Siim-Hendrik Rääk: Kokkuvõte Kristina Kallase longust
Teisipäeval, 23. aprillil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees, kes rääkis teemal “Ränne globaliseerunud maailmas ja Eesti koht selles”
Külaline alustab tuues välja, et Eestis on olukord pagulaste eest hoolitsemises kehv. Eesti kahjuks ei täida enamusi Euroopa Liidu direktiive pagulaste alal. Puudub elementaarne ligipääs arstiabile jne. Seda uurides puutus külaline esimest korda kokku varjupaigataotlejatega Eestis.
Edasi laiendas külaline teemat tuues välja, et Eesti ei ole pagulaste sihtriik, vaid nad on siia sattunud pärast pikka seiklemist. Ainult poliitilised põgenikud Venemaalt ja Valgevenest on tulnud teadlikult Eestisse. Kõik ülejäänud on sattunud siia kogemata.
Külaline tõi välja, et maailmas toimub tänapäeval tohutu ränne (inimene elab riigis, kus ta ei ole sündinud), kuskil 3% maailma elanikkonnast on rännanud. Tänapäeva ränne on selline, et liigutakse kontinentide vahel, mitte ainult kõrvalriiki. Väga suur osa rändest on ka siseriiklik – sisepagulased, eesmärgiga parandada oma sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.
250 miljonist migrandist on 71 miljonit Euroopas, neist 40 miljonit on teised Eurooplased. Näha on rohkem rassidevahelist rännet, aga rohkem kui pooled migrandid on teised Eurooplased. Samas on enamus põgenikke arenevates riikides.
Külaline rääkis, et tänapäeval rännatakse just linnadesse, sest seal on töö, keegi ei rända maale (tsiteerides Dawk Sandersit). Urbaniseerumine toimub meeletu kiirusega. Külalise meelest on urbaniseerumisega võitlemine aga tuuleveskitega võitlemine, kuna urbaniseerumine on paratamatu.
Edasi liikus külaline põgenike teemale, küsides, kui paljud 250 miljonist migrandist maailmas on põgenikud – neid on 10%. Immigrandi ja põgeniku vahe on see, et põgenik ei saa oma koju enam tagasi minna. Lahkumise põhjuseks on otsene oht tema elule.
Külaline tõi välja põhjused, mis muudavad inimesed põgenikeks. Esmane põhjus on sõda. Maailmas on täna umbes 50 suuremat sõda või sõjalist konflikti, mis põhjustavad põgenike voolusid. Kõige värskem põgenike allikas oli sellel hetkel Süüria.
Teine suur põhjus on nälg. Eesti ei võta vastu pagulasi, kelle ainsaks põhjuseks on nälg. Samas põhjamaad annavad varjupaika ka neile, kes pagevad nälja eest. Maailmas on ligikaudu 1 miljard inimest, kes elavad pidevas näljas. Samas on nälg tihti põhjustatud sõja poolt, lisaks võib põhjuseks olla loodusõnnetused või põuad.
Eestis võetakse üldse väga kitsalt Genfi konventsiooni järgi pagulasi vastu. Näiteks looduskatastroofi pärast Eesti varjupaika ei anna. Otsustamisel kaalutakse seda, kas inimese kodumaale tagasi saatmise korral ähvardab teda surm või piinamine – kui ähvardab, võtab Eesti pagulase vastu. Pagulased peavad aga läbima väga pika protsessi, kus üritatakse kindlaks teha, kas pagulase probleem on tõene.
Üks osa rändest toimub inimkaubitsemise teel. Osad inimesed kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult liigutatakse punktist A punkti B. Inimkaubanduse ohvritele antakse enamustes riikides kaitset. Samas Eesti jälle ei soovi inimkaubanduse probleemiga tegeleda.
Kõige rohkem põgenikke pärineb hetkel Afganistanist. Iga neljas põgenik on just sealt pärit.
Üks oluline osa rändest on siiski ka siseränne. Ka siserände puhul on paljud põgenikud, tekitades sihtkohtades slumme. Ligi 2/3 oma kodudest vägivaldselt eemaldatud jäävad oma riiki. Peamised sisepõgenikega riigid on Sudaan, Pakistan, Kongo, Filipiinid ja teised.
Konspekteeris Siim-Hendrik Rääk
