Kui me tahame m\u00f5ista t\u00e4nast p\u00e4eva ja praeguseid rahvusvahelisi suhteid, peame heitma pilgu minevikku. \u00dcksk\u00f5ik, kas soovime m\u00f5ista ajalugu, v\u00f5i ka millele apelleerib inimene, kes otsustab, milline saab olema homne p\u00e4ev. Ajaloost otsitakse tihti \u00f5igustust t\u00e4nastele s\u00fcndmustele minevikust.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5tame L\u00e4his-Ida: kas me m\u00f5istame neid arenguid, suhtlust, mis seal praegu aset leiab, kui me ei m\u00e4leta sealset minevikku. Sarnane n\u00e4ide riigipiiridest. Kui me avame suvalise Euroopa kaardi, n\u00e4eme piire. Me paikneme unikaalsel piiril, nagu Eestil, on see L\u00e4til ja osaliselt Leedul Venemaaga; seesama piir eraldab ka Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Ukraina. Need on tsivilisatsioonilised piiirid. T\u00e4nap\u00e4eval ei n\u00e4e riikide piirides mitte midagi. Seal tuleb m\u00e4ngu minevik.<\/p>\n\n\n\n
Kogu Euroopa ajalugu l\u00e4heb antiiki. Me ei anna endale adu, kuidas ka kaubamajas riideid ostes me l\u00e4htume nendest p\u00f5him\u00f5tetest, mis tekkisid juba tollal.<\/p>\n\n\n\n
Joonistame m\u00f5tetes. On antiik, \u00fcleval pole mitte midagi. On vaid sepik ja kolm kuklit. Antiikmaailmas on tollal oluline keskus, kuhu viivad k\u00f5ik teed. See on Rooma. 4. sajandil tekib teine keskus, mida me peaaegu ei m\u00e4rkagi, aga mis on nii oluline \u2013 Konstantinoopol. Sealne maa muutub kristlikuks, aga aastal 1054 jaguneb kristlik maailm jaguneb kaheks. Tekib rooma ristiusu ja kreeka \u00f5igeusu piir. <\/p>\n\n\n\n
Neis on v\u00e4ga erinev vahekord v\u00f5imu ja vaimu vahel. L\u00e4\u00e4nes on olnud vaim v\u00f5rdne v\u00f5imuga, Idas see nii ei ole. Eesti aja daatumid tulevad siis, kui see maailm j\u00f5uab meieni. Me ei m\u00f5ista riiki, kui me ei m\u00f5ista selle juurestikku. Venemaal on selleks b\u00fctsantsi juur ja v\u00e4ga pikk tatari-mongoli ike. Kui me siseneme Euroopas 13. sajandi ajaloomuuseumisse, n\u00e4eme me r\u00fc\u00fctlit. Venemaa ajaloomuuseumi tinglikus saalis ei ole r\u00fc\u00fctlit, sest maailm on teine. Me peame paratamatult heitma pilgu minevikku. <\/p>\n\n\n\n
Miks on nii? Miks me ei heida seda pilku minevikku? Aga kuidas me saame seda teha, kui meil puudub m\u00f5\u00f5dustik selle kohta, kes valdab ajalugu.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks tegelikult s\u00fcndinud lugu. Me ei saa kontrollida ajalugu. Me v\u00f5ime m\u00e4ngida viikingeid, aga telefon ikka heliseb taskus.<\/p>\n\n\n\n
On bussipeatus. Seal seisab \u00fcks 6-aastane poiss, n\u00e4ts suus. Poiss astub teie juurde: ,,T\u00e4di, ma oskan aritmeetikat!\u201d, ja te kontrollite, kas ta oskab midagi. N\u00e4iteks mis on 2+2. Ma kirjutan soodsa l\u00f5puga jutte, teeme nii, et ta vastas 7. Me saame n\u00f5ustuda, et see poiss ei teadnud aritmeetikat. <\/p>\n\n\n\n
Aga teeme nii, et tal on kaksikvend, kes ka seisab seal. Tema aga teab oma s\u00f5nul ajalugu. K\u00fcsime midagi lihtsat, n\u00e4iteks kes on Konstantin P\u00e4ts. Eesti president \u2013 tubli poiss. Aga kas Pariiisi bussipeatuses on m\u00f5tet kontrollida sedasama. 2+2 on ikka 4, kuidas on aga ajalooga? Kas nii on \u00fcldse m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida ajaloost, kui me ei saa seda kontrollida?<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5tame teise n\u00e4ite. Kui me tahame hinnata midagi rahvusvahelistes suhetes, tuleb kasutada kindlat s\u00f5navara. Seal on aga v\u00f5tmeerinevused, Esiteks p\u00f5lvkondlik erinemine. Mul olid kunagi suured auditooriumid, tundsin ennast nagu Alla Pugat\u0161ova. Andsin kunstiajalooloenguid. Mul paluti v\u00f5tta ka 20. saj pool. aga minu jaoks ei vajanud see aeg lahtiselgitamist, sest see on minu jaoks olevik. V\u00f5tame k\u00fcsimuse, kes on Lavrenti Beria. Minu p\u00f5lvkonna jaoks see pole eriline teadmine. <\/p>\n\n\n\n
See sama puudutab teminoloogiat. Kui me anal\u00fc\u00fcsime neid s\u00fcndmusi, mis toimuvad Ukrainas, saame me aru, et asi ei ole tankide arvus, vaid m\u00e4\u00e4rav on logistika. Kas see s\u00f5na on varem ajaloos esinenud? Paari kuu p\u00e4rast on meil noorte laulu- ja tantsupidu. Me valmistume aastaid, meil on k\u00f5ik olemas, aga midagi ei klapi. Logistika. Kas te olete kohanud logistikat, kui me r\u00e4\u00e4gime Rooma s\u00f5jav\u00e4est? Me teame relvastust, taktikat, mitu tuhat muud n\u00fcanssi, aga me ei tea logistikast. Aga see toimis.<\/p>\n\n\n\n
