Steven E. Billet: Moving Past 2020 U.S. Elections – Transatlantic Relationships and U.S

Ameerika päästmise plaan (ingl American rescue plan) on USA värske presidendi Joe Bideni algatatud 1,9 triljoni dollari suurune majanduse ergutusplaan. Plaan keskendub peamiselt vaktsineerimisele; perekondade heaolu parandamisele; inimeste tagasi tööle saamisele; ja laste tagasi kontaktõppesse aitamisele. Covid-19 ja selle mõju majandusele ei ole aga ainus USA ühiskonna probleem, millega Biden peab kiiremas korras tegelema. Lisaks tervisehoiukriisile säilivad ka immigratsiooni; kliimamuutuse; taristu arendamise; rassismi; ja ühiskonna polariseerumise probleemid ning spetsiifilisemalt QAnoni ja Trumpi endiselt suur mõjuvõim inimeste üle.

Ameerika päästmise plaani puhul on huvitav, et seda toetavad nii enamik demokraate kui ka vabariiklasi. Plaani vaktsineerimiskava on maksumuselt 160 miljardit dollarit ja USA’le omasel kombel on kavasse kaasatud ka erasektor.  Perekondade heaolu parandamise osa sisaldab endas näiteks peredele rahaliste toetuste jagamist ja töötustoetuse aja pikendamist. Ka linnadel on oma osa plaani täideviimises. Linnade vastutusel on nende inimeste aitamine, kes Covid-19 tõttu on jäänud hätta korteri üüri maksmisega või lausa söögi otsmisega.

Covid-19 on kahjustanud kõige rohkem USA väikeettevõtteid. Suurtele ettevõtetele ei ole viirus nii märgatavat kahju tekitanud. Seetõttu on üks osa ergutusplaanist maksusoodustuse andmine nendele ettevõtetele, kes on jäänud avatuks ja endiselt maksavad oma töötajatele palka. Kriisis on ettevõtetele lisaks kannatanud märgatavalt ka kooliõpilased. Steven Billeti sõnul on parema hajutamise ja suuremate klassiruumide jaoks eraldatud raha 1,9 triljoni suurusest ergutuspakist. Samas loengujärgselt mainis ta, et USA’s on hariduse pakkumise vastutus osariikidel, ehk riigil on väga vähe kanaleid haridussüsteemi muutmiseks ja mõjutamiseks. Kui laps elab rikkas naabruskonnas, on ta haridustase hea. Kui laps elab sama linna vaesemas osas, on ka ta õpetajate palgad madalamad, õpperuumid kehvemas seisus ning üldiselt on õppekvaliteet halvem.  Riik on varasemalt panustanud väga vähe raha riigikoolide ülalpidamiseks. Näib, et nüüd toimub selles osas muutus, kuid haridussüsteemi strukturaalne ja sügav muutmine toimub alles kauges tulevikus.

Kui rääkida välispoliitikast, siis uus president tähendab pöördumist tagasi vana multilateraalse välispoliitika juurde. WTO ja Pariisi kliimaleppega uuesti liitumine on olnud esimesed sammud unilateraalsusest multilateraalsuse juurde. Samas võib Bideni poliitikas märgata märke ka America First -põhimõtetest. Hea näide sellisest suhtumisest on USA suhted Hiinaga. Konkreetsemalt võib Bideni ajal muutusi oodata USA-Ukraina suhetes, USA-Iraani suhetes ning USA suhtumises NATO-sse.

etEesti