USA jääb
Hiinal majandusarengul on lagi ees. Sellest, kuidas Hiina majandus on üles ehitatud.
Hiina vaatab Taiwanile nii nagu Venemaa Ukrainale. Hiina kindlasti on tundlikum Taiwani osas kui Venemaa Ukraina osas tervikuna. Taiwani pole iseseisva riigina tunnustatud juba ammu, see murrang toimus juba 1960ndatel. Selleks, et Taiwani hõivata, on risk USA: kui USA hakkab Taiwani toetama, peab tekkima mingi pariteetsus.
(Küsimus rahva seast): “Mis on päris toetamine?”. Vastus: sõjaline toetamine (relvad jms), ent mitte ilmtingimata sõtta astuma.
Hiina ehitab laevastikku, et üldse seda pretensiooni esitada, visuaalselt tõestada.
Kui rahvusvaheline üldsus ei reageeritaks Ukrainas toimuvale Ukrainat teotades, siis see motiveeriks Hiinat kiirustama Taiwani hõivamisega. On tekkinud ajaline aken: kui Ukrainat ei toetataks, oleks veel väiksem tõenäosus, et Taiwani toetataks.
Hiina ja Venemaa suhted
Miks on Hiinal üldse Venemaad vaja:
- Hiinale sobib kui Venemaa nõrgeneb…Kas see on tõsiseltvõetav? Kuulujutt, mis on minevikust tulevikku ülekantud.
- Strateegiline partnerlus, samas Hiinal ei ole liitlasi, Hiina ei võta teiste riikide ees kohustusi. Mida Hiina teeb on: ehitab üles partnerlusi vastavalt strateegiatele nendes regioonides. Hiina üksinda ei suuda esitada sõjalist väljakutset USA-le veel pikka aeg. Hiina enda tuumarelv ei ole võimeline heidutama USA oma. Kui puhkeks tuumasõda Hiina ja USA vahel, suur osa Hiina rakette ei jõuaks isegi ilmselt USA-ni. Venemaa arsenal on aga see, mis tagaks selle pariteetsuse. Põhimõtteliselt tähendab see partnerlus seda, et kui riikide vahel on probleeme ja ühine vastane, siis tekib ühine koostöö, millega üritakse USA domineerimist lõhkuda
- Hiina omakorda ei ole üldse huvitatud, et Venemaa nõrgeneks ja kukuks kokku või et ka sõda kestaks kaua
- Kõige sobivam sõjalõpu stsenaarium on mitte lõpp vaid paus, praegusel rindejoonel lahing lõpeb, tulevad lõpmatud läbirääkimised, kuni Venemaa suudab oma armeed taastada. Seda üritatakse saavutada eelmisest sügisest saadik. Ukraina toetajad pole seda praegu ära ostnud, toetus on jätkunud.
- Hiina jaoks on ebameeldiv: lääneriigid said üle psühholoogilisest barjäärist toetamise osas. Miks Venemaa ei suuda nt Balti riike rünnata: suur globaalne vastasseis, pole vahendeid
- Lääneriikide arsenalide laod on üsna tühjad. Samas on tohutuid ressursse vaja. Hakatakse uuesti tootma ja see Hiinale ei sobi. Kui tuurid võetakse üles siis järgmised 5-10 aastat Lääs tugevneb ja areneb, saavutab domineeriva positsioone. See vähendab oluliselt Hiina võimalusi positsioone Vaikses Ookeanises parandada.
- On kaks relvastandardit: NATO standard (kõrgema kvaliteediga relvad) ja Venemaa standard.
- Kui kujutada ette, et sõda praegu jääb seisma, tuleb vaherahu, siis võib arvata, et selleks, et Venemaa saaks oma relvastust ja väljaõppetasemele viia, mis see oli 2022. aastal 24. veb, läheks 10 aastat. Kui sanktsioonid kestavad, siis isegi kauem.
- Inimesed ei sõdi – sõdivad õpetatud inimesed.
- Reserv ei ole nii suur, kui alguses tundus.
- Vladivostoki kohtumine on sellepärast oluline, et see võib Hiina motivatsiooni toetada Venemaad relvadega kasvatada
- Hiina on vältinud suurte relvatarnete kõnelusi
- Sõja jätkamise korral ei tundu, et Venemaa suudaks hiinlasi ümber veenda. Küll aga vaherahu korral…
- Ukraina puhul on praegu laual kolm muutujat, mis defineerivad sõjalise kestvuse: kas lääne toetus jätkub ja kui suures mahus; Venemaa sisepoliitiline olukord; kui suured on mõlema poole kaotused
- Valimised 2024. aasta kevadel Venemaal, kas Venemaa eliit talub seda olukorda? Kas venemaa julgeb teha veel ühe mobilisatsiooni, kust relvi saadakse?
- Kui Ukraina tuleb sellest kõigest eluga välja, siis maailm ühte moodi??
Küsimused
USA valimised, kuidas see mõjutab Ukraina toetust edaspidi: kindlasti mõjutab, kui oluliselt, seda ei tea. Sõltub, keda valitakse. Me vaatame USA presidente natuke nagu filmides, tegelikult neil nii suurt mõju poliitika kujundamisele ei ole, samas suure soovi korral saavad ikkagist asju muuta.
Euroopa-Ameerika suhted on kehvakesed, kaubavahetus ei ole selline nagu strateegilistel liikmetel olema peaks. Trump keeras selle pea peale. Kindlasti mõjutavad valimised väga palju. Loodetakse, et tuleks selline kandidaat, kes leiab, et USA huvid on mujal ja vähendab fookust, see motiveerib kahtlemata Venemaad.
