Vootele Päi – mis juhtus Prantsusmaa sisepoliitikas
Loeng toimus 17. september, 2024. a.
Vootele Päi – mis juhtus Prantsusmaa sisepoliitikas Read More »
Kategooria, mille kõik alampostitused on loengud.
Loeng toimus 17. september, 2024. a.
Vootele Päi – mis juhtus Prantsusmaa sisepoliitikas Read More »
Rahvusvaheliste Suhete Ringi loeng 10. septembrilKülalisesineja Toomas Hendrik Ilves Loenguteema “Väljakutsed ja takistused Eesti Vabariigi NATOsse ja Euroopa Liitu saamiseprotsessis ja kuidas neid lahendati?” Semestri esimese loengu külastajad said teemast detailse ülevaate; need, kel ei õnnestunudmeiega ühineda, saavad siinkohal kõlanud mõtetest parafraseeritud kujul ülevaate: – Eestil, Lätil ja Leedul oli taasiseseisvudes kõige suurem küsimus julgeolek
Toomas Hendrik Ilves – Eesti tee NATOsse ja alliansi tulevikuperspektiiv Read More »
Oluline on tuua enda kogemust ja ajalugu välja, sest vaid see seletab, mis on muutumatu. Pehme jõud → väljend mida kasutatakse füüsikas ning pehme jõud on mis ei kahjusta objekti. Film on nagu seeme, mis mõjutab subjekte pika aja peale. Dialoog meloslaste ja ateenlaste vahel → oluline dialoog väikese rahva jaoks, Ateena tappis melose mehed
Edith Sepp: Film kui vahend rahvusvahelistes suhetes: eesti filmi näitel Read More »
TÄIENDATUD 10.04.2024 Bioloogiline elatustase:https://www.econstor.eu/bitstream/10419/47594/1/574888918.pdf(Tasuta algversioon, hiljem ilmunud artiklina) Maddison project (igasugused ajaloolised statistikad ja oletused):https://www.rug.nl/ggdc/historicaldevelopment/maddison/?lang=en Siinkandis ehitati eelkõige puust, puu aga põleb ja ei pea nii kaua vastu. Roomas aga ehitati kivist, mistõttu on seal rohkem arhitektuuri säilinud. Puust ehitised on aga tavaliselt u 200 a pärast läinud. Seega: meil on niisugune must auk, sest
Olaf Mertelsmann – Kas Ida-Euroopa mahajäämus on majandusajalooline fakt? Read More »
USA valimiste mõjust meile, maailma mõjust USA valimistele Meie suveräänsus ja iseolemine on üheselt NATOga seotud, millest 75% maksab kinni USA, NATO ja selle panus meie julgeolekusse, ehk artikkel 5 operatsioonid, need mida rünnaku puhul rakendatakse, kui lepingud seda rakendavad. Teie eluajal on seda ühe korra rakendatud: 9/11. Artiklit nelja on mitu korda rakendatud: konsultatsioonid,
Tõnni loeng 20.02.2024Ungari õppetunnid 14 aastat võimuloleku aegaNäitab loengu paradigmat (Tõnn ise määratleb end ungarikesksel skaalal) Hästi lühike ajaluguKeskaegne kuningriik – territoriaalselt suurim riik 15. sajandi lõpuks, osmanidAustria keisririik lõi Osmanid välja, selle asemele tuli lihtsal teine keisrivõimMitusada aastat võimu allAusterlaste vastu saatis edu, kutsuti appi venelased – ungarlased jäid siiski austria ikkesseAusterlased pakkujsid välja
Tõnn Viik – Orbáni Ungari: Õppetunnid meile ja Euroopale Read More »
Teos Välisluureametilt “Eesti rahvusvahelises julgeolekus”Tänase jutuajamise kesktelg – tema kõne TallinnasOluline näha seoseid pingekollete vahelKäis eelmise aasta augustis Bakhmuti lähedal rindel, kohtus seal ühe brigaadikomandörigaEsimene küsimus – kas meie Eestis oleme sõjaks valmis?Küsis Eesti armee suuruse kohta ja potentsiaalse võimekuse kohta, arvas, et sellest mis meil on ei piisa pikaks ajaks -> teeme kõike endast
Marko Mihkelson – Maailma muutuvate sõdade ahel ja Eesti julgeolek Read More »
Rahvusvaheliste suhted kui eraldi uurimisvaldkond tekkis sõdadevahelisel ajal, täpsemalt 1919. Esimene osakond Walesis. Hakatakse õpetama Euroopas, väikses ülikoolis ja väikses linnas, mitte kusagil Euroopa keskuses. Huvitaval kombel on tegemist kõige rahvuslikuma ülikooliga Walesis ja ilmselt ka kogu Suurbritannias. Maailma ajalugu tegeleb nii „omade“ kui ka „võõraste“ küsimustega. Läbivad teemad, mis iseloomustavad eri aegu. Maailma ajaloos
Regulaarne külaline Genialistide Klubis enne Ladina-Ameerikasse minekut, ei uskunud alguses sinna jäämisesse. Plaanid Ladina-Ameerikas ei kehti. Ei pea ennast spetsialistiks, elukogemusel põhinev poliitikatundmine. Ladina-Ameerika inimesed avatud, kirglikud jagajad ja konkreetsed arvamused. Keskmist inimest siin ei huvita poliitika nii palju. Ka poliitika analüütikud ei mõista mis seal toimub: Uudiste puudumine Puuduvad ühised institutsioonid Mehhiko ja Kuuba
Hannes Saarmets RSRis: Ladina-Ameerika võimuvahetused Read More »
Andrus Ansip: Nüüd on ta Europarlamendi liige. Kõige suurem fraktsioon saab esimesena valida ametikohti parlamendi siseselt. Seejärel saab fraktsiooni siseselt kõige suurem delegatsioon jne. Alguses sai Urmas Paetist väliskomisjoni aseesimehe koha, Ansipist sai Eesti (reformierakonna?) delegatsiooni juht. Väike soovahetus nali! Urmas Paet nimelt ei saanud kohta, kuna esimees juba oli meesterahvas ja kuna sooviti naist
Andrus Ansip RSRis: Tehisintellekt rahvusvahelistes suhetes Read More »