Indrek Park – Ameerika põlisrahvad ja nende seisund Ameerika Ühendriikides
19.05.2026

Indrek Park on Ameerika Ühendriikides töötav lingvist ja antropoloog, kes uurib indiaani keeli ja kultuure. Viib läbi välitöid (field linguist). Koostab sõnaraamatuid, uurib grammatikat ja annab raamatuid välja. Intellektuaalomand kuulub põlisrahvastele.

Kes on indiaanlased?

Mõlema Ameerika mandri põliselanikud.
Kokku USAs ~575 indiaani rahvast/hõimu, kellel suuremal osal on oma reservaat. Umbes 370 mandriosas ja 275 Alaskas. Põlisrahvad võivad üksteisest palju erineda — USA mandriosas on väga palju erinevaid kultuure.

Kuidas põlisrahvaste keeltel läheb?

Olukord on väga halb. Vähe on keeli, mida lapsed veel igapäevaselt räägivad — USA ja Kanada peale umbes 20. Keele säilimiseks on oluline, et seda antaks edasi lastele.
Näiteks hidatsa keelt räägib täna 30 rääkijat, aga 2005 200 kõnelejat.
(Võrdluseks iiri keel: kõik iirlased õpivad enam-vähem koolis iiri keelt, aga tegelikult suudavad ühe essee kirjutada umbes 700 inimest. Iiri keel on aga umbes 20 aastat olnud Euroopa Liidu ametlik keel. Siiski on seda kõnepidamiseks kasutatud vaid seitsw korda.)

Mis teeb indiaanlasest indiaanlase?

Kombinatsioon kõigest (sh keel, kuuluvus, veri).
Kõik reservaadid asuvad osariikidest. Reservaadid moodustavad umbes 3% USA sidusosariikide pindalast. Suurim on 75 000 ja väiksemaid 2-3 ruutkilomeetrit.

1871. aastani sõlmis USA indiaani rahvastega lepinguid kui riik riigiga (poliitilise üksusega) — siiani pole tühistatud. USA delegeeris endale olulised valdkonnad, nagu riigikaitse ja majandus.

1984. aastani ei saanud põlisrahvad USA kodanikeks (USA konstitutsioonis, et kodanikuks saab maaõigusega ehk sünnijärgselt, v.a indiaanlased).
Varem ei tohtinud isegi reservaatidest lahkuda ilma loata.
Kuidas kodakondsust oli võimalik saada? Sõjaväes teenides, loobudes õigustest, abielludes USA kodanikuga.
Mõned hõimud (viis) said siiski kodakondsuse.

Kas reservaadid on osa osariigist, milles nad asuvad?

Segane, jah ja ei. Osariikide oma seadused seal samamoodi ei kehti. USA põhiseaduses (1789) on Kongressile antud õigus reguleerida kaubandust osariikidega ja indiaani hõimudega. Sellest tuleneb põlisrahvaste eriline õiguslik staatus.

Näide Põhja-Dakotast ja õigussegadus

Äärmusliku kliimaga piirkond.
Reservaat 1851. aastast.
Algselt oli maa-ala 2,5 Eestit territoorium, nüüd 11 ruutkilomeetrit. Reservaadis elab umbes 6000 inimest, ülejäänud (10 000) elavad väljaspool reservaati (linnades). Osariigi seadused ei kehti reservaadis samamoodi. Näitena toodi, et kui inimene sõidab osariigi teelt reservaadi alale, tekivad jurisdiktsiooniga seotud küsimused. Õiguskord võib olla väga segane. Erinevad ametkonnad võivad vastutada erinevate juhtumite eest. Mõnel juhul ei ole selge, kellel on õigus sekkuda. FBI on ainus, kellel on õigus tegutseda laiemalt. Park tõi näite juhtumist, kus erinevate politseiasutuste pädevus tekitas suure segaduse — ühe juhtumi jaoks tuli kokku 36 politseiautot.

