Piret Kuusik: Pärast Brexitit- Ja nüüd?

Suurbritannia on peale Euroopa Liidust lahkumist kui kolmas riik. Mis on Põhja-Iirimaa ja Šotimaa olukord?

Kaubandus

Euroopast Belfasti mineva kauba pealt ei pea tariifi maksma. Tariif see-eest kehtib aga kaupadele, mis lähevad UK-st Dublinisse Kaubandus on Põhja-Iirimaal keeruliseks muudetud, sest peab tõestama mis kuhu läheb. ELi päritolu reeglite põhjal olenevad tariifid tootemaast. Tariifi tuleb maksta, kui ei suudeta tõestada, et kaup on toodetud UK-s.

Majandus

Koroona leevenduseks taotleti laenu, mis on vastuolus tooride põhimõtetega. UK majandus hakkas alles 2008 kriisist taastuma.Vähene rahastus jõudis sotsiaalvaldkonda, tervishoidu. Üleüldine elukvaliteedi langus võis olla Brexiti ajendiks.

Raske on omavahel eraldada pandeemia ja Brexiti mõju. Brexit annab hoobi konkreetsetele valdkondadele, näiteks kalandus. Selleks, et Euroopa Liitu toiduaineid saata, on vaja ette valmistada dokumendid, mis oleks kooskõlas veterinaartingimustega. Sellisteks asjadeks ei oldud ette valmistatud. Kalandus on haavatav, sest produkt läheb raisku. UKs võib olla kogu linn sellest mõjutatud, sest nimetatud tööstus on nende jaoks suure majandusliku kaaluga.

Kannatada said firmad, kelle ärimudel oli üles ehitatud muu maailma kauba müümisel Euroopa Liitu.Tekkinud on topeltmaksustamine. Samuti said kannatada ettevõtted, kes importisid kaupa selleks, et eksportida. Belgias toodetud küpsiste päritolu on raske tõestada, sest küpsiste saatmine toimub läbi UK Põhja-Iirimaale. Kaubavahendus pole enam riigist a riiki b, astmelisus on suur. Sõidetakse tühja autoga tagasi, ei saa enam kaupade tagasivedu.

London on tuntud kui finantskeskus. 7% SKT-st on seotud finantsteenuste osutamisega. 

EL ei taha anda nii suurt ligipääsu finantsturule, vaid ootavad hoopis, et firmad koliks üle Euroopa Liitu. Boris Johnson mõistab sellise suhtumise hukka.

Kaubandus

Ühendkuningriik saab ise teha oma kaubanduslepinguid. Tahetakse vabakaubandust USAga. Obama on aga varem öelnud, et enne minnakse ELi kui Ühendkuningriigi suunas, sest turgude vahe on niivõrd suur. 

Üks telg on olnud eriline suhe USAga. This is only on paper. Luurekoostöö toimib, aga vabakaubanduslepingu peale oli USA vastus vägagi leige. Ei ole palju valdkondi, kus nad koostööd teeks. On raske öelda kuidas saab olema Bideni ajal.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tõusev olulisus. 

Kõik tundub ringlevat Hiina ümber. David Cameroni ajal nähti Hiinas võimalust oma majandust avardada. Tänane valitsus kaldub skeptilisele suhtumisele, mis puudutab Hiinat. Mis võimalused,instrumendid Ühendkuningriigil Aasias tegutsemiseks on- ega väga ei olegi!  Kuidas tuleb teha koostööd Jaapaniga, Indiaga? Kevadel peaks üks briti lennukikandjatest minema jaapanlastega ühiseid õppuseid tegema. Kas ÜK on arvestatav võitlev jõud Aasias. See on pigem iga ühe enda otsustada.

Teine suur küsimus- mis suhe jääb Euroopaga?

Boris Johnsoni valitsus näitas selga kui sooviti julgeoleku ja välispoliitika lepet saavutada. Pigem kahepoolsed kui multilateraalsed suhted. Ehk siis lodoetakse pigem saada iga riigiga eraldi lepet.

ÜK paneb Eesti laiemasse põhjala regiooni, mis kaasab endas Arktikat. Kuidas see mõjutab nende käitumist siinses regioonis? Homme, ülehomme tuleb välisminister Norrasse ja Eestisse visiidile. Põhjala regionaalne koostöö oleks Euroopa tasandil tähtis. Venemaa osas on ÜK poliitika hetkel arusaamatu ja segane. 

Sõjavägi on ÜK-l pidevalt kahanenud. Kuigi kvaliteet on hea, siis ei suudeta massi pakkuda. Ollakse vaimustuses tehnoloogia arengust, sellesse tahetakse investeerida üsnagi palju militaarvaldkonnas.

Eestile võib ohuks olla olukord, kui tehnoloogia arengu kõrval unustatakse klassikaline sõjapidamine. Vaja on head tasakaalu kahe vahel. 

Euroopa Liidul uued probleemid, eesmärgid, kohanemine olnud kiire. Muutunud on muidugi endine esikolmik: ÜK, Prantsusmaa, Saksamaa. Erinevad vaated kuidas Euroopa Liitu edasi viia. Saksamaa oli balansseeriv jõud. ÜK vaated sobisid Eestile: ühisturu arendamine, säiliks konkurents, hoiak Venemaa suhtes, transatlantiline meelsus. Suur riik, mis esindas meie poliitikavaateid. Mitmed teised riigid aga nägid Londonis blokeerivat jõudu.

Ka peale Brexitit ei olda ühel meelel. Prantsusmaa ja Saksamaa justkui oleks franco german engine (Brüsseli väljend). Ei suudeta leida üksmeelt. Need riigid, kes enne pugesid brittide selja taha, üritavad nüüd pigem teha koostööd. Kuid sellisel tasandil koostöö tegemine on keerukas ja ei suju alati. 

Algusest peale on pro-brexiti kampaanias rõhutud kontrolli tagasivõtmist. Oma seaduste ja õiguste tagasivõtmine oli tähtsal kohal. Kuigi suveräänsus on tagasi, siis ei suudeta Põhja-Iiri probleemi tõsiselt võtta.  Euroopa Liidu üks juhtivaid mõtteid oli kokku tulla ja ühiselt suuremaks kasvada. Seega on arusaamatu mürgi pritsimine Euroopa Liidu suunal. ÜK keeldub andma samu õigusi Euroopa Liidu saadikutele kui muidu diplomaatidele, sest Euroopa Liit pole ju riik.

Post-Brexit ÜK on eksperiment kui hästi suudavad britid globaalses maailmas hakkama saada. ÜK rahvas pole tegelikult üldsegi nii vastuvõtlik dereguleerimisele kui võib tunduda.

etEesti