{"id":9377,"date":"2023-10-04T10:03:03","date_gmt":"2023-10-04T07:03:03","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=9377"},"modified":"2023-11-13T14:52:04","modified_gmt":"2023-11-13T12:52:04","slug":"kaarel-piirimae-rsris-miks-eesti-paases-eesti-suhted-usaga-ja-liitumine-natoga-1991-2004","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2023\/kaarel-piirimae-rsris-miks-eesti-paases-eesti-suhted-usaga-ja-liitumine-natoga-1991-2004\/","title":{"rendered":"Kaarel Piirim\u00e4e RSRis: Miks Eesti p\u00e4\u00e4ses? Eesti suhted USAga ja liitumine NATOga, 1991-2004"},"content":{"rendered":"<p><strong><em>NATO x Eesti&nbsp;<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>2004. a sai eesti ligi NATO saladustele, mida ei anta \u00fcle avalikku kasutusse<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kas eestile ligi antud dokumendis (NATO omas) on k\u00f5ik sladused kirjas?<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ei ole. Siiski mis tol ajal v\u00f5is loogiline olla, v\u00f5ib olla mitte t\u00e4nap\u00e4eval (kahjuks ka see\u00f5ttu pole see sinna kirjapandud)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ajaloolane&nbsp; opereerib enamasti faktiga (stereot\u00fc\u00fcp), Kaarel m\u00e4rgib, et see on illusioon<\/li>\n\n\n\n<li>selleks , et s\u00fcndmus saab tuntuks peaba ajaloolane seda t\u00e4heldama ning teised ajaloolased seda jagama<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>*kuidas USA aitas Eestis saada NATO liikmeks*<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>2013. aastal kirjutas Putin artikli seoses sellega, et Ukraina pole olemas<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Miks Eestil \u00f5nnestus saada NATOsse, aga mitte Ukraina?<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Minna tagasi 1991. aastasse, peab meenutama mis olid Eesti v\u00e4ljavaated ja olukord. Siiski mitte keegi tol ajal ei kujutanud ette, et Eesti saab NATOsse. P\u00f5hjus, miks keegi ei v\u00f5tnud t\u00f5siselt, sest meid n\u00e4hti Vene liitlasteks (just l\u00e4\u00e4nes). Samuti olid teadmised Eestist kehvad ja n\u00f5rgad.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Me olime Venemaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti tegi samuti proleeme \u2192 kodakondsus poliitika, n\u00e4iteks valmistel tohiks valida eestlased ainult mitte venelased. L\u00e4\u00e4ne n\u00e4gi seda kui r\u00fcnnak v\u00e4hemuste suunas ja pida Eestit \u201cprobleemseks\u201d. Siiski oli NATOga seoses ebakindlus, sest ei teatud organisatsiooni tulevikust.&nbsp;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Kui Bill Clinton astus ametisse, siis tema t\u00e4helepanu juhiti sellele, et NATO v\u00f5iks laiendada. Muidu pole organisatsioonist kasu. Clinton hakkas pakkumise \u00fcle m\u00f5tlema. Clintoni p\u00f5hiline v\u00e4lispoliitika kriteerium, et toetada Venemaa, et sellest teha demokraatlik riik. Muidu v\u00f5ib \u00e4hvardada NATO laienemist, sest Venemaa v\u00f5ib probleeme tekitada (nt laiendama oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri ja t\u00f5sta kaitsekulusi). <em>Mis ka juhtus&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Sel ajal Balti riigid polnud n\u00e4htavad, sest Venemaa peal oli kogu fookus. Clintoni l\u00e4him n\u00f5unik oli Venemaa armastaja (tema kirjanduse taust m\u00f5jutas seda). N\u00f5unikud ja Clinton tegid tuuri endiste Vene liitlaste riigis. Tuuri viimane peatus oli Tallinn, kuid midagi suurt ei oodanud sellest. Eeestlased lisasid viisid programmi, et ta kohtuks mitte ainult v\u00e4hemustega kui ka Eesti poliitikutega (T. H. Ilves). Viisidi tulemusena n\u00e4thi Eestit eeskujuks teiste endiste liitlas riikidel. Ameerikalsed olid \u00fcllatunud, et eestlased olid sarnase m\u00f5tteviisiga kui L\u00e4\u00e4ne rahvas. Samuti \u00f6eldi Lennart Mere kohta: \u201cSee meri pakub kogemusi, mida Ameerika diplomaadid mujalt ei saa\u201d. 1993. a k\u00e4is idee v\u00e4lja, et miks ka mitte Eestit arvestada NATOga, kuid sel ajal ei olnud sellega n\u00f5us, sest kardeti Venemaad solvata.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>NATO laiendamine oli v\u00e4hmuse projekt ning teadlased olid selle vastu. Prioriteet oli s\u00e4ilitada Venemaaga suhteid. Olid n\u00f5us Kesk-Euroopa riike vastu v\u00f5tmas, kuid mitte Balti riike.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Skeptikud ja USA rahvas oli NATO laiendamise vastu. Saksamaa ei pooldanud Balti riike vastu v\u00f5tmas.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi NATOsse saamine oli v\u00e4ga ettem\u00e4\u00e4ramatu protsess, kunagi ei saanud kindel olla. Siiski t\u00e4nu koalitsiooniga Ameerika ametnikega (+eesti poliitikud) oli m\u00e4\u00e4ramatust v\u00e4hem. Nemad \u00fctlesid konkreetseid asju, mida Eesti peaks tegema. Neid ametnike nimetatii lastehoidjadeks (eesti poliitku nime ei mainitud)<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cNATOsse p\u00fcrgimine ei olnud sprint, vaid maraton\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Mis m\u00e4\u00e4ral oli eesti seas vasatus NATOsse liitumine:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Rahvas v\u00e4ga ei teadnud sellest. Siiski v\u00e4lispoliitkat ei tehtud rahva arvamuse j\u00e4rgi.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>N\u00f5uanne ameeriklaste poolt Eestile:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>USA poliitik andis n\u00f5u Ilvsele: kohe esimeses ringis NATOsse ei saa, kuid kui te proovite EL-i, siis on v\u00e4hem vastu v\u00e4iteid kui proovite NATOsse.