Urmas Reinsalu: Venemaa sõda Ukraina vastu: mis edasi?
2008 kui Venemaa tungis kallale Gruusiale Venemaale ei kehtestatud ühtegi sanktsiooni. Lääne rahulolematus oli puhtalt poliitiline.
Hillary Clinton läks Moskvasse – USA nõus resetiga
2014 Krimmi annekteerimine – Lääs kehtestas sanktsioonis kitsas perimeetris kõrgtehnoloogiale, kütuse ja gaasitootmise tehnoloogiale – Venemaa majandus kohanes sanktsioonidega
202. aastal USA valimised → Putin hakkas katsetama järgmist rünnakut, et lahendada Ukraina küsimus
- Obsessioon ei ole vaid poliitiline vaid ka geostrateegiline. Venemaa ei ole iial võimeline oma impeeriumit taastama kui ta kaotab kontrolli Ukraina üle
Zelenski kavatseb tuua rahu Ukrainasse
Minski lepingud
Venemaa õudis, et Ida-Ukraina territooriumite tagasiandmiseks tuleb viia läbi valimised (ilmselgelt nukuvalitsuse valimised ja jäävad Venemaa kontrolli ala)
OSCE vaatluse all viiakse läbi valimised – Ukraina nõustub neile andma autonoomia
Zelenski kohtus Pariisis Putiniga – nõustub andma autonoomia Ida-Ukrainale – otsus leidis Ukrainas vastupanu (rahulolematus)
Putini eeldus oli, et lääne reaktsioon saab olema samasugune nagu varem (protestid, aga hiljem otsitakse pingeleevendust)
2021. aastal nädalad peale Kapitooliumi ründamist USAs president Putin andis korralduse suuremahulise sõjalise operatsiooni jaoks, paigutada Ukraina piiri äärde Vene sõdurid → kestis kuni juuni kuuni (kolm kuud) → pingelõdvendamiseks pakkus Biden tippkohtumist Genfis (leidis aset juuni keskel)
Putin alustas lääne testimist sõjaväe kogunemisega – Biden leppis kokku strateegilise jõu plaani, et arutada Venemaa julgeoleku probleeme ja tuumarelva küsimusi Euroopas → leidis aset kõnekas asi: Putin sai signaali lääne jõuetusest (lääne vägede väljaviimine Afganistanist)
2021. aasta sügisel alustas Venemaa jälle vägede koondamist (⅓ suuremad kui kevadel) – Lääne meedias avaldati VEnemaa sõjakaardid plaanitavast täiemahulisest rünnakust → sellele järgnes Putini ja Bideni videokohtumine
Venemaa 2021. aasta detsember (lepinguprojekt Venemaa ja NATO vahel → nägi ette, et NATO edasi ei aliened
1997. aastast alates liitunud riigid kohustuvad mitte paigutama nende riikide territooriumile NATO vägesid
kohustus vältima sõjalisi õppusi NATO poolt
Viivad Euroopast ära tuumarelva
lubadus, et NATO liikmesriigiks ei saa Ukraina
NATO vastus:
lükkasid Venemaa ettepanekud tagasi
2022. aasta jaanuaris andis USA president teada, et eeldatavasti Venemaa ründab Ukrainat
2022 veebruar 1 dekaadi lõpp – Biden nimetab konkreetse kuupäeva (16. veebruar) – Venemaa vastas, et alusetu süüdistus (alustas pettemanöövrina vägede liigutamist)
Kõikehõlmav koostööleping Venemaa ja Hiina vahel – vaikiv neutraliteet Hiinale Ukraina sõjas
19. veebruaril Müncheni julgeolekukonverents – Zelenski oli kohal ja väljendas, et Venemaa kavatseb rünnata – palus USAlt ennetavaid sanktsioone (arvasid, et ei distsiplineeri heidutavat); Zelenski: “Teie ei pruugi meid aidata, aga meie võitleme igal juhul.”
Peale Müncheni konverentsi – Putini kõne (kavatseb tunnustada Luhanskit ja Donetskit, andis loa vene sõjaväele seal täies mahus tegutseda)
Venemaa rünnak algab 24. veebruar →
- Suund Kiievile
- Kirde suunal Valgevene territooriumilt eesmärgiga läheneda ida poolt Kiievile
- Ida suund Vene territooriumilt liiguti Harkivi peale
- Krimmi suund hargnes laiali (odessa, Hersoni ja MAriupoli suunas)
Esimesed päevad väga dramaatilised – 5 päevaga suutis Venemaa koos territooriumiga, mis oli juba enne 24. veebruarit hõivanud 28% kogu Ukrainast (160 000km2)
Otsustavaks muutus lahing Kiievi pärast, kestis 24. veebruari ööst kuni 3. aprillini (5 nädalat) – Venemaa suutis hobuseraua moodi piiramisrõnga tekitada, lõunast ei suutnud piirata.
