Eerik Männik: “Süüria”

Siim-Hendrik Rääk: Kokkuvõte Erik Männiku loengust

Teisipäeval, 15. oktoobril oli RSR-il külas Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse vanemteadur Eerik Männik, kes rääkis Süüriast.

„Sõda on poliitika teiste vahenditega“

Esineja alustab tõdemusega, et Süüria kodusõda sai alguse Araabia Kevade tõttu. Erinevalt teistest riikidest muutus Süüria konflikt väga veriseks.

Araabia kevade põhjused – Majandused ei suutnud demograafilise kasvuga kaasas käia (suur noorte töötus) Teiseks autoritaarne poliitiline süsteem, kus inimesed ei saanud riigi arengus kaasa rääkida ning kolmandana reageerisid valitsused meeleavalduste lainele vägivaldselt.

Süürias võttis valitsus algusest peale seisukoha, et meeleavaldustel ei tohi lasta juhtuda. Protsess kulges 2011ndal aastal küllaltki rahumeelselt, olid üksikud väljaastumised, meeleavaldused sagenesid, kuid nad olid rahumeelsed. Valitsus vastas neile aga aina suurema jõukasutusega. Selle tõttu astusid paljud sunniidid sõjaväest välja ja moodustasid vaba süüria armee, endasõnul protestijate kaitsmiseks. VSA üritas luua ka poliitilist esindust, toimus terve rida erinevaid poliitilisi aktsioone ning selle tulemusel moodustus Süüria rahvusnõukogu, kes aga ei soovinud Assadi valitsust kukutada. Siiski muudeti oma meelt, kui nähti kui kaugele Assad on valmis minema, et võimu hoida. Uus eesmärk oli Assad sõjaliselt kukutada, mida toetas lõpuks ka Süüria rahvusnõukogu.

3. jaanuaril 2012 maandus esimene laadung laskemoona ja relvi mässulistele, keda toetasid teised araabia riigid nagu Saudi Araabia ja Türgi – See aeg tähistabki kodusõja puhkemist.

Algselt tundus, et Al-Assadil on tõeline ülekaal mässuliste vastu ning, et on aja küsimus kui mässulised puruks lüüakse. Seda aga ei juhtunud, kuna – 1. See on suur riik, sõjategevuse ala hõlmab 90000 ruutkilomeetrit. 2. Assad ei saanud kasutada tervet oma sõjaväge kuna paljud olid sunniidid – kasutada jäi ainult kuskil 60 000 meest, keda tuli pidevalt ümber liigutada. 3. Mässulised said teadaolevalt 3,5k tonni relvi.

Kõigepealt suutsid mässulised luua sellise tsooni, mida valitsusväed ei suutnud enam tagasi hõlmata. Hiljem taandus Assad plaanitult kurdide aladelt. 2012nda aasta keskpaigaks oli näha, et Assadi väed ei suuda mässulisi igalt poolt tagasi suruda. Augustist peale hakkas tulema teateid, et sõda võib ära lõppeda. Esiteks selgus, et Iraan oli hakanud välja õpetama alaviitidest sissiliikumist selleks puhuks, kui mässulised Damaskuse vallutavad. Idee oli, et sõda läheks koha peal edasi, et Iraan suudaks sõja kulgu mõjutada.

Sügise poole liikudes oli näha, et mässulised suurendavad haaret Damaskuse ümber. Aasta lõpuks oli Assad kaotanud umbes 50% meestest. Nad suutsid hoida oma positsioone aga mässulisi tagasi lüüa ei suudetud. Detsembris tulid esimesed teated, et Assad plaanib kasutada keemiarelva ning tulid ka esimesed raketilöögid mässuliste alade pihta. Assad kartis oma elu pärast ning tundus, et reþiimi päevad on loetud.

Selle aasta Jaanuarist on tulnud teateid keemiarünnakutest aga kannatanuid ei ole olnud palju. Märtsikuus tuli esimene teade, et mässulised kasutasid keemiarelva. Torkas silma aga, et mässulised ei suutnud Damaskuses edasi liikuda. Mõistatus muutus arusaadavaks, kui tuli välja, et Iraani abiga oli Assadi vägede kaotuste korvamiseks välja õpetatud umbes 40 000 omakaitseväelast ning olukord stabiliseerus. Samas ei suutnud Assad ka nüüd mässulisi purustada. Mässulised tugevdasid oma survet ning Augustis, kui toimus keemiarünnak, valmistusid mässulised Damaskuse võtmiseks.

Prantsuse luure andmetel kasutatigi Assadi poolt keemiarelva selle võimaliku rünnaku tõrjumiseks. Augustist edasi minnes on Assadi väed suutnud natukene edasi liikuda.

Aga kuidas siiski suudavad mässulised tehnilise ülekaaluga Assadi vastu võidelda? Naaberriigid hoiavad mässulisi oma relvatarnetega elus. Nii võib öelda, et kõrvalriigid võitlevad Süürias mõjuvõimu pärast Lähis-Idas. Sõja käigushoidmine sõltub välisriikide toetusest. Kõneleja arvates ei oleks Süüria reþiimi enam olemas, kui Iraan seda ülal ei hoiaks. Sõda on riigi nii ära lõhkunud, et enam ei ole tegemist enam riigiga, vaid lihtsalt formaalse moodustisega.

Lääneriikide mõju riigis on siiski väike, kuna enamuse relvadest ja rahalisest toetusest antakse mässulistele ja valitsusvägedele teiste riikide poolt.

Jõujoones Süürias muutuvad aga järjest selgemaks. Mässulised moodustasid hiljuti viiekümnest brigaadist Islamistide armee. Niisiis on muutunud kõige tugevamaks Islamistid, kelle eesmärk ei ole Süüria vabariik, vaid eesmärk on luua Süüria Islamiriiki, kus Lääneriigid on muutunud kõrvalseisjateks. Meie kasuks räägib asjaolu, et keemiarelvadest vabanemise programm on läinud käima, et mässulistest islamistide kätte ei satuks keemiarelvad, mida kasutada lääneriikide, või ka Venemaa vastu.

Süüriast lahkub meeletult inimesi, juba 7 miljonit on lahkunud ning oodata on veel nelja miljoni lahkumist – see tähendab iga teine Süürlane on oma kodust lahkunud. Euroopa Liit valmistub põgenikevooks.

Süüria sõda on Al-Qaeda unistuste sõda – on võimalus kukutada ilmalik valitsus – pidada püha sõda moslemimaailma vabastamise eest. Pakistani Taleban on juba oma mehed võitlusesse saatnud, umbes 200 meest.

Raske on öelda kaua see sõda veel kestab – kõige tähtsam on, kui kaua välised toetajad veel tahavad sellest sõjast osa võtta? Lisaks on raske rahu sõlmida, kuna rahu tuleb sõlmida kõikide mässuliste osadega, kellest paljud aga rahu isegi ei taha.

Konspekteeris Siim-Hendrik Rääk

Pildi viide/Image attribution: