isabella Poole.
Rohedebatt 2024
2024. aasta 6.–9. juunil toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Sellega seoses korraldasid RSR ja Eesti Roheline Liikumine 9. mail 2024 Tartus Genialistide klubis rohedebati “Rohemajandusele üleminek Eestis – väljakutsed ja lahendused”, mida rahastas Euroopa Kliimapaketi projekt. Arutelus osalesid parlamendierakondade esindajad: Hanah Lahe (Reformierakond), Igor Taro (Eesti 200), Natalie Mets (SDE), Rain Epler (EKRE), Aivar Riisalu (Keskerakond) ja Tõnis Lukas (Isamaa).
Arutelu modereerisid RSR-i liige Saskia Lilli Lehtsalu ning külaliseksperdina Sihtasutuse Rohetiiger arendusjuht Mikk Vainik.
Debati jooksul käsitleti rohepöörde ja kliimapoliitikaga seoses rahvusvahelist koostööd El-i siseselt, väliskaubandust, julgeolekut, finantseerimist ja seadusandlust, rohelepet ning kandidaatide võimalusi Euroopa Parlamendis oma poliitikat ellu viia. Debatti kanti üle Postimehes ning publikul oli terve arutelu jooksul võimalus nii veebikeskkonnas Slido kui ka kohapeal oma küsimusi küsida.
2022
Arvamusfestivalil osales 2022. aastal RSR kahe aruteluga. Esimene diskussioon oli teemal “De facto ja de jure – lääne silmakirjalikkus?”, mille käigus arutleti keerulise enesemääramise õiguse üle. Kas lääs võib oma huvides teha sama, mida Venemaa tegi Ukrainaga? Kas Narva on järgmine Donetsk või Luhansk? Ukraina sõja valguses on oluline läbi mõtestada, mida tähendab rahvus globaalses, kuid piiridega maailmas. Kellele on kasulik piire hoida ja kelle jaoks me oleme nõus neid muutma? Laval olid eksperdid Eiki Berg (politoloog ja rahvusvaheliste suhete teooria professor), Marina Kaljurand (Europarlamendi saadik) ja Kristel Vits (Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi doktorant). Arutelu hoidis kursil RSRi liige Saskia Lilli Lehtsalu.
Teisel paneelil käsitleti teemat “Balti riigid – eesliin globaalses poliitikas?” ja võeti sellega fookusesse Balti riikide roll rahvusvahelistes suhetes. Kuidas on meie positsioon seotud sellega, kes on meie liitlased? Kuidas põrkub suurriikide internatsionalism kokku meie sooviga oma rahvust ja kultuuri säilitada? Kuidas saame me kasutada ära oma häält maailma asjade mõjutamiseks? Arutelu käigus analüüsisime, millised on Balti riikide tegelikud võimalused piirkonna tuleviku ja julgeoleku kujundamises kaasa rääkida.
Teemal arutlesid eksperdid Piret Kuusik (regionaalse koostöö ja kliimadiplomaatia büroo nõunik Piret Kuusik ning Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete rektor ja RSRi vilistlane Catlyn Kirna. Teemat hoidis joonel RSRi liige Helena Eglit.
2021
2021. aastal võttis Rahvusvaheliste Suhete Ringi arutelu lahti Prantsusmaa eripärase suhte sekulaarsusega. Arutleti selle üle, milline roll ja mõju peaks religioonil riigis olema. Kuhu maani on võimalik riiki ja religiooni eraldi hoida? Kas üldse peakski? Arutelus osalesid usundiloolane Elo Süld, katoliku kiriku apostellik administraator Eestis Philippe Jourdan ja politoloog Alar Kilp. Arutelu modereeris Rahvusvaheliste Suhete Ringi liige Helena Eglit.
2019
Selleaastasel Arvamusfestivalil vaatas RSR poliitikast veidi kaugemale ja korraldas arutelu rahvusidentiteedi tuleviku teemal. Rändekriiside, hõlpsate migratsioonitingimuste ja üha multikultuursemate ühiskondade taustal kerkib küsimus rahvusidentiteedi püsivusest. Kas rahvusidentiteet on parim näitaja, mille alusel kujundada kodaniku lojaalsust riigile? Millist rahvuslust saaks pidada võimalikuks ja vajalikuks tänapäeva Euroopas?
Rahvusidentiteedi üle arutlesid Johan Skytte instituudi poliitilise teooria dotsent Eva Piirimäe, Kaitseväe Akadeemia poliitikadotsent Illimar Ploom ning Lõuna-California Ülikooli ajaloodotsent Aro Velmet. Arutelu modereeris RSRi liige Fred Gregor Rahuoja. Osalejad rääkisid enda suhetest kogukondlikesse identiteetidesse ning rahvusidentiteedi arengust läbi ajaloo.
Arutlejad nõustusid, et osaliselt on rahvusidentiteet juhuslikult või tahtlikult konstrueeritud, kuid see võib olla ka siiras kohaliku kultuuri hoidmise väljendus. Juttu tehti ka keskkonnakaitsest ja sellest, kas müüt eestlasest kui metsarahvast tuleb keskkonnale kasuks või kahjuks.
Arutelu saab järele kuulata siit.
2018
Väitluse fookus oli Riigikogu ja kodanike kaasamisel välispoliitikat puudutavate otsuste tegemisel.
VASTU (Juhan Lepassaar, Triinu Jõgi): Välispoliitika on spetsiifiline valdkond, kus on vaja teha operatiivseid ja ekspertteadmisel põhinevaid otsuseid. Seetõttu ei saa läbivalt tugineda Riigikogu otsustusmehhanismidele, mis võivad olla ajakulukad.
POOLT (Andres Herkel, Anniki Mikelsaar): Samas tagaks välispoliitiliste otsuste tegemise läbipaistvus ja huvigruppide kaasamine sidususe otsustajate ja kodanike vahel ning tõstaks usaldust ühiskonnas riigi toimimise vastu.
Arutelu teemal „Välispoliitiliste otsuste tegemine peab olema demokraatlikum“
Loomulikult on küsimus kahest argumendist mitmetahulisem ning teema laiendamiseks järgnes arutelu Lauri Mälksoo, Juhan Lepassaare ja Lauri Tankleri osalusel.
Põhimõttelisi välispoliitilisi otsuseid tehes ei tohiks kiirustada ning Riigikogu ja avalikkuse kaasamine toimub juba praegu. Siiski esineb olukordi, kus ühiskond soovib täiendavat kaasamist olukordades, kus Riigikogus hääletuse või referendumi korraldamine pole ajalise surve tõttu võimalik ega efektiivne. Sellistel hetkedel peab leidma tasakaalu eri huvide vahel, et vältida lõhe tekkimist.
Väitlust ja arutelu modereeris Triin Toimetaja.
2017
Koostöös Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga korraldati Arengukoostöö ja Välispoliitika alal kaks arutelu: “Kas Krimm on unustatud?” ning “Eesti kui väikeriigi roll ja võimalused välispoliitikas?”. Esimeses arutelus osalesid majandusekspert Raivo Vare, Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi professor Andres Kasekamp ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, modereeris RSRi vilistlane Oliver Mõru. Teises arutelus vahetasid mõtteid Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet, kolumnist Ahto Lobjakas, Eesti esindaja Euroopa Liidus Matti Maasikas ja Läti parlamendi liige Veiko Spolitis. Modereeris RSRi akadeemiline juhendaja Raul Toomla.
