Jüri Seilenthal- Välispoliitika majandussammas

Kaubanduspoliitika Euroopa Liidu riikide tasandil tähendab Euroopa Liidu riikide kaubanduslikke suhteid  liiduväliste riikidega mitte kaubandusturgu liidu sees. Viimast tähistab mõiste siseturg.

Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakond tegeleb arenguabi ja äridiplomaatiaga. Esimese arenguabi eraldise tegi Eesti 1998. aastal Ukrainasse. Osakonna tööpõllule on küntud kaks vagu, mille osas pole riik delegeerinud mandaati Euroopa Liidule. Need on eelarveküsimused ja kahepoolsed investeeringud kaitsevaldkonnas.

Osakonna haldusalasse kuulub Eesti diplomaatiline suhe OECD-ga. Sinna läkitatud saadik on seesama, kes on Eesti saadik Prantsusmaal. Veel vastutab osakond Eesti kandideerimise eest majandusorganisatsioonidesse. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate diplomaatiliselt oluliste riikidega sõlmitud majandussuhetel peab ka silma peal hoidma. Need riigid on näiteks Ameerika Ühendriigid, mis eelmise aasta seisuga on tõusnud neljandaks ekspordipartneriks; ja Vene Föderatsioon, mis on pikalt kujutanud meile majanduslikku probleemi. Seejuures pole probleem Euroopa Liidu sanktsioonides, vaid Vene vastusanktsioonides. Välispoliitiliselt oluliste riikide hulka kuulub ka MERCOSUR ehk Lõuna-Ameerika kaubandusblokk. Eksport sinna on küll väike, kuid see on meile süsteemselt oluline. Eesti sõltuvus väliskaubandusest on maailmas üks kõrgemaid – vaid Iirimaal, Luksemburgil, Slovakkial ja Tšehhil on see kõrgem.

Osakonna töös oleme üritanud arengukoostööd ja äridiplomaatiat sidustada, kuigi need on tahtmiste poolest erinevad suhted. Arengukoostöö nurgakivi on selle vastuvõtja riigi huvi samal ajal kui äridiplomaatia nurgakivi on selle pakkuja huvi. Arengukoostöö on määratletud DAC-i poolt. Eesti toimetab nende seatud reeglite kohaselt.

Äridiplomaatia on kuum teema. Eesti on küll väike kala suures äridiplomaatia tiigis, ent õige lähenemise ja uimenumbri esitamise korral saame suures tiigis ujutud küll. Meie eesmärk on Eesti ettevõtete edu maailmas. Sealjuures soovime, et need maksaks makse Eestis. Välisministeeriumi alt saame lobistada riikide valitsusi selle suunas, et nad võtaksid meie ettevõtteid edumeelsete ja läbipaistvatena. Äridiplomaatias Eesti nimi veel ei müü, kuid Eesti kui Euroopa Liit müüb küll. Siiski pole see sama, mis Soome nimi maailmas. Välismajanduspoliitika osakond ei tegele välisettevõtete veenmisega, vaid suhtleb valitsustega. Välisettevõtetega suhtleb EAS.

Välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakond tegeles kuni möödunud kevadeni ärivisiitide korraldamisega. Sealt edasi on korraldatud e-visiite. Tänaseks on need ennast ammendamas, kuna e-lahendustega õnnestub juba loodud kontakte üleval hoida, kuid uute loomiseks jääb usaldust vajaka.

Osakond haldab suhteid alaliitudega ja alates möödunud aasta esimesest oktoobrist aukonsuleid. Statistikat tehakse koostöös Eesti Panga ja Statistikaametiga.

etEesti