RSRi arhiiv

RSRi arhiiv hoiab endas …. ja … ning ….

Arutelufoorum

Alates 2012. aasta sügisest korraldab RSR kord semestris suurema avaliku paneeldiskussiooni, nn Arutelufoorumi, kuhu koguneb 3-5 tunnustatud rahvusvaheliste suhete eksperti. Aruteluks valitakse aktuaalne teema, millele lähenetakse mitmekülgselt ja laiahaardeliselt. Eelnevatel semestritel on nendeks olnud Ukraina kriis, kübersõda, Euroopa majanduskriis ja Eesti-Aasia suhted.

Arutelufoorum kestab ligikaudu 2 tundi. Moderaatori esitatud küsimuste ja arutelu kaudu saab selgeks probleemi tagapõhi ja võimalikud edasised arengud. Lõpus antakse kuulajatele võimalus täpsustavaid küsimusi esitada.

Videosalvestusi varasematest teemadest võite näha UTTV kodulehel:

Semestrikiri

Semestrikiri on RSRi liikmete, teiste tudengite, ringi vilistlaste ja ka loengukülaliste poolt kirjutatud artiklite kogumik. Seni on ilmunud kaks semestrikirja, mõlemad 2013. aastal.

RSRi semestrikirja eesmärgiks on julgustada tudengeid jagama mõtteid rahvusvaheliste suhete teemal ja luua väljund nende artiklite avaldamiseks. Samuti võimaldab kogumik avalikustada kooli jaoks kirjutatud esseesid, mis muidu jääksidki vaid õppejõu silmadele. Semestrikirja laiemaks eesmärgiks on tekitada noorte seas arutelu välispoliitilistel teemadel. 

Kuna inimesi huvitavaid erinevad poliitilised teemad, siis on artiklite kogumikku igaühel võimalik kirjutada talle südamelähedasel teemal. Seega saab semestrikirju lugedes laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Kui Sinulgi on soov oma mõtteid jagada ja artiklit kirjutada, siis võta julgelt ühendust RSRi juhatusega!

—————————————————————————————————————————————————————–

Semestrikiri 2013 sügis

Merili Luuk, RSRi vilistlane ja Õhtulehe spordireporter on semestrikirja tarbeks taliolümpiamängude eel kirjutanud artikli “Sotši olümpiamängud – sport või poliitika?“. Merili arvab, et kuigi nii sport kui ka poliitika on nende mängude juures võrdselt olulised, peaks olümpiamängude puhul fookuses olema siiski atleetlikkus. 

Kai Kreos, riigiteaduste tudeng ja RSRi kuulaja kirjeldab artiklis “Hiina ja Iraani partnerlus – milles see seisneb ja kas see on määratud kestma?“ Hiina ja Iraani vaheliste suhete ajaloolist tausta ja analüüsib neid põhjalikumalt just relvastusalase koostöö ja Iraani tuumaprogrammi kontekstis. 

Maarja Metsa, RSRi asepresidendi arikkel “Venemaa toidusõjad“ annab põhjaliku ülevaate Venemaa poolt kehtestatud impordipiirangutest ja nende majanduslikest/poliitilistest tagamaadest. Tekstis käsitletakse toidusõdu Valgevene, Soome, Gruusia, Moldova, Ukraina, Leedu, Hollandi, Eesti ja Norra vastu. 

Silver Lulla, riigiteaduste tudengi ja RSRi kuulaja artiklis “Comparing Estonia and Germany in the NATO“ leiavad võrdlemist Eesti ja Saksamaa võimekus, probleemid ja võimalused NATO tegevusse panustamisel. 

Mart Veliste, RSRi president annab artiklis „Türgi – endiselt vaid Euroopa Liidu kandidaatriik“ ülevaate Türgi ja Euroopa Liidu vaheliste suhete lähiajaloost ning põhjustest, miks Türgil ei ole siiani õnnestunud ELi täieõiguslikuks liikmeks saada. 

Siim Hendrik Rääk, RSRi liige analüüsib artiklis „George Orwelli „1984“ – analüüs lähtuvalt Kalevi Holsti süsteemiteeoriast“ maailmatuntud ilukirjanduslikku teost tuntud rahvusvaheliste suhete süsteemiteooriast lähtuvalt. 

