Selleaastasel Arvamusfestivalil vaatas RSR poliitikast veidi kaugemale ja korraldas arutelu rahvusidentiteedi tuleviku teemal. Rändekriiside, hõlpsate migratsioonitingimuste ja üha multikultuursemate ühiskondade taustal kerkib küsimus rahvusidentiteedi püsivusest. Kas rahvusidentiteet on parim näitaja, mille alusel kujundada kodaniku lojaalsust riigile? Millist rahvuslust saaks pidada võimalikuks ja vajalikuks tänapäeva Euroopas?
Rahvusidentiteedi üle arutlesid Johan Skytte instituudi poliitilise teooria dotsent Eva Piirimäe, Kaitseväe Akadeemia poliitikadotsent Illimar Ploom ning Lõuna-California Ülikooli ajaloodotsent Aro Velmet. Arutelu modereeris RSRi liige Fred Gregor Rahuoja.
Osalejad rääkisid enda suhetest kogukondlikesse identiteetidesse ning rahvusidentiteedi arengust läbi ajaloo. Arutlejad nõustusid, et osaliselt on rahvusidentiteet juhuslikult või tahtlikult konstrueeritud, kuid see võib olla ka siiras kohaliku kultuuri hoidmise väljendus. Juttu tehti ka keskkonnakaitsest ja sellest, kas müüt eestlasest kui metsarahvast tuleb keskkonnale kasuks või kahjuks.
Arutelu saab järele kuulata siit.

„Välispoliitiliste otsuste tegemine peab olema demokraatlikum“:

Väitluse fookus oli Riigikogu ja kodanike kaasamisel välispoliitikat puudutavate otsuste tegemisel.
VASTU (Juhan Lepassaar, Triinu Jõgi): Välispoliitika on spetsiifiline valdkond, kus on vaja teha operatiivseid ja ekspertteadmisel põhinevaid otsuseid. Seetõttu ei saa läbivalt tugineda Riigikogu otsustusmehhanismidele, mis võivad olla ajakulukad.
POOLT (Andres Herkel, Anniki Mikelsaar): Samas tagaks välispoliitiliste otsuste tegemise läbipaistvus ja huvigruppide kaasamine sidususe otsustajate ja kodanike vahel ning tõstaks usaldust ühiskonnas riigi toimimise vastu.

Loomulikult on küsimus kahest argumendist mitmetahulisem ning teema laiendamiseks järgnes arutelu Lauri Mälksoo, Juhan Lepassaare ja Lauri Tankleri osalusel.
Põhimõttelisi välispoliitilisi otsuseid tehes ei tohiks kiirustada ning Riigikogu ja avalikkuse kaasamine toimub juba praegu. Siiski esineb olukordi, kus ühiskond soovib täiendavat kaasamist olukordades, kus Riigikogus hääletuse või referendumi korraldamine pole ajalise surve tõttu võimalik ega efektiivne. Sellistel hetkedel peab leidma tasakaalu eri huvide vahel, et vältida lõhe tekkimist.

Väitlust ja arutelu modereeris Triin Toimetaja.

Täname kaasa mõtlemast!

Arvamusfestivali juubeliaastal toimus Euroopa alal RSR-i, Eesti NATO Ühingu ja Riigikantselei arutelu “Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?” Arutelu keskmes oli Eesti kaitsevõimekus, selle arendamine ning koostöö NATO ja EL-ga. Koos publikuga arutati, mis mõtteid tekitab liitlasvägede kohalolu. Küsiti, mida saaks Eesti teha iseseisvalt kaitsevõime parandamiseks ning mis küsimustes plaanitakse teha koostööd NATO liitlastega. Samuti uuriti, millised on EL-i julgeolekualase koostöö trendid. Arutlesid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Riina Kaljurand, Kaitseväe kolonel Veiko-Vello Palm ja Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi professor Eiki Berg, arutelu modereeris Mirko Ojakivi.

Vasakult panelistid Eiki Berg, Veiko-Vello Palm, Riina Kaljurand ning moderaator Mirko Ojakivi. FOTO: Maria Helen Känd

Olulisemad mõtted arutelust:

• Panelistid leidsid ühiselt, et Eesti on kaitstud, sama arvas 58%  kuulajatest. Kuulajatest 31% leidis, et et Eesti on pigem kaitstud ja vaid 8%, et pigem ei ole kaitstud.
• Kolonel Palmi hinnangul ei ole Krimmi stsenaariumi kordumist Eestis karta, sest eestlastel puudub ukrainlastega sarnane rahulolematus oma riigi suhtes. Kaljurand viitas vene vähemusele mitte kui ohule, vaid kogukonnale, kellega peab rohkem tööd tegema. Neile peab enam seletama kaitsepoliitika valikuid ja seda, mida tehakse Eesti igapäeva poliitikas. Berg kahtles, et me päriselt teame vene keelt kõnelevate inimeste meelsust.
• Palmi hinnangul on riigikaitse valdkond, mis ei saa kunagi valmis. Alati oleks vaja rohkem ja paremini. 42% publikust oli pigem nõus rohkem makse maksma, kui selle eest tõstetakse kaitsekulutusi, 31% pigem ei olnud nõus ning 19% ei olnud sellega kindlasti  nõus.  
• Berg pidas positiivseks, et täna mõeldakse julgeolekust laiapõhjalisemalt – tegeletakse mitte ainult kõva vaid ka pehme julgeolekuga.
• Palmi sõnul on täna liitlaste kohaololek peamiselt poliitiline sõnum Venemaale.
• Kaljuranna hinnangul on NATO pataljoni tulek pigem sümboolne, rõhutades selle juures samuti poliitilise sõnumi olulisust. Ta lisab, et Venemaa jaoks ei ole Balti riigid eesmärk iseeneses, vaid vahend oma eesmärkide saavutamiseks suhtluses Lääne/NATOga.
• Berg leidis, et EL ühine armee on pigem soovunelm, sest EL koosneb 28 liikmesriigist, mis mõistavad julgeolekuohte erinevalt. Kaljurand näeb EL-i kaitsevõimekuse arendamises väärtust, eriti katiseinvesteeringute, hangete ja innovatsiooni valdkonnas. EL ei tohiks tema sõnul hakata NATO-t dubleerima, vaid täiendama.

Arutelu on võimalik vaadata siit.