Alates hetkest, mil ISIS 2014. aasta juunis Mosuli vallutamisega maailma t\u00e4helepanu alla sattus, on ISIS, n\u00fc\u00fcdseks tuntud ka ainult kui Islamiriik, usutavasti paljude inimeste jaoks kurjuse ja ebainimlikkuse kehastuseks saanud. Sellele aitab kaasa muidugi ISISe enda aktiivne propaganda oma v\u00e4gitegudele. Sellest ning k\u00e4esoleva aasta kevadest teravnenud p\u00f5genikekriisist johtuvalt on ka meil siin L\u00e4\u00e4nemere idakaldal t\u00f5statunud teravalt diskussioon teemal, kas islamis ja moslemites on midagi spetsiifiliselt teistsugust, et fundamentalistlikud meeleolud ning Allahi ja tema prohveti nimel toime pandud vereteod n\u00f5nda esile on kerkinud. Sotsiaalliberaalsete s\u00fcmpaatiatega inimesed kipuvad taoliste rassilis-kultuuriliste selgituste t\u00f5ttu piinlikkust tundma ning p\u00f5hjendavad L\u00e4his-Ida ebastabiilsust l\u00e4\u00e4neriikide imperialismiga \u2013 nii sajanditaguse sirgete riigipiiride t\u00f5mbamise kui ka viimaste k\u00fcmnendite s\u00f5dade, interventsioonide ja droonir\u00fcnnakutega. Antud essee j\u00e4tab k\u00f5rvale nimetatud p\u00f5hjuste anal\u00fc\u00fcsimise, v\u00e4ites, et see k\u00f5ik on vaid pinnavirvendus ning islamimaailma konfliktsust ja fundamentalistlike ideede levikut saab selgitada demograafiliste erip\u00e4radega \u2013 noorte inimeste, eesk\u00e4tt noorte meeste, suure osakaaluga elanikkonnas.<\/p>
Noored inimesed on oma loomult aktiivsemad, (hull)julgemad, ka juurtetumad, ja seet\u00f5ttu, tsiteerides Samuel Huntingtoni, \u201eprotestide, ebastabiilsuse, reformide ja revolutsioonide peategelased\u201d[1]. Nemad tunnevad tihti vajadust muutusteks ja neil on piisavalt energiat nende esilekutsumiseks. Lisaks on noored mehed just need, kes kasutavad, arvestades nende \u00fcldist osakaalu rahvastikus, ebaproportsionaalselt palju v\u00e4givalda, olgu see siis kaaskodanike v\u00f5i pelgalt autode ja vaateakende vastu. Kui noorte osakaal \u00fchiskonnas on v\u00e4ike, ei ole neil enamasti piisavalt j\u00f5udu p\u00f5hjalike muutuste elluviimiseks ning piirdutakse v\u00e4ikeste k\u00f5nekoosolekute v\u00f5i stiihilise v\u00e4givallaga, protestides n\u00e4iteks NATO, pagulaste vms vastu.<\/p>
Kuid kui noorte osakaal on suur, on asjaloodki teised. Keskseks m\u00f5isteks on siinkohal youth bulge<\/em> v\u00f5i eestindatult noorte pais, mis on saanud oma nime rahvastikup\u00fcramiidis esilekerkivast paisust noorte inimeste (enamasti m\u00e4\u00e4ratletakse neid 15\u201229-aastastena) kohalt. N\u00e4iteks on ajaloolane Herbert Moller toonud v\u00e4lja protestantliku reformatsiooni kui noorteliikumise, mille j\u00f5ud tugines 15. sajandi l\u00f5pul ilmale tulnud suurematele p\u00f5lvkondadele, kes ei olnud rahul olemasoleva usulis-sotsiaalse korraga. Vanemad generatsioonid selle revolutsioonilise lainega eriti kaasa ei l\u00e4inud ning Martin Luther, kes ise oli oma teesidega v\u00e4lja tulles 34-aastane, kurtis, et evangeelne s\u00f5num ei taha vanemate inimeste seas levida.[2]<\/p> Noorte pais on enamasti siiski uusaegne n\u00e4htus, tekkides demograafilise \u00fclemineku k\u00e4igus, mil \u00fchiskonnad liiguvad eelmodernse rahvastikuk\u00e4itumise juurest, mida iseloomustavad k\u00f5rge s\u00fcndimus ja k\u00f5rge suremus, t\u00e4nap\u00e4evase rahvastikuk\u00e4itumise juurde, mida iseloomustavad madal s\u00fcndimus ja madal suremus. See \u00fcleminek on universaalne, kuid eri \u00fchiskonnad l\u00e4bivad selle eri aegadel. Nii ei ole paljud L\u00e4his-Ida ja Aafrika riigid \u00fclemineku l\u00f5pp-peatusesse veel j\u00f5udnud ega j\u00f5ua sinna ka