{"id":9151,"date":"2016-06-09T23:47:11","date_gmt":"2016-06-09T20:47:11","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/artiklid\/2023\/kas-punane-draakon-muutub-roheliseks-copy\/"},"modified":"2023-09-09T23:48:01","modified_gmt":"2023-09-09T20:48:01","slug":"brexit-ja-immigratsioon-palju-kara-kuid-kelle-suu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2016\/brexit-ja-immigratsioon-palju-kara-kuid-kelle-suu\/","title":{"rendered":"Brexit ja immigratsioon \u2013 palju k\u00e4ra, kuid kelle s\u00fc\u00fc?"},"content":{"rendered":"\n

\u201eIsegi kui me lahkuks Euroopa Liidust, ei suudaks me kontrollida immigratsiooni!\u201d Nii k\u00f5lasid konservatiivide juhi David Cameroni meeleheitlikud s\u00f5nad oma valitsuskabinetile selle aasta veebruaris<\/a>. Talle ei saa seda pahaks panna \u2013 referendum, mis otsustab Suurbritannia lahkumise EList, on juba ukse taga ning \u00fcht\u00e4kki leiab ta omaenda parteikaaslaste seast tugevat vastasseisu. Pinged on laes, sest referendum otsustab nii \u00dchendkuningriigi \u00fchiskondliku kui ka majandusliku saatuse 21. sajandi esimeseks pooleks. K\u00fcsitluste p\u00f5hjal otsustades on rahva jaoks suurimaks murek\u00fcsimuseks valitsuse immigratsioonipoliitika, mida parempopulistlikud parteid on ka tugevalt kritiseerinud. Pole kahtlust, et Suurbritannia on v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5ule, eriti just idaeurooplastele atraktiivne sihtpunkt.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liidu p\u00e4devusse kuulub lugematu arv \u00fclesandeid, kuid \u00fcheks olulisimaks neist on siseturu reguleerimine. Siseturg peab garanteerima Euroopa Liidu neli p\u00f5hivabadust, milleks on kaupade, teenuste, t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja kapitali vaba liikumine. Suurbritannia referendumi ajendiks on just t\u00f6\u00f6j\u00f5u vaba liikumisega seotud probleemid. Selleks et Euroopa Liidu elanikel oleks kerge ELi piires teise riiki t\u00f6\u00f6le suunduda, kohustab EL liikmesriike teistest liikmesriikidest p\u00e4rit t\u00f6\u00f6j\u00f5udu oma riigi t\u00f6\u00f6j\u00f5uga samav\u00e4\u00e4rsena kohtlema. Ka sotsiaaltoetuste maksmine peab toimuma nii oma riigi kui ka teisest liikmesriigist p\u00e4rit t\u00f6\u00f6tajale v\u00f5rdsetel alustel.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige rohkem peavalu ongi tekitanud brittidele low income tax credit<\/a><\/em>, mida saavad Suurbritannias madalapalgalised t\u00f6\u00f6lised k\u00f5rge hinnatasemega piirkondades, et ots otsaga kokku tulla. Suurbritannia sotsiaalh\u00fcvede s\u00fcsteem s\u00f5ltub peamiselt inimese elukohast riigis, kuid mitte sellest, kas abisaaja on varem t\u00f6\u00f6l k\u00e4inud ja makse maksnud. Probleemiks on siinkohal t\u00f5siasi, et k\u00f5ik immigrandid, kes saabuvad \u00dchendkuningriiki, v\u00f5ivad taotleda kohe p\u00e4rast t\u00f6\u00f6 leidmist madalapalgalise t\u00f6\u00f6taja toetust. Asukohap\u00f5hiselt toimib ka n\u00e4iteks lapsetoetuse saamine. See on immigratsioonipoliitika teine suur kitsaskoht, sest v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6listel on kombeks toetusraha koduriiki oma peredele saata. Viimase paari aasta jooksul on Suurbritannia peaminister p\u00fc\u00fcdnud kaubelda Euroopa Komisjonis riigile v\u00e4lja vabastust kohustusest v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6listele neid toetusi tagada, kuid Cameron pidi leppima Br\u00fcsseli l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel kompromissiga. Samas hakkaksid k\u00e4ttev\u00f5idetud eritingimused Suurbritanniale kehtima alles siis, kui saareriik peaks h\u00e4\u00e4letama liitu j\u00e4\u00e4mise poolt. UKIPi ja teiste Brexiti toetajate retoorika on sidunud Euroopa Liidu otseselt praeguse immigratsioonikriisiga ning nende kohaselt ei oleks eritingimused piisavalt efektiivne lahendus. Millise stsenaariumi j\u00e4rgi peaksid britid p\u00e4rast lahkul\u00f6\u00f6mist k\u00e4ituma, ei oska brexitlased \u00f6elda. Suurbritannia v\u00f5ib s\u00f5lmida ELiga eraldi lepingu, et osaleda \u00fchisturul, kuid see kujuneks v\u00e4ga raskeks \u2013 et mitte \u00f6elda v\u00f5imatuks \u2013, kui sealjuures ei taheta leppida inimeste vaba liikumisega.<\/p>\n\n\n\n

