Kui te mõtlete EL-i peale, kas teil tuleb esimesena välispoliitika meelde. See on suur muutus, sest ennekõike on see olnud majandusühendus, kui me vaatame, mida ta teeb välispoliitika osas, siis varasemalt on see olnud sisepoliitka välisosa – peab kaubandusläbirääkimisi, politseikoostöö jne. Kui Ursula von der Leyen tahtis Euroopat teha geopoliitiliseks – see on juhtunud, aga läbi sõja. EL oli peamiselt rahu vahendaja – mõista mõlemat poolt. Nii kui ukrainlased hakkasid jagama oma luureandmeid, kus oli näha, et Venemaa hakkab ründama, läks EL Washingtoni Bideniga kohtuma. Alates sellest oli pidev valmistumine, mida teha, kui algab sõda. Valmistati ette sanktsioone, mida algul isegi liikmesriikidele ei näidanud. Küsimus on muidugi, et kas oleks saanud enne teha sanktsioone – selleks enne valmisolekut ei olnud. Komisjon oli selle pärast kahepoolses ettevalmistusperioodis ameeriklastega. Kui need siis sõja alguses välja kuulutati, läksid kõik läbi. Hiljem läks muidugi keerulisemaks, kuid siiani oleme 11 paketti valmis saanud. Samamoodi relvastusega – eelarve lepitakse kokku 7. aastaks. Eelmine aasta tehti “rahu rahastamine” – rahastada kolmandaid riike ja nende sõjavägesid. Sellest eraldati raha, et Ukraina sõjaväge rahastada. Mis Ukrainaga veel muutus, on see, et nad tahavad saada EL liikmeks, 94% nende elanikest tahavad saada EL liikmeks. Sõja viiendal päeval kirjutas Zelenskõi alla lepingule, et võetaks vastu EL liikmeks ja oli häälekaid pooldajaid riike, kuid oldi ka vastu. Suveks oli suuresti mõtlemine muutunud, nüüd on Ukraina kandidaatriik. Eesti on suurim toetaja, aga üldine tugi on tegelikult suur. Kõige suurem toetus rahva seas nt Portugal.
Kuidas tehakse EL välispoliitikat?
On kokkulepe, mida otsustatakse ühiselt ja milles ainult konsulteeritakse. Välispoliitika on eraldiseisev, kus kõik otsused käivad ükshäälselt. Üksmeel on Ukraina osas olnud tugev, aga me ei tea, kuidas see läheb edasi. Alguses oli EL kogu aeg Iisraeliga, et näidata oma toetust. Palestiina toetajad ei olnud nii toetavad kui varem. Mängijaid on palju, kuigi otsuseid tehakse ükshäälselt, ei taha igaüks anda oma otsustusvõimet ära. Samas tagab EL turvalisust.
Milline on väikeriigi roll?
Eesti tahab kõige rohkem mõjutada poliitikat Venemaa suunas. Meil on nüüd usaldus, sest kui luurenamded hakkasid tulema, olime meie esimesed, kes relvi saatsid. See, et meie olime esimesed, näitame, et mõtleme seda tõsiselt. See annab meie sõnadele tugevama kaalu. Väga huvitav näide on nafta hinna lagi. Vene nafta tulek Euroopasse on sanktsioneeritud, kuid me ei saa sanktsioneerida seda kolmandates riikides, näiteks saame hinnalae ja lääs ei saa hinnalae tõttu kindlustada enam neid sõidukeid. Eesti surus hinnalage aina allapoole ja see õnnestus. Sellist rolli me ei osanud kunagi ette näha. Veel üks näide on piiri kinni panemine, kus EL lõpetas viisade väljastamine.
Muud välispoliitika teemad, mis on veel muutunud?
Meil [EL-il – toim.] on regulaarselt USA-ga kohtumised, näiteks kui 2014. algasid Krimmi rünnakud ja Obama käis Brüsselis külas. Tollal ei olnud arutelud nii praktilised kui tänapäeval, see on palju muutunud.
Hiina poliitika
Hiina on meie ettevõtete kaubanduspartner nii, et me saame Hiinalt väga suure osa oma kaubast. Illusioon, et meiega kauplemine teeb neid demokraatlikumaks, on lagunenud ja on selgeks saanud, et majanduslikult on nad konkurendid ja välispoliitiliselt meie vaenlased, samas keskkonnas ja julgeolekutoodete poolt on nad meie partnerid. Kuidas suhtlust Euroopas ühildada.
Lahendus välispoliitika probleemidele
Kaotada ühishääletus? Eesti selle vastus sellele on, et peaks olema vastupanu osutav enamus, mida Eesti oma liitlastega koostada ei saa. Mõtleme selle üle, kui ka Ukraina sisse saab, sest sarnased välispoliitilised huvid.
Euroopa Parlament
Välispoliitikas ei osale. Euroopa Parlamendi liikmena eraldi, aga läbirääkimistel saab mõjutada otsuseid
Mida teeb EL vastuoluliste riigijuhtidega?
Euroopa on ikkagi väga stabiilseks jäänud. Riigijuhid teevad hulle asju, mis on muidugi probleem, aga EL-i päästemehanism on see, et on suur bürokraatia, kurssi on raske kõrvale viia.