l\u00e4himas tulevikus. Demograafilist \u00fcleminekut iseloomustab see, et suremus (eelk\u00f5ige laste suremus) langeb enne s\u00fcndimuse langust. Sellega kaasneva rahvastiku kasvuga, mida nimetatakse tihti ka demograafiliseks plahvatuseks, j\u00f5uavad t\u00e4iskasvanuikka nii absoluut- kui ka suhtarvult ebaproportsionaalselt suured p\u00f5lvkonnad. Noorte t\u00e4iskasvanute osakaal k\u00f5ikidest t\u00e4iskasvanutest ulatub \u00fcle 30\u201240%, kohati ka \u00fcle 50%. Need suured p\u00f5lvkonnad hakkavad domineerima ka \u00fchiskondlikus elus, nemad m\u00e4\u00e4ravad \u00fchiskonna temperamendi.<\/p> Demograafilise \u00fclemineku pioneerina tekkis Prantsusmaal riigi ajaloo suurim noorte pais juba 18. sajandi l\u00f5pul. Sellega on seletatud revolutsiooni ja Napoleoni s\u00f5dade j\u00f5udu nii Prantsusmaa kui ka kogu Euroopa sotsiaalse korra ja poliitiliste ideede muutmisel.<\/p> <\/blockquote> Enamiku teiste Euroopa \u00fchiskondade jaoks saabus noorte paisu tipp 20. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel, mil valitsenud olusid ei pea lugejatele pikemalt avama hakkama. Kuue- ja seitsmek\u00fcmnendatel tekkis suur noorte t\u00e4iskasvanute osakaal Ladina-Ameerika ja Ida-Aasia riikides ning kaasnenud konfliktid, revolutsioonid ja riigip\u00f6\u00f6rded panid noorte paisu juba l\u00e4binud l\u00e4\u00e4ne ajakirjanikke ja politolooge \u00fclbelt k\u00fcsima, kas Ladina-Ameerika ja Aasia \u00fchiskonnad on kuidagi ebasobilikud liberaalse demokraatia jaoks. N\u00fc\u00fcdseks on suurimad noorte paisud tekkinud L\u00e4his-Idas ja Aafrikas ning esile on kerkinud ka samad k\u00fcsimused islamimaade ja Musta Mandri kultuuriliste ise\u00e4rasuste kohta.<\/p> Muidugi ei vii noorte pais automaatselt v\u00e4givallalaineni (v\u00f5i selle puudumine, vastupidi, rahuni), sest on \u00fchiskondi, mis suudavad oma suurte p\u00f5lvkondade energiat viljakalt rakendada. Majandusteaduses on k\u00e4ibel ka termin \u201edemograafiline dividend\u201d, mis t\u00e4histab t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna m\u00e4rgatava t\u00f5usu m\u00f5ju arenevale majandusele. Oma eelk\u00e4ijatest tunduvalt suuremate p\u00f5lvkondade ees on aga mitmed \u201epudelikaelad\u201d. T\u00f6\u00f6puudus on noorte seas k\u00f5rgem igas \u00fchiskonnas, aga kui t\u00f6\u00f6turule astuvad \u00fcht\u00e4kki m\u00e4rksa suuremad generatsioonid, on rahvamajanduse v\u00f5imekus sellele ootamatule muutusele reageerimisel \u00fcsna piiratud. Palju s\u00f5ltub ka majanduse \u00fcldisest konjunktuurist. Majandusajaloolane Jaak Valge toob ebasoodsate tingimuste klassikalise n\u00e4itena Weimari vabariigi aegse Saksamaa: \u201eNoorte t\u00e4iskasvanute osakaal t\u00f5usis Saksamaal v\u00e4ga k\u00f5rgeks, sest 20\u201230 aastat tagasi oli olnud suur s\u00fcndimus. 1900.\u20121914. aasta p\u00f5lvkonnad, suuremad kui kunagi varem, ei olnud s\u00f5jas kannatada saanud.\u201d[3] Nad sisenesid t\u00f6\u00f6turule vahemikus 1918\u20121932, mil Saksamaa majandus kannatas h\u00fcperinflatsiooni, reparatsioonide ja suure depressiooni all. Nii avastasid need suured p\u00f5lvkonnad \u00e4kki, et \u00fcldine sotsiaalmajanduslik olukord ei v\u00f5imalda neil end teostada, ja nad muutusid vastuv\u00f5tlikuks \u00e4\u00e4rmuslikele lahendustele.<\/p> Noorte paisu uurijad r\u00f5hutavad, et vastupidi tavaarusaamale pole suure v\u00e4givallalaine ajendiks vaesus ja n\u00e4lg, mis tulenevad kasvava rahvastiku p\u00f5hjustatud survest piiratud ressurssidele. Leivam\u00e4ssud ei vii suurte \u00fchiskondlike vapustusteni, sest nende k\u00e4igus tekkinud v\u00e4givald on juhuslik ja kaootiline.