Kasiinod ja majandus

Kuni 1980. aastate alguseni olid kasiinod lubatud peamiselt Nevadas ja New Jerseys. Hiljem tekkis reservaadialadel kasiinode buum, sest nendele osariikide kasiinokeelud ei kehtinud. Mõned reservaadid said sellest väga rikkaks, eriti suurte linnade lähedal. Mainiti näiteid piirkondadest suurte linnade lähedal, näiteks: Minneapolis, Boston ja New York. Kõik reservaadid ei ole aga kasiinodest kasu saanud. Mõned osariigid suhtusid sellesse kadedusega ning hiljem on kasiinosid lubatud rohkemates osariikides (sageli tehakse osariigi piirile, et saada kõrvalosariigilit raha).

Valitsuselt valitsusele suhe

USA ja indiaani hõimude suhted põhinevad ajalooliselt lepingutel. Kuni 1870. aastateni käsitleti paljusid hõime eraldiseisvate poliitiliste üksustena. Mõnel hõimul on lepingute alusel eristaatus. Mainiti, et 5 hõimul võib olla esindus Washingtonis ja võimalus saata mittehääletav esindaja Kongressi. Üldiselt tahavad USA presidendid ja poliitikud hästi läbi saada põlisrahvastega.

Majanduslik sõltuvus

USA on ajalooliselt võtnud endale kohustuse toetada põlisrahvaid seni, kuni nad saavad ise majanduslikult hakkama. USA annab stipendiume ja toidutalonge. Tööpuudus. Loengus mainiti, et 1870. aastaks oli piisonikarjade hävitamine põlisrahvaste eluviisi tugevalt mõjutanud. Lisaks ei olnud neil maad ega antud USA kodakondust.

Paljudes reservaatides on sularahamajandus — ainukesed kohad USAs. Mõnes pole isegi autojuhiluba vaja. Reservaadis elades võib USA katta näiteks: teed, hariduse (kui toimub reservaadi pinnal).

Maa müümine ja omand

Reservaadimaad ei saa üldjuhul vabalt müüa ega osta. USA föderaalvalitsuse ja põlisrahvaste suhet on kirjeldatud kui eestkostja ja eestkostetava suhet. See tähendab, et põlisrahvastel on mõnes küsimuses vaja föderaalvalitsuse luba.

Alaska erand

Alaska olukord erineb paljudest teistest piirkondadest. Alaskal on umbes 60 000 põlisrahvaste esindajat. Alaska on USA suurim osariik pindalalt. 1969. aastal avastati Alaskal naftat. Alaskal on umbes 224 põlisrahvast. Tehti kokkulepe, et Alaskal ei looda reservaate samal kujul nagu mujal. Põlisrahvastele anti umbes 12% Alaska maast. Maa seoti korporatsioonide süsteemiga: (inimestel on osakud ja nad saavad tulu).

Kes saab olla hõimuliige?

Hõimuliikmeks saamise reeglid erinevad. Mõnel juhul kasutatakse nn vereprotsendi põhimõtet. Alguses võis nõue olla näiteks 50% päritolu. Mõnel juhul piisab väiksemast osast, näiteks vanavanaema kaudu päritolust (12,5%). Hõimu nõukokku pääsemiseks võib olla vajalik näiteks 25% päritolu. Kui abiellutakse mitte-indiaanlasega, võivad lapsed õigusted kaotada.

Keele ja identiteedi seos

Parimad keeleoskajad on sageli need, keda on kasvatanud vanavanemad. Vanem põlvkond on keelt sagedamini edasi andnud. Täielikult 100% põlisrahvaid ei ole sellisel kujul säilinud.

Hõimude tunnustamine

USA-s on kogukondi, kes taotlevad ametlikku tunnustust põlisrahvana (umbes 300 avaldust hetkel — peamiselt ida rannikul). Mõned kogukonnad on hoidnud oma rituaale ja traditsioone salaja. USA poliitika on üldiselt ettevaatlik uute hõimude tunnustamisel. Tunnustamiseks tuleb väga hästi tõendada (paar korda on saadud).

Identiteedi politiseeritus

Indiaani identiteet võib olla seotud: õigustega, majanduslike võimalustega, eneseuhkusega, vähemusstaatusega. Mõned inimesed on hakanud põlisrahva identiteeti otsima või rõhutama ka hiljem. On esinenud juhtumeid, kus põlisrahva identiteeti on kuritarvitatud.

