{"id":3116,"date":"2023-05-02T19:45:11","date_gmt":"2023-05-02T16:45:11","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=3116"},"modified":"2023-08-31T21:47:14","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:14","slug":"venemaa-soda-ukraina-vastu-mis-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2023\/venemaa-soda-ukraina-vastu-mis-edasi\/","title":{"rendered":"Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu: mis edasi?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Urmas Reinsalu: Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu: mis edasi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>2008 kui Venemaa tungis kallale Gruusiale Venemaale ei kehtestatud \u00fchtegi sanktsiooni. L\u00e4\u00e4ne rahulolematus oli puhtalt poliitiline.<\/p>\n\n\n\n<p>Hillary Clinton l\u00e4ks Moskvasse &#8211; USA n\u00f5us resetiga<\/p>\n\n\n\n<p>2014 Krimmi annekteerimine &#8211; L\u00e4\u00e4s kehtestas sanktsioonis kitsas perimeetris k\u00f5rgtehnoloogiale, k\u00fctuse ja gaasitootmise tehnoloogiale &#8211; Venemaa majandus kohanes sanktsioonidega<\/p>\n\n\n\n<p>202. aastal USA valimised \u2192 Putin hakkas katsetama j\u00e4rgmist r\u00fcnnakut, et lahendada Ukraina k\u00fcsimus<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Obsessioon ei ole vaid poliitiline vaid ka geostrateegiline. Venemaa ei ole iial v\u00f5imeline oma impeeriumit taastama kui ta kaotab kontrolli Ukraina \u00fcle<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Zelenski kavatseb tuua rahu Ukrainasse<\/p>\n\n\n\n<p>Minski lepingud<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa \u00f5udis, et Ida-Ukraina territooriumite tagasiandmiseks tuleb viia l\u00e4bi valimised (ilmselgelt nukuvalitsuse valimised ja j\u00e4\u00e4vad Venemaa kontrolli ala)<\/p>\n\n\n\n<p>OSCE vaatluse all viiakse l\u00e4bi valimised &#8211; Ukraina n\u00f5ustub neile andma autonoomia<\/p>\n\n\n\n<p>Zelenski kohtus Pariisis Putiniga &#8211; n\u00f5ustub andma autonoomia Ida-Ukrainale &#8211; otsus leidis Ukrainas vastupanu (rahulolematus)<\/p>\n\n\n\n<p>Putini eeldus oli, et l\u00e4\u00e4ne reaktsioon saab olema samasugune nagu varem (protestid, aga hiljem otsitakse pingeleevendust)<\/p>\n\n\n\n<p>2021. aastal n\u00e4dalad peale Kapitooliumi r\u00fcndamist USAs president Putin andis korralduse suuremahulise s\u00f5jalise operatsiooni jaoks, paigutada Ukraina piiri \u00e4\u00e4rde Vene s\u00f5durid \u2192 kestis kuni juuni kuuni (kolm kuud) \u2192 pingel\u00f5dvendamiseks pakkus Biden tippkohtumist Genfis (leidis aset juuni keskel)<\/p>\n\n\n\n<p>Putin alustas l\u00e4\u00e4ne testimist s\u00f5jav\u00e4e kogunemisega &#8211; Biden leppis kokku strateegilise j\u00f5u plaani, et arutada Venemaa julgeoleku probleeme ja tuumarelva k\u00fcsimusi Euroopas \u2192 leidis aset k\u00f5nekas asi: Putin sai signaali l\u00e4\u00e4ne j\u00f5uetusest (l\u00e4\u00e4ne v\u00e4gede v\u00e4ljaviimine Afganistanist)<\/p>\n\n\n\n<p>2021. aasta s\u00fcgisel alustas Venemaa j\u00e4lle v\u00e4gede koondamist (\u2153 suuremad kui kevadel) &#8211; L\u00e4\u00e4ne meedias avaldati VEnemaa s\u00f5jakaardid plaanitavast&nbsp; t\u00e4iemahulisest r\u00fcnnakust \u2192 sellele j\u00e4rgnes Putini ja Bideni videokohtumine&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa 2021. aasta