Euroopa rahaliidu loomise peamine motiiv oli poliitiline. \u00dchtset raha\u00fchikut vaadati juba integratsiooni algfaasis kui olulist sammu \u00fcha l\u00e4hedasema liidu poole Euroopa rahvaste vahel, mida n\u00e4gi ette 1957. aasta Rooma leping. Siiski l\u00fckkasid poliitilised ja majanduslikud vastuolud rahaliidu loomist \u00fcha edasi. Kui euro l\u00f5puks reaalsuseks sai, oli meeleolu, eriti Euroopa poliitilise eliidi seas, joviaalne. Tollane Euroopa Komisjoni president ja kahekordne Itaalia peaminister Romano Prodi kuulutas, et t\u00f5eline eesm\u00e4rk on poliitilise Euroopa loomine. \u00dchtne rahas\u00fcsteem pidi muutma Euroopa \u00fchendriikide poole liikumise tagasip\u00f6\u00f6ramatuks. Pea k\u00fcmme aastat euro t\u00f6\u00f6taski, kuid nullindate optimism varjas t\u00f5siseid probleeme \u2013 probleeme, mis 2008. aasta finantskriisiga j\u00f5uliselt esile kerkisid. Praeguseks domineerib Euroopa rahaliidu liikmete vahel umbusk, mis kohati v\u00f5imendub sulaselgeks vaenuks. Vastastikune s\u00fc\u00fcdistamine on endeemiline.<\/p>\n\n\n\n
Euro-projekt, nagu kogu Euroopa integratsioon \u00fcldiselt, on eelk\u00f5ige Saksamaa ja Prantsusmaa k\u00fcsimus. P\u00f5hjus, miks rahaliidu loomine l\u00f5plikult ette v\u00f5eti, oli Prantsusmaa ja teiste Euroopa riikide hirm Saksamaa taas\u00fchinemise ees. Hoolimata teisele maailmas\u00f5jale j\u00e4rgnenud aastak\u00fcmnetest vaevas Euroopa poliitilist eliiti endiselt, mis saab Saksamaast. Kuid seda mitte ainult poliitilis-s\u00f5jalisest vaatepunktist, vaid sel oli ka tugev majanduslik dimensioon. Saksamaa taas\u00fchinemine \u00e4hvardas teha l\u00f5pu igasugusele kahe suurriigi majanduste v\u00f5rdsuse tunnetusele. \u00dchtne raha\u00fchik pidi kindlustama selle, et Saksa majandusmootor t\u00f6\u00f6taks Euroopa heaks, mitte vastupidi. Prantsusmaa president Mitterrand, kes rahaliidu projektile \u201ejah\u201d \u00fctles, kuulutas, et \u00fchise rahas\u00fcsteemita pole Euroopat.<\/p>\n\n\n\n
Seda m\u00f5istis v\u00e4ga h\u00e4sti ka Saksa pool. Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl r\u00f5hutas pidevalt, et Saksamaa \u00fchinemine ja k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pp ei v\u00e4henda Euroopa integratsiooni olulisust \u2013 mingisugust Saksa Sonderweg<\/em>\u2019i enam teoks saada ei tohi. Kohl kasutas meeleldi m\u00fcndi metafoori \u2013 Euroopa \u00fchtsus ja Saksamaa \u00fchtsus on k\u00f5igest sama m\u00fcndi kaks eri poolt. Saksamaa taas\u00fchinemisele pidid oma n\u00f5usoleku andma ka teise maailmas\u00f5ja v\u00f5itnud riigid, sh Prantsusmaa. P\u00fchendumine rahaliidule oli prantslaste n\u00f5usoleku alus. Kohl sai aru, et \u00fchine rahas\u00fcsteem on kitsalt v\u00f5ttes Saksa majandushuvidele kahjulik, aga vajalik, kuna Euroopa majanduslik ja monetaarne integratsioon on 21. sajandi s\u00f5ja ja rahu k\u00fcsimus. Just s\u00f5jaga hirmutamine oli Kohli ja tema liitlaste jaoks p\u00f5hiline argument euro-projekti loomisel, kuna rahvusv\u00e4\u00e4ringutest loobumine oli ebapopulaarne poliitika. \u201ePaljud on unustanud, miks me oleme nii kaua rahus elanud,\u201d \u00fctles Kohl Bundestagis 1994. aastal. \u201eEuroopa integratsioon on aidanud \u00fcletada sajandeid kestnud rivaliteete ja konflikte. See ei olnud k\u00f5igest valijate lollitamiseks m\u00f5eldud retoorika.\u201d Eravestluses USA riigisekret\u00e4riga ajas Kohl sama liini: \u201eEuro ei ole Saksamaa riiklikes huvides, aga me vajame s\u00f5pru.\u201d Kohl kasutas aktiivselt \u00e4ra ka Jugoslaavia lagunemiss\u00f5du kui meeldetuletust: \u201eKas keegi t\u00f5esti arvab, et koletud n\u00e4ited rassilisest vihkamisest, etnilistest puhastustest, usulisest vaenust ja \u0161ovinismist Balkanil, et need kurjad vaimud elavad ainult seal ja ei ole v\u00f5imelised liikuma mujale?