Brexiti pooldajatel on olnud praeguses poliitilises keskkonnas imehead v\u00f5imalused immigratsiooniprobleeme oma vaadetele toetuse leidmiseks \u00e4ra kasutada. See on tingitud peamiselt paljudest v\u00e4\u00e4rarusaamadest Briti \u00fchiskonnas. Viimaste aastate jooksul korraldatud k\u00fcsitluste andmetel<\/a> usuvad kohalikud, et kuni kolmandik Suurbritannia elanikkonnast koosneb sisser\u00e4nnanutest, kuigi see arv moodustab elanikkonnast tegelikult umbes 12% ning nende hulgas on idaeurooplasi omakorda vaid kolmandik. Samuti tuntakse muret eelk\u00f5ige kohalike lihtt\u00f6\u00f6liste palkade langemise p\u00e4rast, mis on t\u00f5epoolest v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5u sisser\u00e4nde tagaj\u00e4rg, kuid selle m\u00f5ju on k\u00fcllaltki marginaalne v\u00f5rreldes Briti valitsuse enda eelarvek\u00e4rbetega. Ei saa kindel olla, kas nendele hirmudele r\u00f5humine ning nende seostamine ELi p\u00f5hivabadusega on brexitlaste eesm\u00e4rgip\u00e4rane strateegia, kuid neid esindavate parteide populaarsuse t\u00f5usule on see igatahes kaasa aidanud.<\/p>\n\n\n\n

Nagu eespool mainitud, n\u00e4eb rahvas tonti seal, kus seda ei ole \u2013 immigrantide arvu hinnatakse k\u00f5vasti \u00fcle. Samas ei saa aga eitada, et majanduslikus m\u00f5ttes on sisser\u00e4nne muutumas riigile koormavaks. Kui p\u00e4rast ELi 2004. aasta laienemist avati piirid uutele liikmesriikidele, ennustati r\u00e4ndesaldot kardinaalselt valesti \u2013 eeldatud 50 000 asemel elas 2008. aastaks Suurbritannias pool miljonit idaeurooplast<\/a>. See aga ei anna alust arvata, et sisser\u00e4nnanute puhul oleks tegemist n-\u00f6 puukidega, kes UKIPi ja kollase meedia retoorika kohaselt Suurbritannia sotsiaaltoetustest t\u00fchjaks imevad. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib jagada ELi immigrandid Suurbritannias \u00fcldistades kaheks. Esimesed on p\u00e4rit vanadest ELi liikmesriikidest ja paljud neist t\u00f6\u00f6tavad juhtivatel kohtadel. Teised, Kesk- ja Ida-Euroopast tulijad, on heast haridusest hoolimata vaesemal j\u00e4rjel ning t\u00f6\u00f6tavad peamiselt sellistes valdkondades nagu toitlustus ja ehitus, kus nad saavad Euroopa Liidu seaduse j\u00e4rgi samasuguseid madalapalgalistele m\u00f5eldud toetusi nagu kohalikud<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Eurooplaste \u00fchiseks jooneks on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6kus, mis v\u00e4ljendub ka viimases statistikas. Keskmiselt panustavad k\u00f5ik EList p\u00e4rit t\u00f6\u00f6lised, kes on p\u00e4rast 2004. aasta laienemist Suurbritanniasse emigreerunud, \u00dchendkuningriigi majandusse 1,2\u20131,5 naela iga naela eest, mille nad h\u00fcvedena vastu saavad<\/a>. Viimaste hulka kuuluvad ka tervishoid, haridus jne. Selline statistika ei tohiks olla \u00fcllatav, sest need immigrandid on peamiselt noored t\u00f6\u00f6ealised inimesed, kellel on lihtne kohe p\u00e4rast saabumist t\u00f6\u00f6le asuda.<\/p>\n\n\n\n

