Kategooria, mille kõik alampostitused on loengud.
Trivimi Velliste on mänginud olulist rolli Eesti taasiseseisvumisel ja onud pikaaegne Riigikogu liige ning välisminister. Trivimi Velliste alustab oma loengut looga, kuidas sai lapsena teada, et nende kartulikeldris on metsavend. Sellel ajal ei teadnud ta veel, mida see endast kujutab, kuid sai juba siis aru, et see on asi, millest ei tohi mitte kellelegi rääkida. […]
Trivimi Velliste – “Eesti välispoliitika ajaloost” Read More »
Universaalne kirjeldamine reziimisiirete teooria: on olemas neli elementi, mida tuleb vaadelda, et näha kas režiim on püsiv. Kas Valgevene on püsiv tugev nendes parameetrites? Valgevene majandus on ühetulukeskne. Turg on põhimõtteliselt ainult Venemaa. Ekspordib väetisi Euroopasse, kuid see on väike turg. Müüb Euroopasse Venemaalt toodud kütust (õiguslikus mõistes hall ala ning väga hästi kütuse müümine
Karmo Tüür – “Valgevene Venemaa embuses” Read More »
Mis võib saada pärast Putini ametiaja lõppu? Seda me ei tea – tegemist on justkui Nassim Nicholas Talebi musta luige stsenaariumiga. Praegune Kremli eliit ei vaatagi tulevikku, neil on hoopis teised probleemid. Peamiseks on saanud küsimus “mis meist saab, mis Putinist saab?” Nad küsivad endalt, kuidas muuta süsteemi nii, et Putin saaks ametisse jääda. Selleks oleks
Anton Aleksejev – Venemaa Read More »
Jake Tom started his lecture with a general question for the audience asking what privacy in the digital age means to them – are people even concerned about giving out personal information for example in the Bolt app, if they use the information you provide for others purposes beyond their own works.He went on to
Jake Tom – EU general data protection regulation – impact on the future internet Read More »
Introductory remarks on these matters. The main objective of a small nation in global field of politics is to survive. Estonian interest in maintaining a transatlantic relationship between American and European partners, and that it would continue. Global trends, everything is diminishing, including the world order, and only solution is to cooperate. This has been
Urmas Reinsalu – “Estonian interests in word politics” Read More »
Reaalsusest, singulaarsusest ja omailmast Kuigi masinad mõtlevad aina kiiremini, seisame tehnoloogilise singulaarsuse asemel suurema tõenäosusega silmitsi looduskeskkonna kollapsiga. Elu mitte ei kao Maalt, kuid hulkraksete organismide mitmekesisus kannab seninägematut kahju. Võime arvata, et saame tänast ökosüsteemi seisu võrrelda pikalainekiirgust edastava televiisoriga – tahaksime nurgas sisisevale loodusele rusikaga äsada, et see taastaks oma funktsionaalsuse, kuid sääraste
Marek Strandberg – Kas on võimalik süsinikupõhine energeetika asendada taastuvaga? Read More »
Tartu rahu – nädal pärast pidas Lenin kõne, et Eestiga on vaja rahu sõlmida, aga see kõik on ajutine. Bolševike jaoks olid Baltimaad ja Poola takistuseks, et vene revolutsioon ühineks saksa revolutsiooniga. Lincoln – mõned asjad on juriidiliselt korrektsed, aga mitte moraalselt – toetage kedagi, kuni ta ajab õiget asja, ja lõpetage suhtlus, kui enam
Tunne Kelam – reaalpolitik vs väärtuspõhine poliitika Read More »
Liisa-Ly Pakosta on võrdsete võimaluste volinik. Võrsete võimaluste voliniku ametid loodi lääneriikidesse järelkajana IIMS hirmudele, sest sõja ajal ja ka pärast toimus mitmeid inimõiguste rikkumisi. Institutsioonide eesmärk on ilma rahaliste takistustega anda nõu kõikidele abi vajavatele inimestele. Võrdõigusvolinik kuulab ära kõikide inimeste mured, tema poole saab pöörduda ka anonüümselt. Tihti liiguvad probleemid võrdõigusvolinikult edasi õiguskantslerile, kes
Liisa-Ly Pakosta – Sooline finantsebavõrdsus Read More »
NATO peakohtumine Saksamaa on huvitatud Venemaaga leppele jõudmisest, muidu on nad haavatavad. Läänes on suhtumine Venemaasse hoopis teistsugune. Soome: ainsa Venemaa naabrina viimase 100 aasta jooksul saavutanud suhte väiksuse baasilt, milles neid võetakse tõsiselt. Prantsusmaal on plaan NATO jaoks kontsentreeruda Aafrikasse, Türgil Süüriasse, Eestil Venemaa vastu. 30 aastat tagasi oli NATO sarnases seisus: “Halvasti varjatud lootus,
Ahto Lobjakas: “Alliansside tähendus tänases maailmas” Read More »
Välistava vastandumise loogikastSeekordses loengus lähenes esineja poliitikale semiootilisest vaatepunktist. Näited olid pärit nii poliitikast kui ka popkultuurist. Identiteet põhineb alati erinevustel. Selleks, et süsteem tajuks end tervikuna, peab ta leidma endast midagi väljaspool millest eristuda. Kultuurisemiootikas on selline lähenemine tuntud kui oma ja võõra eristus. Vastandumine on vältimatu teguviis, sest vaja on üles leida sõber ja vaenlane.
Daniel Tamm: “Külm sõda ja diss trackid” Read More »