Kiievi lahing otsustas Ukraina vastupanu
Putini eeldus – Blitzkrieg (pidi kestma loetud nädalad)
“Kas Putin arvestas valesti? Ei tea, sest sõda veel kestab. Sõja käik määrab tuleviku.”
Vale oli nii Putini kui ka Lääne eeldus.
Harkivi lahing – maikuuks jõuti Harkivisse – Ukraina oli suvel võimeline juba Harkivi suunal minema pealetungile.
Lõuna suunal – sõjaajaloo dramaatiliseid lehekülg oli Mariupoli piiramine (pidas vastu maini, üle 2 kuu) – tahtis luua koridori Krimmi ja MAriupoli vahele
Herson vallutati kiiresti – sügisel suutis Ukraina minna pealetungile, vene väed jätsid Hersoni maha 9. novembril eelmisel aastal
Hetkel käib lahing Bahmuti pärast – sõlmpiirkond Donbassi kontrollimiseks
Viimaste kuude territooriumite muutused – paar ruutkilomeetrid ühelt poolt, paar kilomeetrit teiselt poolt
LÄÄNE VASTANDAMISPOLIITIKA
Lääne eeldus, et Ukraina ei suuda vastu panna.
- Relvaabi
- Mis väärtuses relvaabi hinnata?
- USA on jaanuari lõpu seisuga andnud 40 miljardit dollari jagu relvi – sellest 35 miljardi jagu on andnud teised riigid
- Eesti on andnud 0,4 miljardit
- Millist mõju omab?
- On oldud silmitsi tankide andmise, kaugmaarakettide ja moodsate hävituslennukite ja mitmikrakettide süsteemi andmisega
- 5% jagu on antud lääne reservidest ära, see on 10% jagu Venemaa registreeritud seda tüüpi relvasüsteemide mahust
- relvi on antud pigem põhimõtte järgi, et takistada Ukraina kaotusi kui et saavutada lahinguväljal ülekaal
- Sanktsioneerimispoliitika
- üldine reegel – sanktsioonidega ühtegi režiimi ei ole suudetud ümber pöörata
- eesmärk takistada hapniku andmist vene sõjamasinale
- samm sammult liikumine; G7 ja suuremate lääneriikide poliitika
- osalevad 40+ riiki
- isikute suhtes rakendatud sanktsioonid (1700 isikut) – varade külmutamine, reisikeelud
- keskpangareservide ja oligarhide varade külmutamine
- toormekaubanduse piiramine – gaasiäri käimas, EU ei ole tervikuna loobunud vene gaasist
- EU on sanksioneerinud vene nafta impordi
- paradoksaalne olukord venemaa sissetulekus – 70% tuleb toormekaubandusest, väetisest ja viljast
- 2021. aastal oli venemaa toornafta hind oli 40-45 dollarit barreli eest – sõja ajal hind tõusis (venemaa sai oma rekordilise sissetuleku toornafta müügist – 220 miljardit dollarit)
- Olulised toormeelemendid (teemant, kuld jne) ei ole lääne poolt sanktsioneeritud – pragmaatilised elemendid
- Venemaa pangandus – venemaa pankadest 13 panka sanktsioneeritud (kokku on 321 panka) – Läänemaailm jätkab äritegevust Venemaaga
- Kas sanktsioonid on suutnud Vene majandus ümber lükata? Ei ole.