\u201d<\/p>\n\n\n\n Kuid oma poliitiliselt motiveeritud projekti ajades j\u00e4id Euroopa liidritele rahaliidu majanduslikud vajadused tagaplaanile. Majandusteadlased kritiseerisid seda, et loodaval rahaliidul puudus \u00fchtne eelarve, pangandusj\u00e4relevalve jpm ning et projekti kaasati niiv\u00f5rd erinevad riigid niiv\u00f5rd erinevate majandustega. Euroopale igavest rahu ja j\u00f5ukust lubanud poliitikud rahustasid end usuga, et aja jooksul on v\u00f5imalik samm-sammult neid vigu parandada ja enamiku valijate soovide kiuste f\u00f6deraalse Euroopa poole liikuda. Peavoolu parteid nii parem- kui ka vasaktsentris jagasid seda arvamust. Skeptikud l\u00e4mmatati retoorikaga s\u00f5jast ja rahust, h\u00e4vingust ja euroga kaasnevast \u00fcldisest heaolust. Konkreetset hinnangut referendumil euroga liitumise kohta k\u00fcsiti vaid kolmes riigis ja \u00fches neist \u2013 Taanis \u2013 oli valijate h\u00e4\u00e4l \u201eei\u201d. Kui Euroopa Liidu puhul r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcldiselt demokraatia defitsiidist, siis euroga seoses on see defitsiit eriti m\u00e4rgatav. Nagu on m\u00e4rkinud Princetoni \u00f6konomist Ashoka Mody, siis ei ole praegu Euroopas valitsev ebak\u00f5la juhuslik, see on konstruktsiooni sisse ehitatud. Seet\u00f5ttu ei ole kriisiaastatega toimunud ka liikumist f\u00f6deralismi suunas, vaid tagasituleku on teinud hoopis natsionalistlikud meeleolud.<\/p>\n\n\n\n Eurotsooni majanduslike probleemide keskmes on jooksevkonto \u2013 ekspordi ja impordi suhte \u2013 d\u00fcnaamikad euroala riikide vahel. Kui \u00fcks riik ekspordib aastate jooksul rohkem, kui impordib, siis muutub ta kreeditoriks, kui vastupidi, siis deebitoriks. Euro pidi olema just ravimiks jooksevkontode ja nendega tihedalt seotud valuutakursside k\u00f5ikumise vastu, mis muutsid keerukaks \u00fchise turu ehitamise ning eriti \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika ajamise oma \u00fcleeuroopaliste dotatsioonide ja kokkuostuhindade s\u00fcsteemiga. Kuid aastak\u00fcmme eurot muutis selle probleemi tunduvalt hullemaks. Kui enne eurot oli Iirimaa jooksevkonto plussis, Hispaanial nullis, Kreekal v\u00e4ike defitsiit (1,3% SKTst) ja vaid Portugalil tugev 5,3% puuduj\u00e4\u00e4k, siis 2007. aastaks olid k\u00f5ik perifeeriariigid tugeva kaubanduspuuduj\u00e4\u00e4giga: Iirimaa 5,5%, Portugal 8,9%, Hispaania 9,6% ja Kreeka suisa 15,4%. Saksamaa seevastu oli vahetanud oma 0,7% puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4lja 7,5% \u00fclej\u00e4\u00e4giks. Euroopa v\u00f5lakriisi rollid \u2013 v\u00f5lgnikud ja v\u00f5lausaldajad \u2013 olid niiviisi jagatud. \u201eN\u00fc\u00fcdseks,\u201d v\u00e4idab Hardo Pajula, \u201eon jooksevkonto erinevused eurotsoonis arenenud eluohtlikuks haiguseks, mida ei saa j\u00e4tta ravimata, kuid mis ei pruugi ka ravi \u00fcle elada.\u201d<\/p>\n\n\n\n Ravi, mille sakslased ja teised kreeditorid on haigetele m\u00e4\u00e4ranud, on senini olnud ainult Disziplin<\/em>. K\u00e4rpemeetmetest m\u00f5jutatud majanduslangus on viinud n\u00f5udluse ja impordi nii alla, et jooksevkonto on taas kord plussis k\u00f5igis kriisiriikides. Seda aga on saatnud massiline t\u00f6\u00f6puudus. Kui t\u00e4ish\u00f5ive taastuks, oleks kohe tagasi ka kaubanduspuuduj\u00e4\u00e4k. Seep\u00e4rast n\u00f5utakse haigetelt struktuurseid reforme, mis t\u00f5staksid nende konkurentsiv\u00f5imet. Sakslased r\u00e4\u00e4givad meeleldi oma kogemustest. Aastal 2000 oldi Euroopa haige mees, kuid kantsler Schr\u00f6deri juhtimisel ellu viidud reformid taastasid nende positsiooni. Nagu korrutab pidevalt Angela Merkel: \u201eMida meie oleme teinud, saavad k\u00f5ik teha.