Kas on realistlik, et Euroopa nüüd Ukraina sõja mõjul kasvatab enda sõjavõimu, kas saab suurjõuks: sõltub Euroopast, vaatame Euroopat kõrvalt, mida te näete? Kas te näete Brexitit? Ei ole seda sisemist jõudu, mis veaks tuleviku poole. Üle hulga aja on EL-il paar tugevat juhti. Tegelikult on see Euroopa üsna väheveenev ja ta ei suuda nt Prantsuse farmerid dikteerivad rohkem majandust. Kui riigid ei lahenda oma siseprobleeme ära, siis see hakkab takistama kõiki teisi. Suuremas osas on Euroopa strateegia läbi kukkunud: kogu majanduskasv 90ndal ja ka hilje, tekkis sellest, et saadi väga odav energiasisend venemaal ja mujalt. Korraga selgus, et see on ohtlik + mirgatsioonikriis + covidkriis. Saabub hetk, kus ei suuda end mobiliseerita, et strateegiat ühiselt püstitada. UK oli varem taskaalustav jõud. Jääb üle, et tegeletakse inimõigustega. EL pole suutnud konsolideerida ühist lähenemist.
Mis India huvid või võimalsued praeguses maailmapoliitikas on: Ukraina sattus olukorda, kus ta sattus integratsiooni soovi tõttu rünnaku alla. India ei ühine sanktsioonidega? See on totaalne väljakutse esitamine Läänriikide väljaehitatud süsteemile. BRICS koostöö? Kõlmutatud sõja seisukord. Rv maksete süsteem, mis on täielikult USA võimus. Selle murdmine on BRICS-i nurgakivi. Dollar on nüüdaks ainuke globaalne valuuta. Euro on sellest maksete süsteemist täiesti sõltuvuses. Väärtuslik ainult vb Balkanil vahetusvaluutana?? India hoidis korraga käsi kahel standardil: USA (õhuvägi), mereväe komponendid nt on võetud Venemaal ja Venemaa hakkab ära hukkuma. Indial on vaja selleks, et Venemaa ohjeldaks Hiinat. Suhete pundar on palju keerulisem ja seetõttu India pole loomult avatud vaid on suletud süsteem, karmi tollipiiarangu süsteemiga. India peab domineerimiseks seda kuidagi muutma. Indias on 30% kirjaoskamatud, elektriligipääs on pooltel, mistõttu India arendab digiriiki selle mõttega, et äkki ikoonidega on võimalik tekiktada suhtlust riigiga. India väljakutsed on hoopis teised, skeptiline, et Indiast saab maailma kõige suurem ühiskond. Kadunud linnad, nälg. India on stagnatsioonis ja tõsist arengut ei toimu? – kellegi teise tsitaat
Mis oleksid need asjad, mis Venemaa sõjas alla suruksid – suured kaotused, need muutuvad talumatuks.
MIks ukraina ründab venemaa linnu tsiviilkaotusteta; diskrediteerib venemaa võimu, kui tekiks lasesurmad, oleks naratiiv juba pea peal
Kui suur on venelaste ülestõusu tõenäosus? Seda on raske ette ennustada.
Põhja-Korea ja Venemaa kohtumine: kuidas mõjutab suhteid. Venemaa kasutab USA heidutamiseks. Isegi kui päris kooostööd teha ja on lis meeidakära, siis USA peab ikka planeerima ressursse LK ja Jaapani kaitseks.
Kas EL võiks võtta mingi intsiatiivi või peaks keskenduma siselistele probleemidele: EL-i välis- ja sisejulgeolek on fiktsioon? EL liikmesmaad ei ole seda otsustusõigust ära delegeerinud ja ei delegeeri ka. EL riigid on rahvusriigid ja inimesed ei ole sellega nõus. Euroopal oli võimalus võtta Kaukaasias liidriroll, EL ei saanud hakkama. Oli vaja ehitada ühendusteed, Aserbaidžanil puudus Musta mereni ühendus. Oleks EL suutnud 90ndatel ehitada seda, oleks olnud teine olukorda. Aseril puudub igasugune ambitsioon Euroopa suunal, Gruusias pole toetus ka ühemõtteline, Armeenia on väga lollis seisus, aga Euroopa meelsust on väljandada hilja. Aremaania kogukond võib mõjutada USA valitsust? Euroopa on kaotanud oma mõju Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Jätkuvalt arengu- ja humkoostöö käigus annab suuri rahasummasid, aga tõenäoliselt ei oska seda ressurssi kasutada?
Kas sellel kalendriaastal võib Ukraina rahvas astuda Krimmi ps-le? Ei julge prognoosia. Aga usub, et Ukrainaon hakanud sõldima rohkem strateegiliselt ja ei taha kasutada mehi lis et peale tugida. Vaid tekitada olukord, kus Venemaa on sunnitud ise taanduma. See on enamvähem õnnestunud. Krimmi on kergem hõivata ki Donbasi.
Kui rängad tagajärjed on Rootsi koraanipõletajatel: Rootsile endale eelkõige. Soomlastel juhtus sama, aga naid said olukorraga hakkama. Rootsi prestiiž saab kannatada. Islamiriigid saaad ka aru, mis toimub ja ei ole seda enam sp kommenteerinud
Brasiilia poliitikud on frustreerunud, sest neil on mingit laadi sõltuvus USA-st. Seda ei saa väga katkestada ka. Miks Brasiilia saatkond kinni pandi? Kärped. Ladina-Ameerikas on Euroopa vastasust vähem. Argentiinat motiveeerib ka pigem see, et midagi oleks teistmoodi. On ju olnud tegelikult sama kõrge elutase kui USAl
