RSRi Välispoliitika memo: Blokaadid kaubanduses, rahus ja vabaduses

Autor- Markus Nahkur

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe nädala (21.03 – 04.04) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on jutuks Suessi kanali blokaad, Põhja-Korea keelatud relvade testimine, Myanmari vägivaldsed protestid, Colombia kodusõja laastav mõju ja Venemaa vägede kogunemine.

  • Suessi kanali blokaad Egiptuses. Tugevate tuulte tõttu jäi Suessi kanalis 23. märtsil kinni 400-meetrine kaubalaev nimega “The Ever Given”. Suessi kanal on justkui Euroopa ja Kesk-Ida kaubanduse arter, mille kaudu liigub ligikaudu 12% terve maailma kaubavahetusest. On arvestatud, et laeva blokaad peab kinni umbes 9,6 miljardi dollari väärtuses kaupa, mistõttu tõusid naftahinnad 4% võrra. Blokaad kestis kokku pea kuus päeva, mille jooksul jäi kanali läbimist ootama üle 400 erineva laeva. Laeva aitasid välja 14 puksiirlaeva koos 800 inimesega. Kuigi nüüdseks on probleem lahenenud ning laupäeval liikusid viimased 61 läbimist oodanud laeva kanali, toob see välja probleemi, kui palju sõltub maailma kaubandus geograafiast. Viimaste aastakümnete jooksul on laevade nagu “The Ever Given” suurus kahekordistunud, ent kaubanduskanalite nagu Suessi infrastruktuur on jäänud enamjaolt samaks. Sarnaselt jäi 2017. aastal Jaapani laev kinni samas kanalis, ent see aidati õnneks paari tunni jooksul puksiirlaevadega liikuma. Alternatiiv Suez kanali läbimisele oleks minna ümber Hea Lootuse neeme, kuid see võtab kaks nädalat kauem aega. Blokaadi tekkides pakkusid Egiptusele abi USA, Hiina ja Araabia Ühendemiraadid, mille eest oli Egiptus väga tänulik. Situatsioon on näidanud, kuidas Egiptusel on suur kontroll maailma majandusele. Kuigi kanalit laiendati 2015. aastal, on edasine laiendus ilmtingimata vajalik, et ennetada sarnaseid olukordi tulevikus. 
  • Põhja-Korea relvade demonstratsioon. Põhja-Koreal on keelatud ballistiliste rakettide testimine ÜRO sanktsioonide tõttu. Siiski tulistas riik 25. märtsil kaks ballistilist raketti ida poole. Kuigi rakettide praht ei kukkunud Jaapani territoriaalvetesse, mõistsid nii Jaapan kui ka Lõuna-Korea testimise hukka. Paar päeva varem lasi Põhja-Korea samuti kaks raketti merre, siis aga mitte-ballistilist tüüpi. Hoolimata  2018. aastal Singapuris sõlmitud kokkulepetest Põhja-Korea ja USA vahel, tulistas Põhja-Korea ballistilisi rakette välja ka aasta tagasi, mil suhted Ameerika Ühendriikidega olid seiskunud. Kuigi Bideni administratsioon on üritanud Põhja-Koreaga kontakti luua, pole see siiani õnnestunud. Siiski on aga USA, Jaapan ning Lõuna-Korea avatud koostööle ja läbirääkimistele Põhja-Koreaga. Rakettide testimine on ohumärk lähiriikidele. Katsetused lähevad seejuures vastuollu ÜRO Julgeolekunõukogu 2016. aastal sõlmitud sanktsioonidega, mis märgatavalt piiravad Põhja-Korea tegutsemisvabadust sõjarelvadega. Kui Põhja-Korea oma käitumist jätkab, siis see on potentsiaalne sõjakolle.
  • Myanmari vägivaldsed protestid. Pärast veebruaris toimunud riigipööret on üle riigi toimunud protestid, mille käigus on surma saanud ligikaudu 550 inimest, sealhulgas 46 last. Vahi alla on võetud pea 3000 inimest. Riigipoolne vägivald pole suutnud vaigistada rahva häält. Protestijad nõuavad, et sõjavägi astuks oma kohalt tagasi ning ametisse seataks demokraatlikult valitud valitsus. Julgeolekujõud avasid laupäeval tule protestijatele Monywa linnas. Samal ajal on valitsuse vastu aastakümneid võidelnud ka mässajate grupp nimega Kareni Rahvuslik Liit (KNU), kes esindab riigis etnilisi vähemusi. KNU mõistis hukka valitsuse poolt läbi viidud pommitamisi ja õhurünnakuid, mille tagajärjel hävisid mitmed kodud, koolid ja külad ning suri mitmeid inimesi. KNU kontrolli all olevatel aladel on 