\u201d Kuid tegelikult ei saa. Konkurentsiv\u00f5imet saab t\u00f5sta ainult kellegi suhtes \u2013 euroala puhul sinu peamiste kaubanduspartnerite suhtes, kellega sa \u00fchtlasi raha\u00fchikut jagad. Financial Timesi ajakirjanik Martin Wolf on m\u00e4rkinud, et eurotsooni olemus tingib selle, et kui Saksamaal l\u00e4heb h\u00e4sti, l\u00e4heb Itaalial halvasti ja vastupidi, kui Hispaanial h\u00e4sti, siis Portugalil halvasti ja vastupidi. On statistiliselt v\u00f5imatu, et k\u00f5ik saavad olla keskmisest konkurentsiv\u00f5imelisemad \u2013 praegune Saksa edu on ehitatud teiste euroala riikide ebaedule.<\/p>\n\n\n\n Jooksevkonto probleemi Saksamaal iseenesest tunnistatakse, kuid leitakse, et kohandumine peab toimuma vaid \u00fchepoolselt. Rahandusminister Wolfgang Sch\u00e4uble s\u00f5nul ei saa oma konkurentsiv\u00f5ime probleeme lahendada, paludes teistel oma konkurentsiv\u00f5imet alandada. Sakslaste k\u00e4itumist suunab hirm, et ilma reformide ja distsipliinita muutub Euroopa perifeeria \u00fcheks suureks Mezzogiorno<\/em>\u2019ks, pidevate kaubanduspuuduj\u00e4\u00e4kide k\u00e4es vaevlevateks riikideks, keda hoiavad \u00fclal vaid Saksamaa raha\u00fclekanded. See hirm on paljuski p\u00f5hjendatud. Euro probleemide suhtes prohvetlik olnud briti \u00f6konomist Bernard Connolly on arvutanud, et kriisiriikide t\u00e4ist\u00f6\u00f6h\u00f5ive taastamiseks peaks Saksamaa maksma \u00fchiskassasse igal aastal kuni 10% oma SKTst, mis ei ole poliitiliselt j\u00e4tkusuutlik. Praegune kriisiriikide \u00fchepoolne kohandumine kestaks aga kaua. Kreekal l\u00e4heks 4% eelarve\u00fclej\u00e4\u00e4gi hoidmisega 22 aastat, et oma riigiv\u00f5lga poolitada, Iirimaal ja Portugalil 15, Hispaanial 12 aastat. Sisuliselt n\u00f5utakse neilt aastak\u00fcmnetepikkust majandussurutist.<\/p>\n\n\n\n Ja ka see ei ole poliitiliselt j\u00e4tkusuutlik. Kreekas on traditsioonilised parteid v\u00f5imult juba kadunud. Kuid Syrizal on raske tuua mingit suurt muutust, sest riigi suver\u00e4\u00e4nsus on nii piiratud. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et uus rahandusminister Varoufakis, kes oli euro vastu, kordab pea iga p\u00e4ev, et plaani B neil ei ole ja Grexit<\/em> on v\u00f5imatu. Martin Wolf kasutab eurotsooni probleemide iseloomustamiseks tabavalt \u201ehalva abielu\u201d metafoori \u2013 \u00fckski osaline ei ole rahul, kuid k\u00f5ik teavad, et nad peavad kokku hoidma, sest alternatiiv (euroalast lahkumine v\u00f5i eurotsooni lagunemine) on veel hullem. Mingisugust positiivset p\u00f5hjust koos j\u00e4tkamiseks ei ole. Seda, et eurointegratsioon toob suurema heaolu kasvu, ei ole paljudes Euroopa riikides enam lihtsalt v\u00f5imalik v\u00e4ita. Usalduse puudumine ja vaen on saanud Euroopa poliitikas domineerivaks \u2013 Euroopa rahvad on jagunenud kreeditorideks ja deebitorideks. Hardo Pajula m\u00e4rgib, et praeguses situatsioonis on \u00f5igus nii \u00fchel kui teisel poolel ja just see r\u00f5hutab eurotsooni kriisi t\u00f5sidust. Pikaajalist, k\u00f5iki enam-v\u00e4hem rahuldavat lahendit, teisis\u00f5nu head abielu, ei ole praegu aga v\u00e4ga kuskilt paistmas.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9132","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9132","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9132"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9132\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9132"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9132"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9132"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}