Jüri Käosaar: Kokkuvõte Eoin McNamara longust
Teisipäeval, 19. veebrauril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas TÜ Riigiteaduste doktorant Eoin McNamara, kes rääkis teemal “UK and EU relations”
UK ja EL suhted muutuvad, pole kindel, et kas see hea või halb. Eoin ise pole UKst vaid iirlane, kuid tal mitmeid inglastest sõpru, kellest mitmed arvavad, et peaks EUst lahkuma. Samamoodi ta ise elanud Londonis 14 kuud, seega on tal kogemus sealse ühiskonnaga. UK ja iiri suhted üldiselt paranevad kuninganna käis kaks aastat tagasi Iirimaal, mis esimest korda u 90 aasta jooksul.
David Cameroni kõne on see, mis kogu selle teema üldse käima pani. Miks see just nüüd tuli, seda Eoin öelda ei oska. Ei ütleks, et UK valitsus oleks praegu euroskeptilisem kui kümme või 20 aastat tagasi. Nüüd aga olukord, kus majandus kriisis ja eurotsoon on nõrk. Cameron proovib tappa kuldmune munevat kana, sest UK on saanud tugevalt eurotsoonilt kõvasti majanduslikku kasu, seega peaks UK igati just eurotsooni toetama, mitte sellesse segadust külvama. Valijatele antakse selge sõnum ja avatud pakkumine, sest see kehtib 2014/15-2017. Järgmised valimsied kas 2014/15, kui Cameron neid ei võida, siis võimule arvatavasti leiboristid võimalik, et koalitsioonis ühes liberaalsete demokraatidega, kes aga eurooptimistid ning neist võib saada kaalukeel. Kui Cameron jääb opositsiooni, siis referendumit vaevalt tuleb. Referendub ise saab aga kindlasti olema in-out mitte in-in (Kas sellinne EU on meile hea või tahame, et tingimused räägiksid tingimused uuesti läbi) stiilis. Samas ka see, et kui
Cameron ei ole erakonna liider, siis ei pruugi ka seda referendumit tulla. Ise ta pigem ikkagi tahab EUs olla, seega on see asi väga segane, et miks üldse selline referendum ja ikkagi jälle, et miks nüüd. Britid pole ka just kõige aktiivsemad EU osalised nt ollakse väljas eurotsoonist ja Schengenist. Teisalt on britid harjunud olema suured mängijad, kuid tänases maailmas on nad seda üha vähem, seega vajavad nad seda EU kampa. Võimalik, et referendum vaid selleks, et kõik pooled oleksid õnnelikud., sest kõikidele on seal midagi. Euroskeptikutele on oluline ka see, et võõrtöölisi nii palju enam ei tuleks, sest UK ei pidavat seda ennam kannatada. Samas teised ütlevad,et UK peaks rohkem valima, mida nad tahavad. Võimalik, et Cameron tahtiski näidata, et ta on tugev ega pole lükata-tõmmata nii UKs kui ka Euroopas. Samas on UK paljudele väga oluline (majandus)partner, seega ei saa keegi teda väga eirata ka. Paljudele ka probleemiks demokraatia defitsiit Euroopas, Cameron tahab seda
parandada ning tema viis see, et võtta võim rahvusülestelt institutsioonidelt rahvustele tagasi.
UKs ei saa mitte kuidagi alahinnata meedia võimu, mis suuresti suunab ka avalikku arvamust. Britid olid EU integratsioonist väljas, kuid integraatorid ei näinud EUd ilma UK-ta, kuid 60ndatel blokeeris de Gaulle brittide ja teiste ühinemist. Euroskeptikud näigid EFTAs (Euroopa vabakaubandustsoon, kus täna lisaks EUle ka Norra, Island, Lichestein ja Ðveits) päästerõngast. UK vajab aga EUd, sest siis kui mingi kodune jama, siis saab selle EU kaela ajada, see levinud praktika vanades EU riikides. Brittidel ka tugev eelarvepuudujääk u 8% GDPst enne praegust valitsus oli see 11%. See saavutatud kokkuhoiuga sotsaalsfäärist ja maksutõusudega. Tõsteti kõvasti ka õppemaksu ülikoolides. Kuna Britiide majandus on väikses kasvus või üldse mitte, siis on vaja suurt probleemi Euroopas, mis tõmbaks rahva tähelepanu eemale.
Samamoodi on pinnuks Ðotimaa võimalik lahkumine UKst, kes aga harjunud olema suurmängija ja Ðotimaa minek annaks löögi ning annaks eeskujuka Walesile ja Põhja-Iirmaale. Hetkel suur kolmik Euroopas Saksamaa, Prantsusmaa ja Uk, kuid lahkumistega kukuksid britid aste madalamale ja see on tugev kriis Inglismaale ja taaskord on heaks kattevarjuks Euroopa.
Referendumiga ka see teema, et need kes tegelikult asjast ei tea ja ei huivtu mõtlevad, et kui peaminister olukorrast nii räägib, siis äkki ongi EU halb ja tuleks sellekst välja astuda.
In-out referendumiga pole kindel, mis saama hakkab, kuna referendum nii pika aja pärast, siis selle aja jooksul võib igasusugust asja juhtuda nii majanduses kui poliitikas kui kõiges muus. Võibolla muudab olukorda ka võimalik uute rumeenia ja bulgaaria immigrantide tulek.
Samas Cameron murdis oma lubadust, sest ütles, et kui ta valitakse 2010 võimule, siis teeb ta referendumi Lissaboni lepingu osas, kuid referendum jäi olemata. Seda kasutavad ka skeptikud ära. See võib ka põhjuseks olla, miks referendum on in-out, et tookordset lubadust kuidagigi täita. Cameron ise on aga öelnud, et paneb südame ja hinge kampaaniasse, et UK jääks EUsse. Kui Cameron tagasi valitakse, siis on tal ka rahva mandaat, et läbi rääkida UK tingimuste osas EUs olemises. Enamus poliitilisi jõude on ka EUsse jäämise poolt, mõned tahavad võibolla midagi üle läbirääkida.
Konspekteeris Jüri Käosaar