27. märtsist saati ümberasustatud ligikaudu 20 000 inimest. Minevikus on mitmed vähemuste grupid – Kachini, Kareni ning Rakhine Arakan – üritanud endale riigis võimu haarata, see eest taunivad praegust riigipööret ning lubavad kaitsta protestijaid enda territooriumitel. Myanmari sõjavägi katkestas üleriigiliselt interneti ning alles on jäänud ainult fiiberoptilised kaablid, mis töötavad drastiliselt vähenenud kiirustel. Ligipääs juhtmeta internetile on blokeeritud ning laupäevase, 03.04. seisuga on riik ikka pimedas. Riigipööre lõi tagasi aastatepikkuse progressi demokraatia poole, mis kulmineerus 2015. aasta valimistega, kui Aung San Suu Kyi tuli võimule. Peale seda avas rahvusvaheline kogukond uksed Myanmarile, eemaldades enamus sanktsioone ning investeerides riiki. Olukord Myanmaris näitab, kui tähtis on demokraatliku korra säilitamine ning võimude lahususe põhimõte, mille eiramise tagajärjel sõjavägi nõnda riigi üle võib võtta.
  • Colombia kodusõja laastav mõju. 2016. aastal sõlmis Colombia valitsus vaherahu Colombia Revolutsiooniliste Relvajõududega (FARC), ent sellele vaatamata pole Colombia sisemised konfliktid laabunud. Vaherahu alusel lubas rajada üle riigi mitmeid koole, kliinikuid ning töökohti. Ent siiski pole peale viite aastat kauged külad nagu Puerto Cachicamo lubatusest tuhkagi näinud. Selle asemel on tuhanded FARC-i dissidendid taas naasnud võitlusesse ning massimõrvad ja sunnitud ümberasustamised on tavalised nähtused. Enim haavatavamad on noored inimesed, kes on lõksus olematu valitsuse, agressiivsete relvastatud rühmituste ning sõjaväe tulejoone vahel. Kõige enam demonstreerib seda mullu kuul toimunud pommirünnak mässajate laagrile, mille käigus suri vähemalt kaks last. Laagrit rünnati, et tappa kõrge profiiliga FARC-i juht nimega Gentil Duarte. Kauged külad nagu Puerto Cachimo on iseloomustatavad pea olematu kokkupuutega valitsusega. Enne 2015. aastal sõlmitud vaherahu kontrollis seda regiooni FARC, väljastades makse ning organiseerides töögruppe, vägivalla ähvarduste tõttu. Peale kokkulepet lahkusid sealsed FARC-i mässajad, kuid naasesid jällegi kolme kuu pärast. Külaelanike ainsad kokkupuuted valitsusega on sõdurite näol, kes saabuvad perioodiliselt, et hävitada kokataimi või võidelda mässajatega. Asjaolud Colombias tõstavad esile ilmse probleemi, et kuidas tegeleda mässajatega riigisiseselt. Paljud ütleksid, et lapsi täis mässajate laagri pommitamine on õigustamatu, teised aga vaidlevad vastu, et rahvusvahelise seadustiku kohaselt on mässajate rühmitustega ühinenud lapsed samuti võitlejad ning seega väärivad sarnast kohtlemist. Dilemmal polegi selget vastust, kuid on ilmselge, et sõlmitud vaherahu ei lahendanud sealset olukorda ning praegune olukord on armetu.
  • Venemaa vägede kogunemine. Venemaa viis eelneval kuul Krimmis läbi sõjaväeõppuseid. Nähtud on soomusüksusi liikumas Ukraina piiri poole. Ukraina armee ülem on nentinud, et Venemaa saatis kokku ligikaudu 20,000-25,000 sõdurit Ukraina idapiiri juurde ning tundmatu arvu vägesid ka põhjapiiri juurde, seejuures veel ka Krimmi, mille Venemaa okupeeris 2014. aastal. Kuigi habras vaherahu on sõlmitud Ukraina ja Venemaa sõjajõudude toetatud Ida-Ukraina sepratistide vahel, on Ukraina idaosas selle rikkumine igapäevane asi. Venemaa on ise varem hoiatanud NATO-t ning USA-t saatmast vägesid Ukraina abistamiseks ning sellega ka põhjendab vägede kogunemist, kui valmisolekut potentsiaalseks NATO sekkumiseks. Kas tõde ka selles peitub pole teada, kuid olles ümbritsenud Ukraina kolme külje poolt, tekitavad väed potentsiaalset ohtu sõjaks. Riigid nagu USA on väljendanud oma poolehoidu Ukraina suveräänsuse säilitamiseks ning mitmed liikmesriigid on väljendanud muret Venemaa vägede kogunemisele.
etEesti