Lauri Hussar- Tänase maailma meediatrendid

“Demokraatia infoühiskonna tõmbetuules”

Rahvusvahelistes suhetes on tähtsam otsuse langetamine, kui mingi korra järgimine.

Mida aeg edasi, seda huvitavam on vaadata, kuidas otsused sünnivad, sest neid mõjutegureid on juurde tekkinud. Suured raputused on ühiskonda muutnud, näiteks 1517. aastal kui Martin Luther oma kirjutise avaldas ja levitas. Saksa keelde tõlgituna levis see väga kiirelt üle Euroopa ja mõjutas tervet ühiskonda. Oli kui infoühiskonna esimene pääsukene. Trükikunst aitas toona ühiskonda muuta. Pärast seda tuli esimene saksakeelne piiblitõlge, mis muutis seda, kuidas informatsioon inimesteni jõudis ja kui kättesaadav see oli. Sealt läks edasi veel ajalehtedeni ja kaasmaailma kajastava kirjastuseni. Sealt edasi tuli raadio ning ka veel televisioon Viimased on 20-25 aastat ning 10-15 aastat tugevalt meedia käekäiku mõjutanud tänapäevani.

Info tähtsus on täna palju laiem kui ainult informeerimine. Infoühiskond, info kui mõjutusvahend, mille mõjutegevuse keskmes on meedia ja sotsiaalmeedia. Sihtmärk oleme mina ja sina. Meediavabadus, -sõltumatus on olulisel kohal – kui seda eirata, siis läheb ühiskond tasakaalust välja. Ajakirjandus kui demokraatia ukse avaja. Kas ajakirjandus suudab kontrollida infot ja mitte minna üle piiri inimeste privaatsuse rikkumisega? Keda või mida inimesed usuvad ja usaldavad? Tänapäeval on see eriti aktuaalne probleem, sest inimesed kipuvad viimasel ajal kogunema väikestesse gruppidesse erainfo uskumisega ning aina raskem on uskuda massiinfot.

Hetkeseis meedias näitab, et nii veebimeedia kui ka sotsiaalmeedia koguvad kasutajaid, info kiirus muutub aina olulisemaks. Paljudele noortele inimestele on kõige tähtsam infokandja sotsiaalmeedia. Sotsiaalmeedia platvormid muudavad ka oma algoritme ning seega on väliselt kontrollitud, et on võimalik enda mulli kinni jääda. Paberlehed kaotavad lugejaid, kojukandega on probleemid. Osad paberilehed nagu Eesti Päevaleht ei väljasta enam laupäeviti. Televisioon ei kaota vaatamisajas, küll aga on vähenenud üksikute telesaadete reitingud. Suur osa telejaamadest on läinud telekomioperaatorite pakettidesse. Järelvaatamine on tõusuteel. Raadio kaotab mõõdukalt kuulajaid, jäänud kuulajad on aga lojaalsed.

Ukraina sõja õppetund – 2014. aastal, Soome näitel, tõestab sotsiaalmeedia võimu. Venemaa käivitatud infosõda üritatakse näidata nagu kodanikualgatust, et õigustada Venemaa aktsioone Ukraina vastu. Kõige enim kajastus see Soomes, kus oli suur trollivabrik taga. Trolle asusid ajakirjanikud paljastama ning selle tagajärjel hakati ajakirjanikke personaalselt ründama. Ajakirjanduse laiemalt (peavool) ja ajakirjandusorganisatsiooni ründamine, kaebustelaviin riigiametitele ja meediajuhtidele, süüdistati venevastasuses, rünnati läänelikke väärtusi – kõik olid erinevad tahud, mida need trollid täitsid. Trollid mõisteti lõpuks ikkagi kõik süüdi. 

Brexiti õppetund – Brexiti realiseerumisel sihiti 3 miljonit sotsiaalmeediakontot Cambridge Analytica kaudu. Need 3 miljonit olid poliitiliselt passiivsed isikud. Esinesid suunatud valeuudised, 350 miljonit tervishoiule, 80 miljoni türklase sisseränne kui Suur-Britannia jääb Euroopa Liitu… tegemist oli jõuliste sõnumitega, mis suunasid neid poliitiliselt passiivseid inimesi Brexiti poolt hääletama. Meedia siinkohal proovis enamasti jääda kaugusesse, kuid osad meediaplatvormid nagu The Guardian ei saanud enda häält välja öeldagi. Euroopa Liidu vastaseid oli palju, kes samuti olid kuulsad nagu näiteks Londoni linnapea Boris Johnson. Euroopa Liidu poolt polnud kedagi märkimisväärset. Kõik see spetsiifiliselt suunatud valeinfo suunamine tuli välja tagantjärele. Siit tuleb Brexiti õppetund – heitunutega peab ühiskond tegelema. 