—————————————————————————————————————————————————————–

Semestrikiri 2013 kevad

Mart Nutt, Riigikogu liige ja Inimõiguste Instituudi nõukogu liige kirjutab oma artiklis „Mis tingib Aafrikas inimõiguste rikkumisi“ Aafrika riikide ajaloolisest ja kultuurilisest erinevusest, inimõiguste rikkumisest ning nende omavahelisest seosest.

Oliver Mõru, RSRi liige ja RKK endine praktikant Arktika teemal kirjeldab oma artiklis „Arktika – võimalused ja ohud“ seda, miks on kliimasoojenemise tagajärjel tekkinud suurriikidel Arktika vastu üha suurem huvi ning millised on selle võimalikud tagajärjed. 

Merili Luuk, RSRi liige oli vahetusüliõpilane Itaalias ning nägi seal toimunud valimisi oma silmaga. Artiklis „Kuni surm meid lahutab…“ jutustab ta valimiste telgitagustest.

Timo Jaagre, RSRi liige kirjutab artiklis “Ajaloo kese liigub…” Hiina tõusust maailmajõuks ning seda eelkõige läbi sõjalise võimekuse prisma, võrreldes Hiina relvajõude USA omadega.

Karmo Tüür, RSRi akadeemiline juhendaja ja Tartu Ülikooli politoloog analüüsib artiklis „Piirilepingu seitse segadust“ Eesti-Venemaa piirilepingut puudutavaid aspekte. 

Andrei Liimets, Domus Dorpatensise Poliitika eestoa moderaator ja RSRi kuulaja räägib oma artiklis lähemalt paradoksidest, mis ümbritsevad Venemaad ja Hiinat ning kuidas Lääs teeb asjatuid katseid nende mõistmiseks. 

Indrek Mäe, RSRi endine asepresident ja TÜ Riigiteaduste Instituudi magistrant heidab bakalaureusetöö põhjal loodud kirjutises “Kosovo tunnustamisküsimus islamimaailmas” pilgu väikeriigi probleemidele. 

Mart Veliste, RSRi asepresidendi artikkel üritab selgitada, kas Barack Obama valituks osutumine 2008. aastal oli märk USA jõudmisest „rassijärgsesse“ ühiskonda.

Karl Haljasmets, bakalaureuse kolmanda kursuse tudeng ja RSRi vilistlane kirjutab sellest, kui hea on Eesti vabaduse maitse ning kuidas seda tasub hoida. 

Jüri Käosaar, RSRi president jutustab RSRi hiljutisest meelolukast väljasõidust Riiga, mille käigus külastati Eesti Suursaatkonda Riias, Läti Seimi ja Kaitseministeeriumit.

Aasta välispoliitilise kirjutaja auhind

RSR annab igal aastal välja auhinna parimale eelmisel aastal Eesti meedias ilmunud välispoliitiliste kirjutiste autorile.

Auhinnale kandideerivad kõik, kes on aasta jooksul Eesti ajakirjanduses kirjutanud ning kes ei ole RSRi või TÜ politoloogia osakonnaga seotud. Auhinna võitja selgub kahes voorus – esimeses voorus vaadatakse läbi kõik aasta artiklid peamistes väljaannetes ning kõik RSRi tegevliikmed hääletavad. Teises voorus on alles jäänud viis nime, kelle vahel valivad nii Suur ja Väike Ring kui ka vilistlased.

Välispoliitilise kirjutise auhinna andmisel hindab RSRi liikmeskond asjatundlikkust, päevakohasust ja analüüsivõimet. Tavaliselt ei tooda välja ühte artiklit, vaid keskendutakse üldisele aastatööle. See ei tähenda, et võitjaks ei saaks tulla ka vaid ühe suurepärase artikli eest.

Võitjad läbi aastate:

2018 Vladimir Sazonov 
2017 Jaanus Piirsalu
2016 Poliitika.guru
2014 Kadri Liik
2013 Hannes Hanso
2012 Mihkel Mutt PILT
2011 Ahto Lobjakas
2010 Andrei Hvostov PILT
2009 Kaarel Kaas PILT
2008 Ahto Lobjakas PILT
2007 Sven Mikser
2006 Kadri Liik PILT
2005 Andrei Hvostov PILT
2004 Toomas Hendrik Ilves PILT

etEesti
en_USEnglish etEesti