Järeldus: sanktsioonipoliitika ei ole sihikindel, rõõmu võib tunda, et kokkuleppele on jõutud, aga vene majandust rivist välja ei löö
- Ukraina toetamise poliitika
- rahalises mõttes suutnud tagada Maailmapanga ja EU rahade nõol Ukrainale jooksva maksevõime – vastasel juhul oleks muutunud maksevõimetuks
- kogu abi (relvad, humanitaarabi jne) hinnatakse 150 miljardile eurole (EU osa selles umbes 50 miljardit) – oleneb millega võrrelda
- Kas see on palju/vähe? Võrdluseks: koroonakriisi jaoks eraldas EU 800 miljardit eurot
Järeldus: poliitilised indikaatorid määravad sõja käigu: me ei tea, mis saab
Võimalused edasiseks:
- 10 punkti rahuplaan Zelenski poolt
- Venemaa kohustus maksta reparatsioone
- Venemaa juhtkonna vastutus (sõjakuritegude ja agressioonikuritegude eest)
- Patiseisu jätkumine
- Venemaa saavutab edu
- hetkel Venemaal rohkem üksusi ja jõudu kui sõja algul
Sõja loogikas on ohtlikke kohti – ilma lääneta Ukraina vastu ei pea, võib tekkida oht, et Lääs kukub ära
Poliitika kujunes välja diplomaatilistes sisemises vastasseisudes – tänaseks saavutanud paradigmaatilise mahu → meie huvi on see, et paradigma
Sõja tulemus ei ole veel otsustatud. Kui sõja tulemus on selline, et Putin jääb võimule ja mingi hetk Lääs leiab, et saab Venemaaga suhted taastada. Sõja tulemused peaksid olema kirja pandud juba sõja ajal.
G7 riigid ei toeta rahvusvahelist tribunali selles küsimuses – vaibaalune võitlus selles osas.
Lääne ja Venemaa suhted peavad taastuma olenemata tulemusest (peale rahulepinguid jne)
NATO liidrite koosolek Bukarestis – mida teha Ukraina ja Gruusia NATO liikmelisuse osas – formuleering, et tulevikus võiksid olla NATO liikmesriigid (Ida-Euroopa riigid ähvardasi, et marsivad saalits välja); Merkel oli istunud saali nurka maha ja küsinud “mida te idaeurooplased siis tahate?” → tulemus: midagi nagu anti Ukrainale ja Gruusiale
→ 2008 augustis viis Putin oma väed Gruusiasse
Ukraina NATO küsimus on praktiline küsimus →
Nii ukrainlased kui lääneriigid hindavad mõistlikult – peale seda sõda võimalik uus sõda
Meie perspektiiv: ainult Ukraina liikmelisus suudab potentsiaalse uue sõja ära hoida
Putin ei saa anda käsku tuumarelva kasutada üksinda. Vaid Prantsusmaal on see võimalus.
Zaporizzja ja Tšernoboli tuumajaamade allutamine oli strateegiline heidutusvahend.
8 miljonit ukrainlast on hetkel sõjapõgenikud, 2 miljonit inimest on deporteeritud Venemaale, riigisiseselt 6 miljonit ümber asunud.
Ohvrid – numbreid välja ei öelda (elavjõudu on kummalgi poolel 200 000 võitleja jagu)
Küsimuste voor:
Hiina julgeolekusfääri taga usaldusväärne? Kindlasti mitte. Nende võitlus mie lääneliku elulaadi püsimise vastu – see võitlus ootab inimkonda veel ees (loodetavasti mitte sõjaliselt) → Hiina võib tahta oma autoriteedi kehtestamiseks separaatrahu
Hiina kindlasti väljub sõjast tugevamana. Hiina majandusmõju Venemaa eksport Hiinasse, Indiasse, Türgisse, Brasiiliasse on kasvanud üle 50%.
Mis on Hiina lõpp-plaan? Hiinat ei saa neutraalsena käsitleda, Hiina on olnud VEnemaa poolele, turunduslikel kaalutlustel.
Hiina rahuplaan ei tähenda sisuliste punktide alusel Ukraina jaoks midagi.
Valgevene võimalik annekteerimine? Kas mõjutab meie jaoks midagi? Sõjalis-julgeoleku mõttes ei mõjuta.
Mida teeme edasi Venemaaga peale sõda ükskõik, mis tulemus on? Venemaa-poliitika puudub, see on tõsine probleem. Valgevenes opositsioon – keegi, kes Lukashenkole opositsiooni pakub. Venemaa puhul ei töötaks – opositsioon killustunud.
Deklaratsioon vene demokraatlikult opositsioonilt eile, kas sel on perspektiivi? 2020. aasta Minski tänavatel miljon inimest. Vene opositsioon on tasalülitatud, lääne jaoks puudub sidusus. De Gaulle oli samuti ju Churchilli konstruktsioon. Vene ühiskonda ei ole, seal on vaid ebamugavus, nad ei vaidlusta olemuslikult selle sõja legitiimsust. Putin ei ole Venemaa piires hullem, ka mobilisatsiooni juures. “Tõmmaku uttu need, kellele minu riigis elada ei meeldi.”
Eesti 
English (UK)