Lectures

Alexander Lott: Kokkuvõte Erkki Bahovski loengust Erkki Bahovski loeng 14. oktoobril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal „Kas taassoometumine on võimalik?” Soometumise mõiste võeti kasutusele ühes Saksamaa Ostpolitik`ga. Selle kohaselt Nõukogude Liitu ei ignoreerita, vaid peetakse dialoogi ning räägitakse probleemküsimuste osas läbi. Teise maailmasõja järel olid Soomes näiteks kaubandussuhted ning inimeste väljaandmine Nõukogude Liidu kontrollida. U. K. […]

Alexander Lott: Kokkuvõte debatist “Kas Eesti on järgmine?” Rahvusvaheliste Suhete Ringi ja Välispoliitika Instituudi poolt 30. septembril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis korraldatud debati „Kas Eesti on järgmine“ kokkuvõte. Debateerima olid kutsutud Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidust, Silver Meikar Reformierakonnast ja Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Debatti juhatas Rein Toomla. Esmalt anti kõnelejatele endile probleemi

Kati Jakobson: Kokkuvõte Lauri Linnamäe loengust Lauri Linnamäe loeng 16. septembril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal „Sõda tänaval ja sõda meedias“. Üldist Infosõja 2 väljendust: 1) kübersõda; 2) inimeste arvamuste ja teadmiste kujundamine erinevate infoallikate kaudu. Viimase põhjalikumale käsitlemisele oligi pühendatud Lauri Linnamäe ettekanne, seda eelkõige Gruusia hiliste sündmuste näitel. Tänapäeval on oluline roll infosõjas internetiväljaannetel,

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Harry Lahtheina esinemisest Teisipäeval 11. märtsil jätkus RSR-s loengutesari Gruusia/Georgia teemal. Seekord kõneles Eesti ajutine asjur Gruusias Harry Lahthein “Ilustamata Jürimaast”. Gruusia nimetamine on igaühe südametunnistuse ja arvamise asi. Ise peavad grusiinid “Gruusiat” russismiks, eelistades “Georgiat”. Seal on perekonna- ja klanniühiskond. Ühest küljest päästis see klanniühiskond, kus üksteist aidatakse, raskest olukorrast taasiseseisvusaja

Teisipäeval 4. märtsil oli RSR-i ees Välisministeeriumi rahvusvahelise personalipoliitika büroo direktor Aivar Tsarski loenguga teemal “Eesti osalus valimisvaatlustes”. Alustuseks rääkis Tsarski natuke endast. Ta alustas diplomaadikarjääri 1993.aastal ja on töötanud mitmetes erinevates Eesti saatkondades. Hetkel tegeleb ta Euroopa Liidu Komisjoni poolt korraldatavate valimisvaatlusmissioonide Eesti-poolse organiseerimisega. Kuhu ELi komisjon missiooni saadab sõltub sellest, kas riigil nähakse

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Rein Toomla loengust Semestri avaloengu teisipäeval 19. veebruari pidas RSR-s TÜ õppejõud politoloog ja RSRi vilistlane Rein Toomla, kes rääkis, kuidas ta jaanuaris Gruusias presidendivalimisi vaatlemas käis. Nii Toomla kui teiste OSCE vaatlejate roll oli Gruusias eelkõige kontrolliv. Vaatlejaid oli u 300, kuid jaoskondi 3500. Kaheliikmelised tiimid käisid valimistepäeval igaüks läbi 10

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Heiki Suurkaski loengust Teisipäeval, 27. novembril oli RSR ees politoloogia osakonna vilistlane ja Eesti Päevalehe välisuudiste toimetaja Heiki Suurkask, kes rääkis teemal: “Välisuudise sünd Eesti Päevalehes Venemaa ja terrorismisõja näitel”. Tihti tundub, et ajakirjanikud jäävad pealiskaudseks.ajakirjanikele tundub, et nad ei suuda kõike haarata. Hommikul tullakse tööle, üritatakse leida teemad, millest kirjutada. Kui

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Urmas Papli loengust Teisipäeval, 20. novembril oli RSR-i ees Urmas Pappel loenguga teemal “Tiibet ja rahvusvahelised jõujooned”. 1913 kuulutas 13. dalai laama Tiibeti iseseisvaks ja oli ka väike relvakonflikt. Hiina on hiljem väitnud, et see polnudki iseseisvusdeklaratsioon. Tiibet oli de jure iseseisev, aga ükski riik ei tunnustanud. Tiibet ei soovinudki seda tunnustust

Teisipäeval, 06. novembril pidas RSR-is loengu Christopher L. Kukk* teemal “The International Politics of Water”. Christopher Kukk alustas loengut vee kohta käivate faktidega. Inimene suudab elada toiduta kuni kolmkümmend päeva, kuid veeta vaid seitse. Sealhulgas mainis ta tõsiasja, et vett ei teki maailma juurde, see ainult muundub ringluses jääks, auruks ja veeks. Globaalsed kliimamuutused paigutavad

Ago Tiimani sõnul algab taasiseseisvunud Eesti transiidi ajalugu riigi väga õigest otsusest. Riik jäi Muuga sadama infrastruktuuri omanikuks, kuid eraettevõtjatele jäeti võimalus rajada sinna oma terminalid. Üheksakümnendate aastate alguses oli transiit väga hea äri, kus sadamaoperaatorid ei pidanud sisuliselt klientide pärast võistlema ning kasumite kohta küsiti anekdootlikult, et millal need ületavad käibe. Loomulikult on olnud