Veel sarnaseid juhtumeid:

  • Unser Lisa/ Saksamaa 2016
  • USA presidendivalimised (80 000 libauudist Peterburi trollivabrikust, ulatus 127 miljoni inimeseni USA-s)
  • Salisbury mürgitamise juhtum
  • Süüria sõda
  • FB kampaania Baltikumi vastu
  • Trumpi 2016 valimiskampaania

Infosõja staadiumid: 

1. Kõigepealt külvatakse usaldamatust, kaob vastastikune usaldus

2. Vastaspooled kardavad üksteist 

3. Tekib vihkamine 

4. Konflikt, ka füüsiline

Libauudistel ja kallutatud infol on tähtis roll – botid, libakontod – kõik see hõlmab nii info- kui ka küberoperatsioone. 

Kajakambrid ja infomullid

Inimesed koonduvad huvide, maailmavaadete, väärtuste ja kogukondade järgi. mis kõik kitsendavad nende suhtlust ja aheldab hoiakuid ja vaateid. Vastu saab väita, et tänu sotsiaalmeediale saavad inimesed palju laiemalt suhelda. Infomulle tekitab tehnoloogia, hakates pakkuma sisu, millelaadset oled juba jälginud. Kajakambrid annavad tõuke äärmuslusele ja vihakõnele, mistõttu on sotsiaalmeediagruppide moderaatorite roll iseäranis oluline. Facebook on tasapisi seda rada pidi minema hakanud, üritades tegeleda sisuga, ka ajakirjandusliku sisuga, aga praegu on need sammud veel lapsekingades. Riigid nõuavad küll aina rohkem neilt, kuid nad pole veel siiani hakkama saanud.

USA presidendivalimised 

Pärast seda kui Donald Trump lahkus ametist, vähenes Ameerika telekanalite vaatamine ligikaudu 30%. Kadus tugev ärritaja, mistõttu varem inimesed telekanalite taha istusid. Toon meedias on rahulikum ja viisakam. 

Küsimused

“Kas välisministritelt, kes külastavad Eestit, peaks küsima ründavaid küsimusi, kui see ähvardab rahvusvahelist läbisaamist?” – “Türgi väliskomisjoni esimees käis 2009. aastal visiidil ja Postimees tegi temaga terava intervjuu, küsides teravaid küsimusi. Sellele järgnes suur skandaal, pöördudes Postimehe peatoimetaja juurde, kaebuseid esitati Eesti ametnikele. Ent nii demokraatlik ajakirjandus töötabki. Ajakirjandus on valel teel, kui teravaid küsimusi ei küsita. Riik võib soojadele suhetele kaasa aidata, kuid ajakirjandusel seda kohustust ei ole. Ajakirjanduse roll on ründavaid, karme ja teravaid küsimusi küsida.”

“Täpsustage Süüria näidet” – “Kui Süüria sõda algas, siis Venemaa kiirustas kohe appi, aga seda propagandistlikul moel – saadeti sõjatehnikat, eriüksusi. Meedias algas arutelu, et Assad kasutas enda rahva vastu keemiarelvi ning sellest tulid lausa videod avalikkuse ette. Venemaa propaganda pööras selle teistpidi, et just mässulised kasutavad keemiarelvi. Kasutati isegi samasid videosid ja öeldi, et meediategelased said haavata isegi. Pöörati kõik pea peale.”

Libauudistega võitlemiseks tuleb teha väga põhjalik taustakontroll. Võltspildid, Deepfake jne on väga levinud. Eksitamise meetodid meedias ja sotsiaalmeedias: libameedia, näiline sõltumatus, veendunud oletamine, eksitavad kujundid (Wikileaks), pealkirjamöll/sisuga vindi ülekeeramine, anonüümsed allikad (sageli ei ole põhjendatud), pildi ja helitaust ning rääkimata jätmine. 

Meediamaastiku ohud on: kui sotsiaalmeediast saabki esmane infoallikas, meedia kaotab usaldusväärsuse ja killustub, meedia ärimudel kukub kokku, meedia kolletub (reklaamisurve), poliitiline risk. 

“Kuidas teie hinnangul mõjutab meedia neutraalsust, kui ajakirjanikud enda privaatsetel meediakontodel enda poliitilisi arvamusi avaldavad?” – “Ajakirjanikul on õigus oma arvamusele. Kui ajakirjanik uudistegevusel lähtub objektiivsest tegevusest, hoidub hinnangulisusest, väldib isiklikku seisukohta, siis talitab ta õigesti.”

“Kas ajakirjanduse vajadus atraktiivsusele ei vii eksitusteni? Miks seda ajakirjanikes süvendatakse?” – “Otsitakse mingisugust tasakaalu kindlalt. Tasakaal on usaldusväärsuse ja loetavuse vahel. Teema ülekeeramisel on edu garanteeritud, kuid siis satub ajakirjanik halba olukorda, kaotades enda allikaid ja olles ebausaldusväärne. Vindi ülekeeramine tuleb kindlasti tagasi, jättes jälje tarbijate jaoks. Karma saab ta kätte.”

etEesti