detsember (lepinguprojekt Venemaa ja NATO vahel \u2192 n\u00e4gi ette, et NATO edasi ei aliened<\/p>\n\n\n\n<p>1997. aastast alates liitunud riigid kohustuvad mitte paigutama nende riikide territooriumile NATO v\u00e4gesid<\/p>\n\n\n\n<p>kohustus v\u00e4ltima s\u00f5jalisi \u00f5ppusi NATO poolt<\/p>\n\n\n\n<p>Viivad Euroopast \u00e4ra tuumarelva<\/p>\n\n\n\n<p>lubadus, et NATO liikmesriigiks ei saa Ukraina<\/p>\n\n\n\n<p>NATO vastus:<\/p>\n\n\n\n<p>l\u00fckkasid Venemaa ettepanekud tagasi<\/p>\n\n\n\n<p>2022. aasta jaanuaris andis USA president teada, et eeldatavasti Venemaa r\u00fcndab Ukrainat<\/p>\n\n\n\n<p>2022 veebruar 1 dekaadi l\u00f5pp &#8211; Biden nimetab konkreetse kuup\u00e4eva (16. veebruar) &#8211; Venemaa vastas, et alusetu s\u00fc\u00fcdistus (alustas petteman\u00f6\u00f6vrina v\u00e4gede liigutamist)<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ikeh\u00f5lmav koost\u00f6\u00f6leping Venemaa ja Hiina vahel &#8211; vaikiv neutraliteet Hiinale Ukraina s\u00f5jas<\/p>\n\n\n\n<p>19. veebruaril M\u00fcncheni julgeolekukonverents &#8211; Zelenski oli kohal ja v\u00e4ljendas, et Venemaa kavatseb r\u00fcnnata &#8211; palus USAlt ennetavaid sanktsioone (arvasid, et ei distsiplineeri heidutavat); Zelenski: \u201cTeie ei pruugi meid aidata, aga meie v\u00f5itleme igal juhul.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Peale M\u00fcncheni konverentsi &#8211; Putini k\u00f5ne (kavatseb tunnustada Luhanskit ja Donetskit, andis loa vene s\u00f5jav\u00e4ele seal t\u00e4ies mahus tegutseda)<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa r\u00fcnnak algab 24. veebruar \u2192&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Suund Kiievile<\/li>\n\n\n\n<li>Kirde suunal Valgevene territooriumilt eesm\u00e4rgiga l\u00e4heneda ida poolt Kiievile<\/li>\n\n\n\n<li>Ida suund Vene territooriumilt liiguti Harkivi peale<\/li>\n\n\n\n<li>Krimmi suund hargnes laiali (odessa, Hersoni ja MAriupoli suunas)<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Esimesed p\u00e4evad v\u00e4ga dramaatilised &#8211; 5 p\u00e4evaga suutis Venemaa koos territooriumiga, mis oli juba enne 24. veebruarit h\u00f5ivanud 28% kogu Ukrainast (160 000km2)<\/p>\n\n\n\n<p>Otsustavaks muutus <strong>lahing Kiievi p\u00e4rast<\/strong>, kestis 24. veebruari \u00f6\u00f6st kuni 3. aprillini (5 n\u00e4dalat) &#8211; Venemaa suutis hobuseraua moodi piiramisr\u00f5nga tekitada, l\u00f5unast ei suutnud piirata.<\/p>\n\n\n\n<p>Kiievi lahing otsustas Ukraina vastupanu<\/p>\n\n\n\n<p>Putini eeldus &#8211; Blitzkrieg (pidi kestma loetud n\u00e4dalad)&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cKas Putin arvestas valesti? Ei tea, sest s\u00f5da veel kestab. S\u00f5ja k\u00e4ik m\u00e4\u00e4rab tuleviku.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Vale oli nii Putini kui ka L\u00e4\u00e4ne eeldus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Harkivi lahing<\/strong> &#8211; maikuuks j\u00f5uti Harkivisse &#8211; Ukraina oli suvel v\u00f5imeline juba Harkivi suunal minema pealetungile.