{"id":9166,"date":"2017-12-27T23:52:19","date_gmt":"2017-12-27T21:52:19","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/artiklid\/2023\/rsri-veerg-monumendid-ajalootolgenduse-sojatandril-copy\/"},"modified":"2023-09-09T23:54:48","modified_gmt":"2023-09-09T20:54:48","slug":"rsri-veerg-eestlased-digitaalseks-misjonariks-aafrikasse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2017\/rsri-veerg-eestlased-digitaalseks-misjonariks-aafrikasse\/","title":{"rendered":"RSRi veerg: Eestlased digitaalseks misjon\u00e4riks Aafrikasse"},"content":{"rendered":"

Uganda pealinna Kampala punakatel liivatolmut\u00e4navatel ringi kolades on raske uskuda, et viibin \u00fches maailma kiireima majanduskasvuga riigis. SKT kasvuspurdi v\u00f5istlusrajal triumfeerivad juba aastaid Kolmanda Maailma riigid, enim poodiumikohti saab jagada Mustale Mandrile. SKT n\u00e4itajad ei kajasta samas majandusarengu j\u00e4tkusuutlikkust ega \u00fchiskonnasiseseid arenguid. Kuigi SKT on kerkinud Ugandas alates 1990. aastast keskmiselt 5\u20136% aastas<\/a> ning allpool vaesuspiiri elavate inimeste hulk on viimase 15 aastaga pea poole v\u00f5rra v\u00e4henenud, ei ole 25 aasta tagused probleemid kuhugi kadunud.<\/p>\n\n\n\n

Uganda hiljutine edu on toetunud paljuski heale \u00f5nnele. Soodsad ilmastikuolud varjutasid ekstensiivse p\u00f5llumajandusega kaasnevaid ohte ning eesrindlik v\u00e4lisabi vastuv\u00f5tmine (rekordilisel 2006. aastal moodustas v\u00e4lisabi 42% riigi eelarvest, 2015. aastal 19,2%<\/a>) aitas lappida Uganda majandust seda reformimata. Praegu on Uganda rahvastik maailmas nooruselt teisel kohal, SKT saavutas oma tipu 2014. aastal ja doonorid on rahavooge v\u00e4hendamas. Elatustaseme t\u00f5us Ugandas on saavutanud oma maksimumi, kuid sama taseme s\u00e4ilitamine on kaheldav. Selle t\u00f5estuseks on fakt, et kolmest vaesusest v\u00e4ljunud leibkonnast kaks langeb sinna tagasi<\/a>. Kuidas aga muuta Uganda-sarnaste riikide abistamist, et need kunagi iseseisvalt toimima hakkaksid?<\/p>\n\n\n\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 mikroskoopilised v\u00f5idud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aafrika riikide abistamisel on Eesti v\u00e4lisministeerium tugevalt kreenis humanitaarabi poole. Sissemakseid n\u00e4ljah\u00e4da v\u00f5i looduskatastroofide leevendamiseks tehakse n\u00e4iteks \u00dcRO Pagulaste \u00dclemvoliniku Ameti (UNHCR) v\u00f5i \u00dcRO Lastefondi (UNICEF)<\/a> kaudu. Seega saame r\u00e4\u00e4kida Eesti panusest Aafrikas endiselt vaid tulekahju kustutamise tasandil. Aafrikas on arenguabi allutatud humanitaarabile \u2013 tulevikku vaadatakse alles siis, kui n\u00e4lg, katk ja s\u00f5da k\u00f5ikjal l\u00e4bi on. Uganda ja teiste arenguriikide senise \u201eeduloo\u201d valguses peab aga arenguabi olema oma olemuselt muutlik ja kohanemisv\u00f5imeline ning k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es humanitaarabiga. Seet\u00f5ttu on v\u00f5etud edasine kurss j\u00e4tkusuutliku arengu suunas. 2015. aastal pandi \u00dcROs j\u00e4rgmiseks 15 aastaks kirja 17 j\u00e4tkusuutliku arengu eesm\u00e4rki<\/a>, mis h\u00f5lmavad \u00fcle\u00fcldise vaesuse kaotamist, kuid ka soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ning j\u00e4tkusuutliku energiakasutuse ja looduskeskkonna tagamist.<\/p>\n\n\n\n