&nbsp;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti tegi kannap\u00f6\u00f6rde \u2192 t\u00e4helepanu suunati EL-i astumisse. Mitte kaua p\u00e4rast seda oli kokkulepe, et Eesti saab EL-i. Tunnustati Eestis kui parimaks reformiriigiks. K\u00f5ige kiirem riik, kes \u00fchines internetiga. Seda ka USA poliitikud tunnustasid Eesti osas.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li>Te peate olema L\u00e4ti ja Leeduga solidaarsed<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Moodustati Baltimaade \u00fchine s\u00f5ja\u00fcksus, mis t\u00f5estas riikide omavahelist solidaarsust.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"3\">\n<li>\u00c4rge jamage v\u00e4hemustega, et \u00e4rge n\u00f5udke territootriume<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti diplomaatia muutis ja loobus territoriaalsetest n\u00f5udmistest.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"4\">\n<li>Moderniseerige relvaj\u00f5udu<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kuigi Poolas polnud \u00fchtegi ingliskeelseid r\u00e4\u00e4kijaid s\u00f5jav\u00e4es, \u00f5nneks polnud Eestis olukord nii kehv. Soovitati ehitada \u00fcles Eesti s\u00f5jav\u00e4gi, mis oli raske.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"5\">\n<li>Olge s\u00f5bralikumad Venemaaga<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eestil oli t\u00fcli norija maine Venemaaga, kuid L\u00e4\u00e4nele ei meeldinud see. Eesti v\u00f5ttis uue suuna ja \u00fcritati positiivselt h\u00f5lmata Venemaaga (n\u00e4iteks piirida suhtes Setomaal)<\/li>\n\n\n\n<li>Kui Putin sai presideniks, siis \u00fctles tal pole probleemi kui Eesti liitub NATOga (v\u00f5ib olla oli strateegiline v\u00e4lja \u00fctlemine)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"6\">\n<li>\u00c4rge jamage holocausti teemaga, \u00e4rge olge natsid<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>2000. aastate alguses m\u00f5istis Norra k\u00f5ige v\u00e4hem natse hukka (selline aruanne oli tehtud). Aastal 1998\/99 moodustasid Baltimaad komisjoni, mis hakkas uurima ajaloolisi kuritegevusi (inimvastaste kuritegude uurimiskomisjon). \u00d5pikuid vajadusel kirjutati \u00fcmber.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Ameerika ametnikud tunnustasid Eestit, et tegelevad probleemiga.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>K\u00fcsimused (osa):<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Usas oli laienemine v\u00e4hemuse projekt. Kuidas l\u00e4ks h\u00e4sti, et Eesti liit oli valgustatud sel teemal?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eelis oli Ukraina suhtes, et meil oli iseseisvusaega rohkem. Samuti ei olnud Ukrainas intelligentsi nii palju. Samuti Eesti oli j\u00e4rjepidev n\u00f5ukogudeajal (heas m\u00f5ttes).&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li>Kui clintoni aegne ameerika oli s\u00f5bralik Venemaaga. Kas Trumpi l\u00e4henimine on v\u00e4lispoliitika osas v\u00f5rreldav Clintoni omaga (m\u00f5lemad soovisid s\u00f5prust Venemaaga?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>See v\u00f5rdlus on p\u00e4dev, sest on \u00fche p\u00f5lvkonna inimesed. Trumpi puhul on raske midagi arvata. Miks Trumpi ajal \u00fchtegi s\u00f5da ei alganud jne.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"3\">\n<li>9\/11 kui palju see m\u00f5jutas Eesti sissesaamist NATOsse<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mingil m\u00e4\u00e4ral, pani ameerikat kahtlema turvalisust ja \u00fcmber m\u00f5tlema m\u00f5ningaid asju.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"4\">\n<li>Kui palju sellist suhtumist on, et riigid on v\u00e4ljam\u00f5eldud (nagu Venemaa \u00fctles Ukraina kohta)<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Inimesed ei tundnud ajalugu ja pikka aega oli l\u00e4\u00e4s huvitatud ainutl Venemaas. Ei teatud, kus Ukraina on kaardil jne.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"5\">\n<li>Mingi n\u00e4ide kui USA ametnikud panid k\u00e4e ette Eestile<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Pigem \u00f6eldi, et \u00e4rge rohkem tehke, kuid kunagi vist ei pandud k\u00e4tt ette<\/li>\n<\/ul>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>NATO x Eesti&nbsp; Kas eestile ligi antud dokumendis (NATO omas) on k\u00f5ik sladused kirjas? *kuidas USA aitas Eestis saada NATO liikmeks* Miks Eestil \u00f5nnestus saada NATOsse, aga mitte Ukraina? Kui Bill Clinton astus ametisse, siis tema t\u00e4helepanu juhiti sellele, et NATO v\u00f5iks laiendada. Muidu pole organisatsioonist kasu. Clinton hakkas pakkumise \u00fcle m\u00f5tlema. Clintoni p\u00f5hiline v\u00e4lispoliitika [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":9378,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,86],"tags":[7],"class_list":["post-9377","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-86","tag-loengud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9377","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9377"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9377\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9378"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9377"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9377"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9377"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}