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>L\u00f5una suunal <\/strong>&#8211; s\u00f5jaajaloo dramaatiliseid lehek\u00fclg oli Mariupoli piiramine (pidas vastu maini, \u00fcle 2 kuu) &#8211; tahtis luua koridori Krimmi ja MAriupoli vahele<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Herson <\/strong>vallutati kiiresti &#8211; s\u00fcgisel suutis Ukraina minna pealetungile, vene v\u00e4ed j\u00e4tsid Hersoni maha 9. novembril eelmisel aastal<\/p>\n\n\n\n<p>Hetkel k\u00e4ib lahing Bahmuti p\u00e4rast &#8211; s\u00f5lmpiirkond Donbassi kontrollimiseks<\/p>\n\n\n\n<p>Viimaste kuude territooriumite muutused &#8211; paar ruutkilomeetrid \u00fchelt poolt, paar kilomeetrit teiselt poolt&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00c4\u00c4NE VASTANDAMISPOLIITIKA&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4\u00e4ne eeldus, et Ukraina ei suuda vastu panna.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Relvaabi<\/strong>\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mis v\u00e4\u00e4rtuses relvaabi hinnata?<\/li>\n\n\n\n<li>USA on jaanuari l\u00f5pu seisuga andnud 40 miljardit dollari jagu relvi &#8211; sellest 35 miljardi jagu on andnud teised riigid<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti on andnud 0,4 miljardit<\/li>\n\n\n\n<li>Millist m\u00f5ju omab?<\/li>\n\n\n\n<li>On oldud silmitsi tankide andmise, kaugmaarakettide ja moodsate h\u00e4vituslennukite ja mitmikrakettide s\u00fcsteemi andmisega&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>5% jagu on antud l\u00e4\u00e4ne reservidest \u00e4ra, see on 10% jagu Venemaa registreeritud seda t\u00fc\u00fcpi relvas\u00fcsteemide mahust<\/li>\n\n\n\n<li>relvi on antud pigem p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgi, et takistada Ukraina kaotusi kui et saavutada lahinguv\u00e4ljal \u00fclekaal<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li><strong>Sanktsioneerimispoliitika<\/strong>\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00fcldine reegel &#8211; sanktsioonidega \u00fchtegi re\u017eiimi ei ole suudetud \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>eesm\u00e4rk takistada hapniku andmist vene s\u00f5jamasinale<\/li>\n\n\n\n<li>samm sammult liikumine; G7 ja suuremate l\u00e4\u00e4neriikide poliitika<\/li>\n\n\n\n<li>osalevad 40+ riiki<\/li>\n\n\n\n<li>isikute suhtes rakendatud sanktsioonid (1700 isikut) &#8211; varade k\u00fclmutamine, reisikeelud<\/li>\n\n\n\n<li>keskpangareservide ja oligarhide varade k\u00fclmutamine<\/li>\n\n\n\n<li>toormekaubanduse piiramine &#8211; gaasi\u00e4ri k\u00e4imas, EU ei ole tervikuna loobunud vene gaasist<\/li>\n\n\n\n<li>EU on sanksioneerinud vene nafta impordi<\/li>\n\n\n\n<li>paradoksaalne olukord venemaa sissetulekus &#8211; 70% tuleb toormekaubandusest, v\u00e4etisest ja viljast<\/li>\n\n\n\n<li>2021. aastal oli venemaa toornafta hind oli 40-45 dollarit barreli eest &#8211; s\u00f5ja ajal hind t\u00f5usis (venemaa sai oma rekordilise sissetuleku toornafta m\u00fc\u00fcgist &#8211; 220 miljardit dollarit)<\/li>\n\n\n\n<li>Olulised toormeelemendid (teemant, kuld jne) ei ole l\u00e4\u00e4ne poolt sanktsioneeritud &#8211; pragmaatilised elemendid<\/li>\n\n\n\n<li>Venemaa pangandus &#8211; venemaa pankadest 13 panka sanktsioneeritud (kokku on 321 panka) &#8211; L\u00e4\u00e4nemaailm j\u00e4tkab \u00e4ritegevust Venemaaga<\/li>\n\n\n\n<li>Kas sanktsioonid on suutnud Vene majandus \u00fcmber l\u00fckata? Ei ole.