\n

Aafrikas on arenguabi allutatud humanitaarabile \u2013 tulevikku vaadatakse alles siis, kui n\u00e4lg, katk ja s\u00f5da k\u00f5ikjal l\u00e4bi on.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Julgust Aafrikaga koost\u00f6\u00f6d teha on Eestis v\u00e4hestel. Kuigi ka vaesuse ja n\u00e4ljah\u00e4da vastu tuleb v\u00f5idelda, teevad Eesti ettev\u00f5tjad ja avalik sektor tulevikku suunatud arengukoost\u00f6\u00f6s Aafrikaga alles esimesi arglikke tibusamme. Eesti 2017. aasta 95 arengukoost\u00f6\u00f6 projektist on vaid 13<\/a> suunatud otseselt v\u00f5i kaudselt v\u00e4hem arenenud riikidesse (sh ka v\u00e4ljaspool Aafrikat paiknevad riigid).<\/p>\n\n\n\n

Eesti saadikuks Aafrikas v\u00f5ib tituleerida MT\u00dc Mondo, kes seisab Ghanas, Keenias ja Ugandas hea naisettev\u00f5tluse loomise ja lastele kvaliteetsema hariduse k\u00e4ttesaadavuse laiendamise eest. N\u00f5nda on loodud mahaj\u00e4\u00e4nud P\u00f5hja-Ghana Kongo k\u00fclas lesknaistele shea<\/em>-v\u00f5i tootmise ja korvipunumis\u00fchistud ning Kampala \u00e4\u00e4relinna hurtsikute konglomeraati liikumispuudega naistele m\u00f5eldud \u00f5mblust\u00f6\u00f6koda. T\u00e4nu Mondole on Ghanas n\u00e4iteks ligi 600 lesknaisele kitsi jagatud ning 121 last on saanud j\u00e4tkata haridusteed p\u00f5hikoolis<\/a>. Lisaks \u00fcksikisiku tasandil elatustaseme t\u00f5stmisele on Mondo t\u00f6\u00f6 aluseks ka j\u00e4tkusuutlik areng kogukonnas. Siiski, Aafrika 1,2-miljardilise rahvaarvu juures on \u00fcksikute kogukondade aitamine mikroskoopilise t\u00e4hendusega ning demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste levik \u00fchiskonnas laiemalt aegan\u00f5udev. V\u00e4ikeste arengukoost\u00f6\u00f6d edendavate MT\u00dcde saavutused Aafrikas on asendamatud, kuid paratamatult tekib k\u00fcsimus, kas neis riikides saaks tagada arengukoost\u00f6\u00f6ga saavutatavat iseseisvat arengut kiiremini ja laiahaardelisemalt.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika digitaalne renessanss<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lahendus Aafrika j\u00e4tkusuutliku majandusedu, riiklike institutsioonide demokratiseerumise ning kultuurilise ja sotsiaalse integratsiooni tagamiseks v\u00f5ib peituda info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT). IKT areng Aafrikas algas mobiilide massilise levikuga nullindate keskpaigas. Maailmapanga raporti \u201eDigital Dividends<\/a>\u201d andmetel on Aafrikas praegu kaheksal inimesel k\u00fcmnest mobiiltelefon, teisis\u00f5nu on mobiiltelefon paremini k\u00e4ttesaadav kui puhas joogivesi. Digimisjoni arendamine Aafrikas eeldab siiski ka elektri- ning mobiilsidev\u00f5rkude laiendamist<\/a>. Interneti k\u00e4ttesaadavus on Aafrikas maailma k\u00f5ige madalam, j\u00e4\u00e4des 20% l\u00e4histele. See erineb m\u00e4rgatavalt nii riigiti, sooti, vanuseti kui ka elukoha j\u00e4rgi. Samas ei ole sellised m\u00f5isted nagu \u201eIda-Aafrika Silicon Savannah\u201d v\u00f5i \u201eAafrika digitaalne renessanss\u201d enam pelgalt illusioonid. Aafrika IKT revolutsioon on kujunemas suurimaks positiivseks reformiks, mis on alates eelmise sajandi keskpaigast Aafrika majanduse turgutamiseks ja sotsiaalsete probleemide leevendamiseks kasutusele v\u00f5etud.<\/p>\n\n\n\n