Kui r\u00e4\u00e4kida r\u00e4ndest \u00fcldiselt, on Suurbritannia ajalugu olnud viimase 500 aasta jooksul v\u00f5rdlemisi kirev \u2013 suurte kaubanduslike sidemete ja poliitiliste vabadustega mereriigi ning Rahvaste \u00dchenduse liidrina on oldud nii Euroopa riikidest kui ka kolmandatest riikidest p\u00e4rit inimestele populaarseks sihtpunktiks. Pole t\u00e4htis, kas tegemist on olnud suurte juudi v\u00f5i hugenottide kogukondadega, k\u00f5igi jaoks on \u00dchendkuningriik olnud \u00fchel v\u00f5i teisel viisil soodne sihtkoht, olgu siis \u00e4riks, kaubanduseks v\u00f5i varjupaigaks tagakiusamise ja s\u00f5ja eest. Immigratsiooniga seotud probleemid on olnud Suurbritannia l\u00e4hiajaloos valdavalt tagaplaanil, kuna Suurbritannia ise on olnud enamasti pidevalt suureneva rahvastikuga v\u00e4ljar\u00e4ndemaa ning immigrante on olnud v\u00f5rdlemisi v\u00e4he. Maastrichti lepingu s\u00f5lmimisest alates hakkas v\u00f5\u00f5ramaalaste osakaal kiiresti kasvama ning suurenes vahemikus 1991\u20132001 rohkem kui miljoni v\u00f5rra. Huvitaval kombel oli teistest ELi riikidest tulevate inimeste osakaal nende hulgas v\u00f5rdlemisi v\u00e4ike, j\u00e4\u00e4des kuskil 10 000 inimese juurde aastas<\/a>. Milles peitub siis probleemi tuum?<\/p>\n\n\n\n

Kuni 1997. aastani hoiti migratsioonipoliitikat range kontrolli all, see pidi vastama otseselt t\u00f6\u00f6turu ja rahvusvaheliste konventsioonide s\u00e4testatud vajadustele. Sel perioodil toimus k\u00f5igele lisaks ka pidev j\u00e4relevalve sisser\u00e4nnanute \u00fcle. Nii saadi teada, kes, millal ja kui kaua Suurbritannias viibis, kuid j\u00e4relevalves\u00fcsteemi kalliduse t\u00f5ttu loobuti sellest tooride valitsuse ajal. Seej\u00e4rel muudeti lihtsamaks saareriiki emigreerumine kohalikuga abielludes. Suurbritannia on seotud ka Rahvaste \u00dchenduse t\u00f6\u00f6j\u00f5uturuga, mist\u00f5ttu hakkas sisser\u00e4nne saareriiki p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da kasvama, sest \u00dchendkuningriigis t\u00f6\u00f6tamine ja elamine tehti \u00fchenduse kodanikele lihtsamaks.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ib v\u00e4ita, et Suurbritannia valitsuse otsused sisser\u00e4nnet lihtsustada olid toonud juba enne 2004. aastat kaasa riigi ajaloo \u00fched suurimad immigratsioonilained<\/a>. Suurbritannia valmisolek p\u00e4rast ELi laienemist 2004. aastal v\u00f5tta ilma piiranguteta oma riiki vastu k\u00f5ikide uute liikmesriikide kodanikke oli kummaline, sest just sel perioodil kardeti massilist emigreerumist Ida-Euroopast l\u00e4\u00e4nde. Tol hetkel v\u00f5imaldasid piiranguteta immigratsiooni lisaks Suurbritanniale veel ainult Iirimaa ja Rootsi, mist\u00f5ttu inimesed hakkasid esialgu nendesse riikidesse voolama. Statistiliselt pole uute liikmesriikide lisandumine siiski v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5u hulka protsentuaalselt v\u00e4ga palju kasvatanud ja idaeurooplaste populaarseimaks sihtpunktiks on kujunenud n\u00fc\u00fcdseks hoopis Saksamaa[1]. Seega tundub, et paljud laienemisega seotud hirmud Suurbritannias ja Euroopa Liidus on olnud alusetud.<\/p>\n\n\n\n