Ely Parker

Ameerika kodusõja ajal osales indiaani päritolu Ely Parker kindralina. Ta ei olnud algselt USA kodanik, kuid tõusis kõrgele positsioonile. Tema koostas kindral Robert E. Lee alistumisdokumendi. Loengus mainiti, et Lee olevat Parkerile öelnud, et tal on hea meel kohata „ühte tõelist ameeriklast“ (kätlemisel).

Maavarad ja Dakota Access Pipeline

Mõned reservaadid asuvad piirkondades, kus on palju maavarasid. Üks reservaat, kus Park töötab, seal on pool kogu USA naftavarast. 2014. aastal toimusid suured Dakota Access Pipeline’i vastased protestid (suurimad meeleavaldused peale USA rassismivastaseid ja kodanikeõiguste liikumisi). Paralleel fosforiidisõjaga.

Eesti ja põlisrahvad

Loengus tõmmati paralleel ka eestlaste ja põlisrahvaste vahele. Mainiti rootsiaegset arutelu, kus eestlasi võrreldi indiaanlastega. Euroopas on ametlikult põlisrahvastena tunnustatud näiteks saamid ja liivlased.

Põlisrahva mõiste

1989. aastal sõnastas Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ühe esimestest põlisrahva definitsioonidest.
2007. aastal võeti ÜRO-s vastu põlisrahvaste õiguste deklaratsioon.
Üks põhiline tunnus on see, et rahvas on jäänud oma ajaloolisel maal vähemusse.
Oluline on enesemääratlus: rahvas peab ise saama otsustada, kes ta on + teistel ei ole õigust lihtsalt öelda, et tegemist ei ole põlisrahvaga.
2004. aastal deklareerisid setod ennast põlisrahvaks.

Mida saab Eesti teha?

Eesti võiks võtta suurema rolli väikeste ja ohustatud keelte toetamisel.
Võimalik suund oleks olla soome-ugri rahvaste eestkõneleja. Väike osa keeltest on väga suure kõnelejaskonnaga: 28 maailma suurimat keelt kõneleb 50% maailma rahvastikust. Ülejäänud tuhandetel keeltel ei ole sageli tugevat eestkõnelejat. Maailmas täna 100 ülikooli keelt (väikseim eesti).
Umbes 1800 keelt on sellised, mida ei õpi ega räägi kodus enam ükski laps. Nende seas mainiti ka seto keelt. ÜROs toimuvad põlisrahvaste kohtumised (Eesti saadab ka esindajaid).
Eesti saaks toetada: keelte dokumenteerimist, helisalvestamist; keeleuurijate koolitamist.
Kui 70. ndatel oli umbes koguaeg 30-50 lingvisti välitöid tegemas, siis täna on mõni. Keelte salvestamisele kulutatakse maailmas aastas vaid mõned miljonid dollarid.
Võrdluseks toodi, et pandade kaitsele kulub Hiinas umbes 500 miljonit dollarit aastas.
Parki hinnangul oleks isegi väike osa sellest rahast ohustatud keelte jaoks väga suur abi.

USA-s on probleem, et isegi kui raha leidub, ei ole piisavalt inimesi.
Eestis võiks olla potentsiaali sellise keskuse loomiseks.

Termin „indiaanlane“ ja poliitika

Sõna „indiaanlane“ on Parki hinnangul politiseeritud.
Nooremad põlisrahvaste esindajad võivad seda sagedamini probleemseks pidada.
Samas ei ole suhtumine sellesse ühtne.
Eri keeltes ja riikides kasutatakse erinevaid nimetusi.
Termin sõltub kontekstist ja sellest, mida konkreetne kogukond eelistab.
Mõned föderaalsed otsused mõjutavad otseselt indiaaniasjade ametit ja reservaate.
Mainiti, et osa töötajatest on indiaaniasjade ametist vallandatud.
Mõned hõimud on piiriülesed, näiteks USA ja Kanada või USA ja Mehhiko vahel.
Teatud rahvastel on õigus liikuda ja töötada mõlemal pool piiri.
USA poliitikas püüavad nii vabariiklased kui ka demokraadid põlisrahvastega häid suhteid hoida. On rahvaid, kellega puudub kontakt — eriti oluline lingviste töö, kes saavad näiteks olla tõlgiks arstidele ja riigiametnikele.

Soovitus: Omar Volmeri teos “Tomahookide aeg”