\n

Praeguseks on Aafrikas kaheksal inimesel k\u00fcmnest mobiiltelefon, teisis\u00f5nu on mobiiltelefon paremini k\u00e4ttesaadav kui puhas joogivesi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Aafrika IKT areng on olnud mobiilikeskne. Turule loodud mobiilirakenduste suurim v\u00e4\u00e4rtus on nende praktilisus igap\u00e4evaelus. N\u00f5nda j\u00e4i Aafrikas internetiteenuste arengus k\u00f5ik arvutiga seonduv (nt internetipangandus) vahele ning h\u00fcpati kohe mobiilipanga (M-Pesa) juurde. Rakenduste kasutusalad varieeruvad meditsiinist hariduseni ja taksoteenustest p\u00f5llupidamiseni. Olen tellinud Ugandas mootorrattataksot Taxify-laadsest mobiilirakendusest SafeBoda ja kui vajan kunagi h\u00e4daabi Keenia pealinnas Nairobis, kasutan selleks rakendust Flash. Keenia Nokiaks tituleeritud valimisi ning v\u00e4givaldseid konflikte monitooriv keskkond Ushaidi, mille kaudu saavad inimesed eri piirkondadest edastada reaalajas informatsiooni ja statistikat toimuvast, on laienenud Aafrikast v\u00e4ljapoolegi. Internet on kiirtee teabeni, mille vaeguses aafriklased kannatavad. IKT arengu vajalikkust ilmestab Ghana teadusministri Kwabena Frimpong-Boatengi<\/strong> v\u00e4lja\u00fctlemine: \u201eThe poverty gap is a technology gap<\/a>.\u201d<\/p>\n\n\n\n

E-Eesti v\u00f5imalus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 plaanis on digitehnoloogia valdkond Eestile suurep\u00e4rane koht, kus riik ei pea hakkama ratast leiutama. Sama t\u00f5des Eesti eesistumise raames toimunud arengukoost\u00f6\u00f6 mitteametlikul kohtumisel Eesti v\u00e4lisminister Sven Mikser<\/strong>, kes r\u00f5hutas, et digitaalne areng loob k\u00f5rgemat lisandv\u00e4\u00e4rtust tulevikku suunatud arengukoost\u00f6\u00f6le. Lisaks \u00dcRO 17 j\u00e4tkusuutliku arengu eesm\u00e4rgile j\u00e4rgib Eesti oma arengukoost\u00f6\u00f6 projektides ka IKT ja e-riigi alast koost\u00f6\u00f6d<\/a>. Samas, alates 2012. aastast on Eesti 974 arengukoost\u00f6\u00f6 projektist olnud IKT-alaseid v\u00e4hem kui k\u00fcmnendik, t\u00e4psemalt 91. Neist vaid kaheteistk\u00fcmne sihtriigiks on olnud otseselt v\u00f5i kaudselt v\u00e4hem arenenud riigid. Eesti e-valitsuse oskuseid ja ideid on jagatud riigi algatusel peaasjalikult Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 jaoks prioriteetsete riikidega, nagu Moldova, Ukraina ja Gruusia<\/a>. P\u00f5hjalikum Aafrika-suunaline digitaliseerimislaine sai esimese t\u00f5uke alles selle aasta suvel, mil E-riigi Akadeemia Sihtasutus ja Eesti IKT klaster v\u00f5tsid eesm\u00e4rgiks siseneda Aafrika ja Kariibi mere maadesse IT-alase teadlikkuse levitamiseks nii avalikus sektoris kui ka ettev\u00f5tluses.<\/p>\n\n\n\n

Eestist on teinud Aafrikas digimisjoni samme peamiselt eraettev\u00f5tted, kuid oma ni\u0161\u0161i digivalitsemises ja -ettev\u00f5tluses v\u00f5iks Aafrika riikidega arengukoost\u00f6\u00f6d tehes edendada ka Eesti riik, piirdumata vaid Eesti IKT-lahenduste tutvustamisega. Kui praegune suund on v\u00f5etud e-valitsemise edendamiseks, siis silmas tuleks pidada, et Aafrika institutsionaalse usaldamatuse ning k\u00f5rge korruptsioonitasemega v\u00f5itlemisel ei piisa ainult valitsustasandil digitaliseerimisest. Digiettev\u00f5tluse ning start-up<\/em>-inkubaatorite loomine v\u00f5i koost\u00f6\u00f6 ja olemasolevate n\u00f5ustamine oleks suurep\u00e4raseks vahendiks ka kodaniku\u00fchiskonnas kaasatuse t\u00f5stmiseks. Eesti poolel ei peaks edendama seda ainult riik, vaid ka eraettev\u00f5tjad ja investorid, keda v\u00f5iks motiveerida 1,2 miljardist inimesest koosnev turg, kus tihe konkurents veel puudub. Kui seni on vabandatud v\u00e4hest koost\u00f6\u00f6d aafriklastega nende puudulike IT-alaste oskustega, siis ehk peakski Eesti misjon Aafrika digitaliseerimisel algama rohujuuretasandilt, hariduse n\u00fc\u00fcdisajastamisest efektiivsemate infotehnoloogiliste vahendite ja digi\u00f5ppe kaudu.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9166","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9166","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9166"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9166\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9166"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9166"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9166"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}