Et haakuda t\u00e4nap\u00e4evaga \u2013 me elame info\u00fchiskonnas. Kui meil on ajalugu, on meil ajaskaala. Kui me oleme midagi kandnud ajaskaalale ja iseloomustanud m\u00f5\u00f5dikuga, mis on kvantitatiivne, siis see \u00fctleb aastal 1983 palju. 19. sajandil aga v\u00e4he, 7. sajandil veel v\u00e4hem. Keegi istub 4. sajandil Ateenas ja infot ei ole, kui utreerida. Muistses Kreekas oli info olemas. Nad teadsid tuleviku kohta, me ei tea. Kui Herakles ei teadnud tuleviku kohta, l\u00e4ks ta oraakli juurde.<\/p>\n\n\n\n
Oli \u00fcks saade, kus inimestele anti kott kartulit ja kana ning nad saadeti \u00fcksikule saarele, juhuslikult pole neil ka riideid seljas. Ja me vaatame seda. Kui keegi 13. sajandil vaatab Robinsonide saadet (kujutades ette, et telekas oli olemas), siiis tegelikult nad ei vaata mitte midagi, sest elu oli samasugune. Info ei ole ajaga ainult t\u00e4hendust kaotanud, vaid ka t\u00e4henduse saanud.<\/p>\n\n\n\n
Kas selles kulgemises on mingeid seadusp\u00e4rasusi? On v\u00f5i ei ole. On neid ajaloolasi, kes leiavad, et ei ole, see k\u00f5ik on juhus.<\/p>\n\n\n\n
Astusin \u00fclikooli 1966. Tuli j\u00f5uda Tallinnast v\u00e4ljuvale rongile. Panin \u00f5htul \u00e4ratuskella. Kui ma ei oleks seda teinud, ma poleks j\u00f5udnud eksamile ega istuks praegu teie ees. <\/p>\n\n\n\n
Me tahame samu asju. Me soovime samu asju. Ja k\u00f5ik kordub.<\/p>\n\n\n\n
Kui 5. klassis r\u00e4\u00e4gitakse antiikajaloost, siis peab \u00f5petaja selgitama, kes on ori ja mis on Sparta.<\/p>\n\n\n\n
Kunstiajaloolastele meeldivad v\u00e4ga perioodid \u2013 kas see ei tule mitte koolist? Antiik sai otsa L\u00e4\u00e4ne-Euroopa viimase keisri pagendamisega 476. aastal, mis peale seda tuli? Koolivaheaeg. Peale vaheaega tuleb keskaeg. 31. dets 476 pKr heitke pilk aknast v\u00e4lja \u2013 antiikaeg. P\u00e4ev hiljem aastal 477 \u2013 keskaeg?<\/p>\n\n\n\n
Ajalugu tuleb 25 aasta m\u00f6\u00f6dudes \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata. Jah, see v\u00f5ib nii olla, sest olevik on teinud soodsa mineviku. Aga siin on ka objektiivne l\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n
Praha kevade s\u00fcndmused. Inimesel ei saanud kirjeldamisel alustada formuleeringuid. Ta ei teadnud, et see on seotud n\u00f5ukogude korra lagunemisega.<\/p>\n\n\n\n
Ma ei tea, mis on teie valikud. \u00c4kki peaksite v\u00f5tma paberid v\u00e4lja ja alustama ajaloo\u00f5pinguid, sest mitte miski ei paku teile seda naudingut, mida teeb ajalugu.<\/p>\n\n\n\n
Miks sai Napoleon Waterloo lahingus l\u00fc\u00fca? Aega ei ole sellega tegelemiseks, sest te tegelete muude erialadega. Anal\u00fc\u00fcsige minuga Bonaparte’i.<\/p>\n\n\n\n
Ta oleks pidanud 7. ratsav\u00e4er\u00fcgemendi panema 3. kuulipildujar\u00fcgemendi taha. <\/p>\n\n\n\n
P\u00e4ts ja laidoner oleksid pidanud\u2026 Ja nii edasi. Ajalugu on nauding, sest lisaks oleviku m\u00f5istmisele aitab see n\u00e4ha tulevikku.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui me tahame m\u00f5ista t\u00e4nast p\u00e4eva ja praeguseid rahvusvahelisi suhteid, peame heitma pilgu minevikku. \u00dcksk\u00f5ik, kas soovime m\u00f5ista ajalugu, v\u00f5i ka millele apelleerib inimene, kes otsustab, milline saab olema homne p\u00e4ev. Ajaloost otsitakse tihti \u00f5igustust t\u00e4nastele s\u00fcndmustele minevikust.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":3080,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,86],"tags":[53,54],"class_list":["post-3079","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-86","tag-ajalugu","tag-david-vseviov"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3079","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3079"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3079\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3080"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3079"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3079"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3079"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}