NATO x Eesti
- 2004. a sai eesti ligi NATO saladustele, mida ei anta üle avalikku kasutusse
Kas eestile ligi antud dokumendis (NATO omas) on kõik sladused kirjas?
- Ei ole. Siiski mis tol ajal võis loogiline olla, võib olla mitte tänapäeval (kahjuks ka seeõttu pole see sinna kirjapandud)
- Ajaloolane opereerib enamasti faktiga (stereotüüp), Kaarel märgib, et see on illusioon
- selleks , et sündmus saab tuntuks peaba ajaloolane seda täheldama ning teised ajaloolased seda jagama
*kuidas USA aitas Eestis saada NATO liikmeks*
- 2013. aastal kirjutas Putin artikli seoses sellega, et Ukraina pole olemas
Miks Eestil õnnestus saada NATOsse, aga mitte Ukraina?
- Minna tagasi 1991. aastasse, peab meenutama mis olid Eesti väljavaated ja olukord. Siiski mitte keegi tol ajal ei kujutanud ette, et Eesti saab NATOsse. Põhjus, miks keegi ei võtnud tõsiselt, sest meid nähti Vene liitlasteks (just läänes). Samuti olid teadmised Eestist kehvad ja nõrgad.
- Me olime Venemaa mõjusfääris.
- Eesti tegi samuti proleeme → kodakondsus poliitika, näiteks valmistel tohiks valida eestlased ainult mitte venelased. Lääne nägi seda kui rünnak vähemuste suunas ja pida Eestit “probleemseks”. Siiski oli NATOga seoses ebakindlus, sest ei teatud organisatsiooni tulevikust.
Kui Bill Clinton astus ametisse, siis tema tähelepanu juhiti sellele, et NATO võiks laiendada. Muidu pole organisatsioonist kasu. Clinton hakkas pakkumise üle mõtlema. Clintoni põhiline välispoliitika kriteerium, et toetada Venemaa, et sellest teha demokraatlik riik. Muidu võib ähvardada NATO laienemist, sest Venemaa võib probleeme tekitada (nt laiendama oma mõjusfääri ja tõsta kaitsekulusi). Mis ka juhtus
Sel ajal Balti riigid polnud nähtavad, sest Venemaa peal oli kogu fookus. Clintoni lähim nõunik oli Venemaa armastaja (tema kirjanduse taust mõjutas seda). Nõunikud ja Clinton tegid tuuri endiste Vene liitlaste riigis. Tuuri viimane peatus oli Tallinn, kuid midagi suurt ei oodanud sellest. Eeestlased lisasid viisid programmi, et ta kohtuks mitte ainult vähemustega kui ka Eesti poliitikutega (T. H. Ilves). Viisidi tulemusena näthi Eestit eeskujuks teiste endiste liitlas riikidel. Ameerikalsed olid üllatunud, et eestlased olid sarnase mõtteviisiga kui Lääne rahvas. Samuti öeldi Lennart Mere kohta: “See meri pakub kogemusi, mida Ameerika diplomaadid mujalt ei saa”. 1993. a käis idee välja, et miks ka mitte Eestit arvestada NATOga, kuid sel ajal ei olnud sellega nõus, sest kardeti Venemaad solvata.
- NATO laiendamine oli vähmuse projekt ning teadlased olid selle vastu. Prioriteet oli säilitada Venemaaga suhteid. Olid nõus Kesk-Euroopa riike vastu võtmas, kuid mitte Balti riike.
Skeptikud ja USA rahvas oli NATO laiendamise vastu. Saksamaa ei pooldanud Balti riike vastu võtmas.
