Arvamusfestival
Rahvusvaheliste Suhete Ring on osalenud Paides toimuval Arvamusfestivalil arutelude korraldamises pea iga aasta.
Arvamusfestival 2022
Arvamusfestivalil osales 2022. aastal RSR kahe aruteluga. Esimene diskussioon oli teemal “De facto ja de jure – lääne silmakirjalikkus?”, mille käigus arutleti keerulise enesemääramise õiguse üle. Kas lääs võib oma huvides teha sama, mida Venemaa tegi Ukrainaga? Kas Narva on järgmine Donetsk või Luhansk? Ukraina sõja valguses on oluline läbi mõtestada, mida tähendab rahvus globaalses, kuid piiridega maailmas. Kellele on kasulik piire hoida ja kelle jaoks me oleme nõus neid muutma? Laval olid eksperdid Eiki Berg (politoloog ja rahvusvaheliste suhete teooria professor), Marina Kaljurand (Europarlamendi saadik) ja Kristel Vits (Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi doktorant). Arutelu hoidis kursil RSRi liige Saskia Lilli Lehtsalu.
Teisel paneelil käsitleti teemat “Balti riigid – eesliin globaalses poliitikas?” ja võeti sellega fookusesse Balti riikide roll rahvusvahelistes suhetes. Kuidas on meie positsioon seotud sellega, kes on meie liitlased? Kuidas põrkub suurriikide internatsionalism kokku meie sooviga oma rahvust ja kultuuri säilitada? Kuidas saame me kasutada ära oma häält maailma asjade mõjutamiseks? Arutelu käigus analüüsisime, millised on Balti riikide tegelikud võimalused piirkonna tuleviku ja julgeoleku kujundamises kaasa rääkida.
Teemal arutlesid eksperdid Piret Kuusik (regionaalse koostöö ja kliimadiplomaatia büroo nõunik Piret Kuusik ning Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete rektor ja RSRi vilistlane Catlyn Kirna. Teemat hoidis joonel RSRi liige Helena Eglit.
Arvamusfestival 2021
2021. aastal võttis Rahvusvaheliste Suhete Ringi arutelu lahti Prantsusmaa eripärase suhte sekulaarsusega. Arutleti selle üle, milline roll ja mõju peaks religioonil riigis olema. Kuhu maani on võimalik riiki ja religiooni eraldi hoida? Kas üldse peakski? Arutelus osalesid usundiloolane Elo Süld, katoliku kiriku apostellik administraator Eestis Philippe Jourdan ja politoloog Alar Kilp. Arutelu modereeris Rahvusvaheliste Suhete Ringi liige Helena Eglit.
Arvamusfestival 2019
Selleaastasel Arvamusfestivalil vaatas RSR poliitikast veidi kaugemale ja korraldas arutelu rahvusidentiteedi tuleviku teemal. Rändekriiside, hõlpsate migratsioonitingimuste ja üha multikultuursemate ühiskondade taustal kerkib küsimus rahvusidentiteedi püsivusest. Kas rahvusidentiteet on parim näitaja, mille alusel kujundada kodaniku lojaalsust riigile? Millist rahvuslust saaks pidada võimalikuks ja vajalikuks tänapäeva Euroopas?
Rahvusidentiteedi üle arutlesid Johan Skytte instituudi poliitilise teooria dotsent Eva Piirimäe, Kaitseväe Akadeemia poliitikadotsent Illimar Ploom ning Lõuna-California Ülikooli ajaloodotsent Aro Velmet. Arutelu modereeris RSRi liige Fred Gregor Rahuoja. Osalejad rääkisid enda suhetest kogukondlikesse identiteetidesse ning rahvusidentiteedi arengust läbi ajaloo.
Arutlejad nõustusid, et osaliselt on rahvusidentiteet juhuslikult või tahtlikult konstrueeritud, kuid see võib olla ka siiras kohaliku kultuuri hoidmise väljendus. Juttu tehti ka keskkonnakaitsest ja sellest, kas müüt eestlasest kui metsarahvast tuleb keskkonnale kasuks või kahjuks.
Arutelu saab järele kuulata siit.
Arvamusfestival 2018
Väitluse fookus oli Riigikogu ja kodanike kaasamisel välispoliitikat puudutavate otsuste tegemisel.
Arutelu teemal „Välispoliitiliste otsuste tegemine peab olema demokraatlikum“
VASTU (Juhan Lepassaar, Triinu Jõgi): Välispoliitika on spetsiifiline valdkond, kus on vaja teha operatiivseid ja ekspertteadmisel põhinevaid otsuseid. Seetõttu ei saa läbivalt tugineda Riigikogu otsustusmehhanismidele, mis võivad olla ajakulukad.
POOLT (Andres Herkel, Anniki Mikelsaar): Samas tagaks välispoliitiliste otsuste tegemise läbipaistvus ja huvigruppide kaasamine sidususe otsustajate ja kodanike vahel ning tõstaks usaldust ühiskonnas riigi toimimise vastu.
Loomulikult on küsimus kahest argumendist mitmetahulisem ning teema laiendamiseks järgnes arutelu Lauri Mälksoo, Juhan Lepassaare ja Lauri Tankleri osalusel.
Põhimõttelisi välispoliitilisi otsuseid tehes ei tohiks kiirustada ning Riigikogu ja avalikkuse kaasamine toimub juba praegu. Siiski esineb olukordi, kus ühiskond soovib täiendavat kaasamist olukordades, kus Riigikogus hääletuse või referendumi korraldamine pole ajalise surve tõttu võimalik ega efektiivne. Sellistel hetkedel peab leidma tasakaalu eri huvide vahel, et vältida lõhe tekkimist.
Väitlust ja arutelu modereeris Triin Toimetaja.
Täname kaasa mõtlemast!
Arvamusfestival 2017
Koostöös Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga korraldati Arengukoostöö ja Välispoliitika alal kaks arutelu: “Kas Krimm on unustatud?” ning “Eesti kui väikeriigi roll ja võimalused välispoliitikas?”. Esimeses arutelus osalesid majandusekspert Raivo Vare, Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi professor Andres Kasekamp ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, modereeris RSRi vilistlane Oliver Mõru. Teises arutelus vahetasid mõtteid Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet, kolumnist Ahto Lobjakas, Eesti esindaja Euroopa Liidus Matti Maasikas ja Läti parlamendi liige Veiko Spolitis. Modereeris RSRi akadeemiline juhendaja Raul Toomla.