Eitada ei saa aga t\u00f5siasja, et eelmise aastaga j\u00f5udis Suurbritanniasse \u00fcle 330 000 immigrandi, mis on umbes pool Liverpooli-suuruse linna elanikkonnast. Pooled neist tulid Euroopa Liidust ning neist omakorda pooled on idaeurooplased. Isegi kui Suurbritannial oleks v\u00f5imalik panna piir r\u00e4ndele Ida-Euroopast v\u00f5i koguni tervest EList, on ta v\u00e4ga kaugel oma l\u00f5plikust eesm\u00e4rgist, milleks on r\u00e4ndesaldo kolmekordne v\u00e4hendamine sajale tuhandele. Sellest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et isegi brexitlaste plaani \u00f5nnestumise korral ei oleks v\u00f5imalik sisser\u00e4nnet piisavalt takistada, et \u00dchendkuningriik saaks hinge t\u00f5mmata.<\/p>\n\n\n\n

Mida t\u00e4hendab eestlastele ja teistele Ida-Euroopa t\u00f6\u00f6listele ja elanikele v\u00f5imalik Brexiti stsenaarium? Kuigi puudub t\u00e4pne statistika, v\u00f5ib v\u00e4ita, et 2011. aasta rahvaloenduse p\u00f5hjal on asunud \u00dchendkuningriiki elama umbes 9000 eestlast<\/a>. Neid Brexit t\u00f5en\u00e4oliselt ei ohusta, sest karmimad regulatsioonid t\u00f6\u00f6j\u00f5usisser\u00e4ndele ja elamislubadele hakkaksid kehtima k\u00f5ige varem 2019. aastal, kui l\u00f5ppeksid lahkumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised.<\/p>\n\n\n\n

Kui l\u00e4heneda r\u00e4ndekriisile pealiskaudselt ning v\u00f5rrelda riikide SKTsid ja majanduskasvu, siis Poola majandus on juba nullindate algusest Suurbritannia omast kiiremini kasvanud. Just Poolast tuleb saareriiki Ida-Euroopa suurim emigrantide hulk. Paljud majandusteadlased usuvad, et v\u00f5imalik on t\u00f5mmata otseseid paralleele poolakate ja itaallaste kogemuse vahel \u2013 viimaste hulgas langes emigrantide arv kahekordselt p\u00e4rast teatud majandusliku edu saavutamist. Kuigi Poola emigratsioon on j\u00e4tkuvalt k\u00f5rgel tasemel, on suurenenud seevastu immigratsioon, mis v\u00f5ib ennustuste kohaselt t\u00f5usta j\u00e4rgnevate aastate jooksul veelgi, juhul kui Poola majanduskasv peaks j\u00e4tkuma. Senini aitab iroonilisel kombel Suurbritannia ise Poola majanduse arengule kaasa, v\u00e4hendades t\u00f6\u00f6tuse taset Poolas umbes poole miljoni v\u00f5rra. Need on inimesed, kellel oleks raske leida piisavalt kvaliteetset ja tasustatud t\u00f6\u00f6d oma koduriigis. V\u00f5ib v\u00e4ita, et mida nooremad on immigrandid Ida-Euroopast, seda rohkem m\u00f5jutab neid palganumber, kuid vanema p\u00f5lvkonna (vanuses 32\u201345) jaoks on m\u00f5juteguriteks pigem t\u00f6\u00f6turu stabiilsus ja k\u00f5rge elatustase, mis on praegu Ida-Euroopas t\u00f5usval j\u00e4rjel. Mis puudutab aga tagasir\u00e4nnet, siis t\u00e4htsaimate koduriiki tagasip\u00f6\u00f6rdumise p\u00f5hjustena tuuakse eelk\u00f5ige v\u00e4lja koduigatsust ja perekonda. Sellest hoolimata on 26\u201330-aastaste seas populaarne mitte kunagi j\u00e4\u00e4davalt tagasi koju p\u00f6\u00f6rduda. Lisaks paremale elatustasemele on p\u00f5hjus pigem ps\u00fchholoogiline, sest noores eas v\u00f5rdsustatakse tagasitulekut tihti l\u00e4bip\u00f5rumisega[2].<\/p>\n\n\n\n