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>J\u00e4reldus: sanktsioonipoliitika ei ole sihikindel, r\u00f5\u00f5mu v\u00f5ib tunda, et kokkuleppele on j\u00f5utud, aga vene majandust rivist v\u00e4lja ei l\u00f6\u00f6<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"3\">\n<li><strong>Ukraina toetamise poliitika<\/strong>\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>rahalises m\u00f5ttes suutnud tagada Maailmapanga ja EU rahade n\u00f5ol Ukrainale jooksva maksev\u00f5ime &#8211; vastasel juhul oleks muutunud maksev\u00f5imetuks<\/li>\n\n\n\n<li>kogu abi (relvad, humanitaarabi jne) hinnatakse 150 miljardile eurole (EU osa selles umbes 50 miljardit) &#8211; oleneb millega v\u00f5rrelda<\/li>\n\n\n\n<li>Kas see on palju\/v\u00e4he? V\u00f5rdluseks: koroonakriisi jaoks eraldas EU 800 miljardit eurot<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>J\u00e4reldus: poliitilised indikaatorid m\u00e4\u00e4ravad s\u00f5ja k\u00e4igu: me ei tea, mis saab<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5imalused edasiseks:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>10 punkti rahuplaan Zelenski poolt<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Venemaa kohustus maksta reparatsioone&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Venemaa juhtkonna vastutus (s\u00f5jakuritegude ja agressioonikuritegude eest)<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li>Patiseisu j\u00e4tkumine<\/li>\n\n\n\n<li>Venemaa saavutab edu\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>hetkel Venemaal rohkem \u00fcksusi ja j\u00f5udu kui s\u00f5ja algul<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>S\u00f5ja loogikas on ohtlikke kohti &#8211; ilma l\u00e4\u00e4neta Ukraina vastu ei pea, v\u00f5ib tekkida oht, et L\u00e4\u00e4s kukub \u00e4ra<\/p>\n\n\n\n<p>Poliitika kujunes v\u00e4lja diplomaatilistes sisemises vastasseisudes &#8211; t\u00e4naseks saavutanud paradigmaatilise mahu \u2192 meie huvi on see, et paradigma<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5ja tulemus ei ole veel otsustatud. Kui s\u00f5ja tulemus on selline, et Putin j\u00e4\u00e4b v\u00f5imule ja mingi hetk L\u00e4\u00e4s leiab, et saab Venemaaga suhted taastada. S\u00f5ja tulemused peaksid olema kirja pandud juba s\u00f5ja ajal.<\/p>\n\n\n\n<p>G7 riigid ei toeta rahvusvahelist tribunali selles k\u00fcsimuses &#8211; vaibaalune v\u00f5itlus selles osas.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4\u00e4ne ja Venemaa suhted peavad taastuma olenemata tulemusest (peale rahulepinguid jne)<\/p>\n\n\n\n<p>NATO liidrite koosolek Bukarestis &#8211; mida teha Ukraina ja Gruusia NATO liikmelisuse osas &#8211; formuleering, et tulevikus v\u00f5iksid olla NATO liikmesriigid (Ida-Euroopa riigid \u00e4hvardasi, et marsivad saalits v\u00e4lja); Merkel oli istunud saali nurka maha ja k\u00fcsinud \u201cmida te idaeurooplased siis tahate?\u201d \u2192 tulemus: midagi nagu anti Ukrainale ja Gruusiale<\/p>\n\n\n\n<p>\u2192 2008 augustis viis Putin oma v\u00e4ed Gruusiasse<\/p>\n\n\n\n<p>Ukraina NATO k\u00fcsimus on praktiline k\u00fcsimus \u2192<\/p>\n\n\n\n<p>Nii ukrainlased kui l\u00e4\u00e4neriigid hindavad m\u00f5istlikult &#8211; peale seda s\u00f5da v\u00f5imalik uus s\u00f5da<\/p>\n\n\n\n<p>Meie perspektiiv: ainult Ukraina liikmelisus suudab potentsiaalse uue s\u00f5ja \u00e4ra hoida<\/p>\n\n\n\n<p>Putin ei saa anda k\u00e4sku tuumarelva kasutada \u00fcksinda. Vaid Prantsusmaal on see v\u00f5imalus.