Kuigi NATOsse saamine oli väga ettemääramatu protsess, kunagi ei saanud kindel olla. Siiski tänu koalitsiooniga Ameerika ametnikega (+eesti poliitikud) oli määramatust vähem. Nemad ütlesid konkreetseid asju, mida Eesti peaks tegema. Neid ametnike nimetatii lastehoidjadeks (eesti poliitku nime ei mainitud)
“NATOsse pürgimine ei olnud sprint, vaid maraton”
Mis määral oli eesti seas vasatus NATOsse liitumine:
- Rahvas väga ei teadnud sellest. Siiski välispoliitkat ei tehtud rahva arvamuse järgi.
Nõuanne ameeriklaste poolt Eestile:
- USA poliitik andis nõu Ilvsele: kohe esimeses ringis NATOsse ei saa, kuid kui te proovite EL-i, siis on vähem vastu väiteid kui proovite NATOsse.
- Eesti tegi kannapöörde → tähelepanu suunati EL-i astumisse. Mitte kaua pärast seda oli kokkulepe, et Eesti saab EL-i. Tunnustati Eestis kui parimaks reformiriigiks. Kõige kiirem riik, kes ühines internetiga. Seda ka USA poliitikud tunnustasid Eesti osas.
- Te peate olema Läti ja Leeduga solidaarsed
- Moodustati Baltimaade ühine sõjaüksus, mis tõestas riikide omavahelist solidaarsust.
- Ärge jamage vähemustega, et ärge nõudke territootriume
- Eesti diplomaatia muutis ja loobus territoriaalsetest nõudmistest.
- Moderniseerige relvajõudu
- Kuigi Poolas polnud ühtegi ingliskeelseid rääkijaid sõjaväes, õnneks polnud Eestis olukord nii kehv. Soovitati ehitada üles Eesti sõjavägi, mis oli raske.
- Olge sõbralikumad Venemaaga
- Eestil oli tüli norija maine Venemaaga, kuid Läänele ei meeldinud see. Eesti võttis uue suuna ja üritati positiivselt hõlmata Venemaaga (näiteks piirida suhtes Setomaal)
- Kui Putin sai presideniks, siis ütles tal pole probleemi kui Eesti liitub NATOga (võib olla oli strateegiline välja ütlemine)
- Ärge jamage holocausti teemaga, ärge olge natsid
- 2000. aastate alguses mõistis Norra kõige vähem natse hukka (selline aruanne oli tehtud). Aastal 1998/99 moodustasid Baltimaad komisjoni, mis hakkas uurima ajaloolisi kuritegevusi (inimvastaste kuritegude uurimiskomisjon). Õpikuid vajadusel kirjutati ümber.
- Ameerika ametnikud tunnustasid Eestit, et tegelevad probleemiga.
Küsimused (osa):
- Usas oli laienemine vähemuse projekt. Kuidas läks hästi, et Eesti liit oli valgustatud sel teemal?
- Eelis oli Ukraina suhtes, et meil oli iseseisvusaega rohkem. Samuti ei olnud Ukrainas intelligentsi nii palju. Samuti Eesti oli järjepidev nõukogudeajal (heas mõttes).
- Kui clintoni aegne ameerika oli sõbralik Venemaaga. Kas Trumpi lähenimine on välispoliitika osas võrreldav Clintoni omaga (mõlemad soovisid sõprust Venemaaga?
- See võrdlus on pädev, sest on ühe põlvkonna inimesed. Trumpi puhul on raske midagi arvata. Miks Trumpi ajal ühtegi sõda ei alganud jne.
- 9/11 kui palju see mõjutas Eesti sissesaamist NATOsse
- Mingil määral, pani ameerikat kahtlema turvalisust ja ümber mõtlema mõningaid asju.
- Kui palju sellist suhtumist on, et riigid on väljamõeldud (nagu Venemaa ütles Ukraina kohta)
- Inimesed ei tundnud ajalugu ja pikka aega oli lääs huvitatud ainutl Venemaas. Ei teatud, kus Ukraina on kaardil jne.
- Mingi näide kui USA ametnikud panid käe ette Eestile
- Pigem öeldi, et ärge rohkem tehke, kuid kunagi vist ei pandud kätt ette