Tagasip\u00f6\u00f6rdumist proovitakse k\u00f5ikides Ida-Euroopa riikides eelk\u00f5ige erinevate organisatsioonide ja projektide abiga soodustada, mis peaks kodumaa atraktiivsust t\u00f5stma. Eestlastele on tuntud kampaania \u201eTalendid koju!\u201d ja Integration and Migration Foundation, mille m\u00f5lema peamine eesm\u00e4rk on h\u00f5lbustada igasuguste eesti p\u00e4ritolu inimeste naasmist Eestisse. Kummalgi projektil pole ette n\u00e4idata just k\u00f5ige s\u00e4ravamaid tulemusi. Samas ei j\u00e4\u00e4 Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel muud \u00fcle, kui teha paberiajamine v\u00f5imalikult lihtsaks nendele, kes tahaksid kunagi tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Kas Brexit annaks piisava t\u00f5uke paljude idaeurooplaste tagasip\u00f6\u00f6rdumiseks? Sellised ennustused on pigem negatiivse v\u00e4rvinguga. Ajutiselt t\u00f6\u00f6l olijad v\u00f5ivad olla p\u00e4rast Brexitit motiveeritumad p\u00fcsivalt saareriiki j\u00e4\u00e4ma. See on tingitud t\u00f5siasjast, et kaks korda ei pruugi Suurbritannia enam samale inimesele t\u00f6\u00f6luba v\u00e4ljastada.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et immigratsiooniga seotud mured Suurbritannia \u00fchiskonnas on tingitud rohkem riigi enda halbadest poliitilistest otsustest minevikus ja Briti avalikkuse teadmatusest kui idaeurooplaste r\u00e4ndest viimase 12 aasta jooksul. Ei ole alust v\u00e4ita, et immigrantide puhul on Suurbritannias tegemist sotsiaalh\u00fcvede najal elavate parasiitidega, vaid tegu on t\u00f6\u00f6kate inimestega, keda meelitavad sihtriiki eelk\u00f5ige stabiilne t\u00f6\u00f6turg ja k\u00f5rge elatustase. Brexiti pooldajatel ja meedial on \u00f5nnestunud seostada avalikkuse silmis faktidest hoolimata pealtn\u00e4ha rahva immigratsioonist tingitud hirmud ning Euroopa Liidu t\u00f6\u00f6j\u00f5u vaba liikumise p\u00f5him\u00f5te. Brexit ei t\u00e4hendaks Suurbritannias automaatselt sisser\u00e4ndajate arvu v\u00e4henemist soovitud tasemele, sest pool immigrantidest tuleb praegu kolmandatest riikidest. Ilmselt ei muudaks Brexit v\u00e4ljar\u00e4nnet Ida-Euroopast, sest lisaks Suurbritanniale on ELis teisigi ahvatlevaid t\u00f6\u00f6turge, kuid tagasir\u00e4ndele v\u00f5ib Brexitil olla tulevikku vaadates pigem negatiivne m\u00f5ju.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9151","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9151"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9151\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9151"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9151"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}