<\/p>\n\n\n\n<p>Zaporizzja ja T\u0161ernoboli tuumajaamade allutamine oli strateegiline heidutusvahend.<\/p>\n\n\n\n<p>8 miljonit ukrainlast on hetkel s\u00f5jap\u00f5genikud, 2 miljonit inimest on deporteeritud Venemaale, riigisiseselt 6 miljonit \u00fcmber asunud.<\/p>\n\n\n\n<p>Ohvrid &#8211; numbreid v\u00e4lja ei \u00f6elda (elavj\u00f5udu on kummalgi poolel 200 000 v\u00f5itleja jagu)<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcsimuste voor:<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hiina julgeolekusf\u00e4\u00e4ri taga usaldusv\u00e4\u00e4rne? <\/strong>Kindlasti mitte. Nende v\u00f5itlus mie l\u00e4\u00e4neliku elulaadi p\u00fcsimise vastu &#8211; see v\u00f5itlus ootab inimkonda veel ees (loodetavasti mitte s\u00f5jaliselt) \u2192 Hiina v\u00f5ib tahta oma autoriteedi kehtestamiseks separaatrahu<\/p>\n\n\n\n<p>Hiina kindlasti v\u00e4ljub s\u00f5jast tugevamana. Hiina majandusm\u00f5ju Venemaa eksport Hiinasse, Indiasse, T\u00fcrgisse, Brasiiliasse on kasvanud \u00fcle 50%.<\/p>\n\n\n\n<p>Mis on Hiina l\u00f5pp-plaan? Hiinat ei saa neutraalsena k\u00e4sitleda, Hiina on olnud VEnemaa poolele, turunduslikel kaalutlustel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Hiina rahuplaan ei t\u00e4henda sisuliste punktide alusel Ukraina jaoks midagi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Valgevene v\u00f5imalik annekteerimine? Kas m\u00f5jutab meie jaoks midagi?<\/strong> S\u00f5jalis-julgeoleku m\u00f5ttes ei m\u00f5juta.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mida teeme edasi Venemaaga peale s\u00f5da \u00fcksk\u00f5ik, mis tulemus on? <\/strong>Venemaa-poliitika puudub, see on t\u00f5sine probleem. Valgevenes opositsioon &#8211; keegi, kes Lukashenkole opositsiooni pakub. Venemaa puhul ei t\u00f6\u00f6taks &#8211; opositsioon killustunud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Deklaratsioon vene demokraatlikult opositsioonilt eile, kas sel on perspektiivi?<\/strong> 2020. aasta Minski t\u00e4navatel miljon inimest. Vene opositsioon on tasal\u00fclitatud, l\u00e4\u00e4ne jaoks puudub sidusus. De Gaulle oli samuti ju Churchilli konstruktsioon. Vene \u00fchiskonda ei ole, seal on vaid ebamugavus, nad ei vaidlusta olemuslikult selle s\u00f5ja legitiimsust. Putin ei ole Venemaa piires hullem, ka mobilisatsiooni juures. \u201cT\u00f5mmaku uttu need, kellele minu riigis elada ei meeldi.\u201d<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Obsessioon ei ole vaid poliitiline vaid ka geostrateegiline. Venemaa ei ole iial v\u00f5imeline oma impeeriumit taastama kui ta kaotab kontrolli Ukraina \u00fcle<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":3117,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,86],"tags":[56,46],"class_list":["post-3116","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-86","tag-urmas-reinsalu","tag-valisministeerium"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3116"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3116\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3117"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3116"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3116"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}