Kategooria, mille kõik alampostitused on loengud.
Regionaalhaigla Infektsioonikontrolli talituses juhataja. Humoorikalt PERHi Aasta kõneisik 2020 → olnud meedias, et koroona pandeemiaga seoses rahvale olukorda kirjeldada. Suur tänu meie poolt tehtud töö eest nii teile kui arstile kui teile kui inimesele ning annan siinkohal üle, et kuulda, kuidas teie tajute – kas ja mida me sellest pandeemiast tuleviku jaoks õppinud oleme? Konspekt […]
Pandeemiad – uus reaalsus? Read More »
Terve maailma hõlmav riik umb 4500 kandis Riikide arv kahaneb, rahva arv kasvab, Rahvastiku tingarv, sarnane parlanendi erakondade tingarv, tingarv väikestest hõimudest ja suurtest tsivilisatsioonidest on raske ja kohmakas, aga kui võtta tingarv pindala poolest, siis tekivad erinevad jooned, ühe kalle 2 korda suurem kui teise oma. Riigid tekivad seal, kus on inimesi. Egiptusel väike
Kuidas muutub riikide suurus järgmise 100 aasta kestel Read More »
Tegemist on ärevate aegadega ja me kõik üritame sensi teha Vene-Ukraina konfliktist, aga mis viib meid tõele lähemale aga mis eksiteele. Inimesed kes on ajalooga tuttavad ajavad tihti taga just konflikti juuri, sest nad on ajaloolased, aga isegi 20. saj perspektiiv ei ole piisavalt et teada ja peaks teadma vähemalt 300-350 aastat. Just selle perspektiiviga
Pärtel Piirimäe – Kas puutin on hull? Read More »
Euroopa kliimapoliitika välispoliitilises võtmes Milline on Euroopa Liidu koht kliimapoliitikas. Neile meeldib näidata ennast kui juhtfiguurina kliimapoliitikas. Praeguseks on 131 riiki andnud lubaduse saavutada kliimaneutraalsus mingiks hetkeks. Kuna need riigid moodustavad üle 80% süsinikuheidetest ja enamuse ka maailma rahvastikust, siis pole Euroopa Liit kaugeltki enam ainuke kliimapoliitikaga tegeleja. Süsinikuneutraalseks on saavutanud mitmed väikeriigid, näiteks Suriname
Johanna Maarja Tiik: Euroopa kliimapoliitika välispoliitilises võtmes Read More »
taastuvenergia on eestis praegu seksikas teema eesti energia tulevik: iseseisvam, suurem jaotus erinevate allikate vahel, biomassist tulenev energeetika mis asendaks gaasi Meie energeetika on EL keskmisest kovasti iseseisvam, meile on tähtis vene turu poolt tulev transport Sõltuvuses oleme me vene ja valgevene puidust, vene gaasist ja naftast. Naabritest oleme sõltuvad energiaturu mehhanismidest, oma otsustega oleme
Ingrid Nielsen: Sõda kui rohepöörde kiirendaja Read More »
17. saj õpiti rahvusvahelist õigust Tartu Ülikoolis Filosoofiateaduskonna alt. Õigus on positiivne moraal. Tänapäeval on hästi palju tekkinud juurde kohtuid ja norme. Eesti ala läheb Põhjasõja tulemusena Venemaa alla. Mida koolis ei õpetata on see, et sõdadel on rahvusvahelise sideme dimensioon. On vajadus või leidub inimesi, kes sõdu vastustavad või õigustavad. Kui kerime tagasi praegusesse
Lauri Mälksoo: Warfare and Lawfare Read More »
RSRis Veiko Spolītis: Sõda 2022. Olukorrast Ukrainas Läti Välispoliitika Instituudist Praegu levib internetis Ukraina sõja kohta nii palju infot, et ei jõua informatsioonile isegi järgi. Osati öeldakse, et sõja algus Ukrainas on 2014, kui algas Krimmi annektsioon. Arvestades vene ajalugu ja välispoliitikat, siis valitsemisviisid on seal konservatiivsed. See riik on ainus tänapäeva Euroopa imperialismimeelne riik.
RSRis Veiko Spolītis: Sõda 2022. Olukorrast Ukrainas Read More »
Olen elanud Hongkongis 4 aastat. Alates 2017. aastast on erinevusi praegusega märgata mitmeid. Alustame surmast – Hongkong sureb alati. Hongkongi staatus pole kunagi tema enda käes olnud – inimesed pole saanud kunagi valida oma saatuse üle. Alati on olnud suured ja dramaatilised muutused, mida saab nimetada surmaks – näiteks “meedia surm”, “demokraatia surm” jne. 1897-
Rein Tammsaar – Afganistani tragöödia Read More »
Olen elanud Hongkongis 4 aastat. Alates 2017. aastast on erinevusi praegusega märgata mitmeid. Alustame surmast – Hongkong sureb alati. Hongkongi staatus pole kunagi tema enda käes olnud – inimesed pole saanud kunagi valida oma saatuse üle. Alati on olnud suured ja dramaatilised muutused, mida saab nimetada surmaks – näiteks “meedia surm”, “demokraatia surm” jne. 1897-
Teele Rebane- Minu Hongkong Read More »
Kaubanduspoliitika Euroopa Liidu riikide tasandil tähendab Euroopa Liidu riikide kaubanduslikke suhteid liiduväliste riikidega mitte kaubandusturgu liidu sees. Viimast tähistab mõiste siseturg. Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakond tegeleb arenguabi ja äridiplomaatiaga. Esimese arenguabi eraldise tegi Eesti 1998. aastal Ukrainasse. Osakonna tööpõllule on küntud kaks vagu, mille osas pole riik delegeerinud mandaati Euroopa Liidule. Need on eelarveküsimused
Jüri Seilenthal- Välispoliitika majandussammas Read More »