<\/p> Probleem on \u00fchiskondliku t\u00f5usu v\u00f5imaluste puudumises nende inimeste puhul, kes ei ole n\u00e4ljas, kes on omandanud m\u00f5nev\u00f5rra haridust, kes on piisavalt individualiseerunud, et tahta ja n\u00f5uda enamat.<\/p> <\/blockquote> Gunnar Heinsohn on v\u00e4itnud, et \u201emida edukamalt edeneb v\u00f5itlus n\u00e4lja ja kirjaoskamatusega, seda v\u00f5itlusvalmimaks muutuvad \u00fchiskonnaredelil edasip\u00fc\u00fcdlevad noored mehed\u201d[4], kes soovivad staatust ja v\u00f5imu. Kirjaoskus v\u00f5imaldab tutvuda uute ideedega ning arendab abstraktse m\u00f5tlemise v\u00f5imet, n\u00f5rgendades nii kehtiva \u00fchiskondliku korra legitiimsust. Senine fatalism kaob ning inimestes tekib usk kiirete ning p\u00f5hjalike muutuste v\u00f5imalikkusesse.<\/p> Nii v\u00f5ib kujuneda v\u00e4lja utopistlik m\u00f5tlemine, mis \u201evalib ideaalse \u00fchiskondliku korra oma k\u00f5ikide poliitiliste tegude sihiks\u201d ja mille ligit\u00f5mme tuleb \u201ev\u00f5imetusest aru saada, et me ei saa luua taevast maa peal\u201d, tsiteerides Karl Popperit[5]. Sellise m\u00f5ttelaadi all kannatavate inimeste jaoks ei ole eesm\u00e4rk sotsiaalsed reformid ega aeglane progress. Nad usuvad, et neil, erilistel on v\u00f5ime tekitada t\u00e4ielik katkestus eelnevas korrumpeerunud ja v\u00e4iklases korras. Selle ideaali ees seisab aga vaenlane, kes ei taha oma kurjuse v\u00f5i rumaluse t\u00f5ttu utopistlikku visiooni jagada. Kuid kui sooviks on ideaalne \u00fchiskondlik kord, siis p\u00fchitseb iga abin\u00f5u eesm\u00e4rki. \u201eKui ma juba olen omaks v\u00f5tnud niisuguse vaateviisi,\u201d on m\u00e4rkinud Isaiah Berlin, \u201esiis on mul t\u00e4ielik voli eirata inimeste v\u00f5i \u00fchiskondade tegelikke soove, t\u00fcranniseerida, r\u00f5huda ja piinata neid nende \u201et\u00f5elise\u201d mina nimel ja h\u00fcvanguks.\u201d[6] See viib erakordse v\u00e4givallalaineni, antiutoopiani.<\/p> Need read kirjutasid Berlin, Riias s\u00fcndinud ja Peterburis kasvanud ning bol\u0161evike eest p\u00f5genenud juut, ning Popper, juudi p\u00e4ritolu ja nooruses marksismist lummatud olnud austerlane, m\u00f5eldes kommunistidele ja fa\u0161istidele, kuid need kehtivad sama h\u00e4sti ka ISISe eest v\u00f5itlevate noorte meeste kohta. Paralleel kommunismi ja fa\u0161ismi ning islamistliku millenarianismi vahel l\u00e4heb l\u00e4\u00e4ne inimeste jaoks tihti kaduma, sest kui esimesi m\u00f5istetakse uusaegsete fenomenidena, siis islamiradikaale seostatakse keskajaihalusega.<\/p> Islamifanatism v\u00f5ib olla k\u00fcll kultuuriliselt konservatiivne, kuid seoses poliitilis-\u00fchiskondliku korra muutmisega on see revolutsiooniline. Igasugused viited mineviku hiilgusele, mille eesm\u00e4rk on inspireerida ja motiveerida, olid olemas ka fa\u0161ismis ja kommunismis.<\/p> <\/blockquote> Fundamentalism on religioonips\u00fchholoogi T\u00f5nu Lehtsaare s\u00f5nul \u201eeelk\u00f5ige vormi, mitte sisu kategooria\u201d[7]. Niisiis on teisej\u00e4rguline tulevikuvisiooni konkreetne sisu. Noortele t\u00e4iskasvanutele, oma kohta otsivatele inimestele on oluline, et pakutaks identiteeti, kuuluvustunnet ning \u00fclevat missiooni, aidates neil seel\u00e4bi ebakindluse, lootusetuse ning m\u00f5ttetu eksistentsi tunnet \u00fcletada.<\/p> Ideoloogiad ja \u00e4\u00e4rmuslikud religioonid lahendavad noorte paisu p\u00f5lvkondade jaoks probleemi, kuna \u00fctlevad, et sa mitte ei tapa, vaid m\u00f5istad kohut. \u201eJa noored mehed tapavad vaga riigi nimel, \u00f5iglase riigi nimel, suure riigi nimel,\u201d taas kord Gunnar Heinsohni tsiteerides.[8] Koos noorte paisude kadumise ja \u00fchiskondade \u201ehallinemisega\u201d kaob ka utopistliku m\u00f5tlemise ja selle tagaj\u00e4rgede m\u00f5ju kuhugi \u00fchiskonna \u00e4\u00e4realadele, nagu see on juba juhtunud Euroopas. Samuel Huntington ennustab, et (tema terminoloogiat kasutades) \u201emoslemis\u00f5dade ajastu\u201d l\u00f5peb koos noorte paisude taandumisega juba 10\u201220 aasta p\u00e4rast.[9] Aafrikal l\u00e4heb aega kauem.<\/p> T\u00f5siasi, et edasiliikumine demograafilise \u00fclemineku l\u00f5pu suunas aitab kaasa turvalisema ja rahulikuma maailma tekkele, ei tohiks muuta meid valvetuks eesseisvate probleemide suhtes. Demograafilise \u00fclemineku perioodi varem sisenenud \u00fchiskondades langes suremus aeglasemalt, kuna k\u00f5ik seda soosivad ravimid ja praktikad ei olnud \u00fclemineku alguseks veel leiutatud. Arengumaad saavad aga maitsta Euroopa kogemuste vilju ning seet\u00f5ttu on ka suremus seal j\u00e4rsemalt langenud, kaasnev rahvastikuplahvatus on olnud suurem. Praegu L\u00e4his-Ida ja Aafrika \u00fchiskondades tekkinud noorte paisud on suurimad maailma ajaloos. Erinev on ka migratsiooni roll hiljem \u00fcleminekustaadiumisse sisenenud \u00fchiskondade jaoks. Kui eurooplased suutsid koloniseerimise k\u00e4igus 8\u20129-kordistada nende k\u00e4sutuses oleva maa hulka, mis oli \u201evabastatud\u201d pisikute ja tulirelvade d\u00fcnaamilise duoga, siis seda v\u00f5imalust hilistel \u201e\u00e4rkajatel\u201d enam pole. V\u00e4ljar\u00e4nde t\u00e4htsus \u00fchiskondlikke pingeid alandava ventiilina oli Euroopa jaoks t\u00f5esti suur. Esimesele maailmas\u00f5jale eelnenud saja aastaga lahkus Euroopast \u00fcle 60 miljoni inimese ehk rohkem kui 20% 1850. aasta populatsioonist.[10]<\/p> Ka araabia kevade pakutud lootus liberaalse demokraatia v\u00f5iduk\u00e4iguks, alternatiivina fundamentaalsele islamile, on suremas. Nii n\u00e4itab 2015. aasta araabia noorteuuring[11], et vaid 38% vastanutest peab araabia maailma araabia kevade j\u00e4rel paremaks kohaks, samas kui 2012. aastal arvas nii 72%. L\u00e4his-Ida noored on demokraatia suhtes skeptilised. 39% usub, et \u201edemokraatia ei saa iial L\u00e4his-Idas t\u00f6\u00f6tada\u201d ja 25% ei oska hinnangut anda. Olulise m\u00e4rgina on just noored tuneeslased, kelle kodumaal on demokraatia siiski p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud, \u00fched skeptilisimad. Pessimismi peamiseks p\u00f5hjuseks on ilmselt see, et noorte t\u00f6\u00f6puudus nii Tuneesias kui ka araabia maailmas \u00fcldse on ainult kasvanud, olles L\u00e4his-Ida ja P\u00f5hja-Aafrika regioonis konkurentsitult k\u00f5rgeim maailmas. Selge on ka see, et arenenud t\u00f6\u00f6stusriikidel ei ole v\u00f5imekust neid sadu miljoneid rahulolematuid noori edukalt endasse absorbeerida. Niisiis enne kui demograafiline \u00fcleminek ka L\u00e4his-Idas ja Sahara-taguses Aafrikas l\u00f5pule j\u00f5uab, seisab meie ees veel meeleheite, ebastabiilsuse, utopistliku m\u00f5tlemise ja selle tagaj\u00e4rgede ajastu.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/article><\/main><\/div><\/div><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9139","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9139","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9139"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9139\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9139"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9139"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9139"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}