{"id":2455,"date":"2021-04-13T18:39:00","date_gmt":"2021-04-13T15:39:00","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=2455"},"modified":"2023-08-31T21:47:14","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:14","slug":"lauri-hussar-tanase-maailma-meediatrendid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2021\/lauri-hussar-tanase-maailma-meediatrendid\/","title":{"rendered":"Lauri Hussar- T\u00e4nase maailma meediatrendid"},"content":{"rendered":"<p>\u201cDemokraatia info\u00fchiskonna t\u00f5mbetuules\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Rahvusvahelistes suhetes on t\u00e4htsam otsuse langetamine, kui mingi korra j\u00e4rgimine.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida aeg edasi, seda huvitavam on vaadata, kuidas otsused s\u00fcnnivad, sest neid m\u00f5jutegureid on juurde tekkinud. Suured raputused on \u00fchiskonda muutnud, n\u00e4iteks 1517. aastal kui Martin Luther oma kirjutise avaldas ja levitas. Saksa keelde t\u00f5lgituna levis see v\u00e4ga kiirelt \u00fcle Euroopa ja m\u00f5jutas tervet \u00fchiskonda. Oli kui info\u00fchiskonna esimene p\u00e4\u00e4sukene. Tr\u00fckikunst aitas toona \u00fchiskonda muuta. P\u00e4rast seda tuli esimene saksakeelne piiblit\u00f5lge, mis muutis seda, kuidas informatsioon inimesteni j\u00f5udis ja kui k\u00e4ttesaadav see oli. Sealt l\u00e4ks edasi veel ajalehtedeni ja kaasmaailma kajastava kirjastuseni. Sealt edasi tuli raadio ning ka veel televisioon Viimased on 20-25 aastat ning 10-15 aastat tugevalt meedia k\u00e4ek\u00e4iku m\u00f5jutanud t\u00e4nap\u00e4evani.<\/p>\n\n\n\n<p>Info t\u00e4htsus on t\u00e4na palju laiem kui ainult informeerimine. Info\u00fchiskond, info kui m\u00f5jutusvahend, mille m\u00f5jutegevuse keskmes on meedia ja sotsiaalmeedia. Sihtm\u00e4rk oleme mina ja sina. Meediavabadus, -s\u00f5ltumatus on olulisel kohal &#8211; kui seda eirata, siis l\u00e4heb \u00fchiskond tasakaalust v\u00e4lja. Ajakirjandus kui demokraatia ukse avaja. Kas ajakirjandus suudab kontrollida infot ja mitte minna \u00fcle piiri inimeste privaatsuse rikkumisega? Keda v\u00f5i mida inimesed usuvad ja usaldavad? T\u00e4nap\u00e4eval on see eriti aktuaalne probleem, sest inimesed kipuvad viimasel ajal kogunema v\u00e4ikestesse gruppidesse erainfo uskumisega ning aina raskem on uskuda massiinfot.<\/p>\n\n\n\n<p>Hetkeseis meedias n\u00e4itab, et nii veebimeedia kui ka sotsiaalmeedia koguvad kasutajaid, info kiirus muutub aina olulisemaks. Paljudele noortele inimestele on k\u00f5ige t\u00e4htsam infokandja sotsiaalmeedia. Sotsiaalmeedia platvormid muudavad ka oma algoritme ning seega on v\u00e4liselt kontrollitud, et on v\u00f5imalik enda mulli kinni j\u00e4\u00e4da. Paberlehed kaotavad lugejaid, kojukandega on probleemid. Osad paberilehed nagu Eesti P\u00e4evaleht ei v\u00e4ljasta enam laup\u00e4eviti. Televisioon ei kaota vaatamisajas, k\u00fcll aga on v\u00e4henenud \u00fcksikute telesaadete reitingud. Suur osa telejaamadest on l\u00e4inud telekomioperaatorite pakettidesse. J\u00e4relvaatamine on t\u00f5usuteel. Raadio kaotab m\u00f5\u00f5dukalt kuulajaid, j\u00e4\u00e4nud kuulajad on aga lojaalsed.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ukraina s\u00f5ja \u00f5ppetund<\/strong> &#8211; 2014. aastal, Soome n\u00e4itel, t\u00f5estab sotsiaalmeedia v\u00f5imu. Venemaa k\u00e4ivitatud infos\u00f5da \u00fcritatakse n\u00e4idata nagu kodanikualgatust, et \u00f5igustada Venemaa aktsioone Ukraina vastu. K\u00f5ige enim kajastus see Soomes, kus oli suur trollivabrik taga. Trolle asusid ajakirjanikud paljastama ning selle tagaj\u00e4rjel hakati ajakirjanikke personaalselt r\u00fcndama. Ajakirjanduse laiemalt (peavool) ja ajakirjandusorganisatsiooni r\u00fcndamine, kaebustelaviin riigiametitele ja meediajuhtidele, s\u00fc\u00fcdistati venevastasuses, r\u00fcnnati l\u00e4\u00e4nelikke v\u00e4\u00e4rtusi &#8211; k\u00f5ik olid erinevad tahud, mida need trollid t\u00e4itsid. Trollid m\u00f5isteti l\u00f5puks ikkagi k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Brexiti \u00f5ppetund<\/strong> &#8211; Brexiti realiseerumisel sihiti 3 miljonit sotsiaalmeediakontot Cambridge Analytica kaudu. Need 3 miljonit olid poliitiliselt passiivsed isikud. Esinesid suunatud valeuudised, 350 miljonit tervishoiule, 80 miljoni t\u00fcrklase sisser\u00e4nne kui Suur-Britannia j\u00e4\u00e4b Euroopa Liitu&#8230; tegemist oli j\u00f5uliste s\u00f5numitega, mis suunasid neid poliitiliselt passiivseid inimesi Brexiti poolt h\u00e4\u00e4letama. Meedia siinkohal proovis enamasti j\u00e4\u00e4da kaugusesse, kuid osad meediaplatvormid nagu The Guardian ei saanud enda h\u00e4\u00e4lt v\u00e4lja \u00f6eldagi. Euroopa Liidu vastaseid oli palju, kes samuti olid kuulsad nagu n\u00e4iteks Londoni linnapea Boris Johnson. Euroopa Liidu poolt polnud kedagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset. K\u00f5ik see spetsiifiliselt suunatud valeinfo suunamine tuli v\u00e4lja tagantj\u00e4rele. Siit tuleb Brexiti \u00f5ppetund &#8211; heitunutega peab \u00fchiskond tegelema.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Veel sarnaseid juhtumeid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Unser Lisa\/ Saksamaa 2016<\/li><li>USA presidendivalimised (80 000 libauudist Peterburi trollivabrikust, ulatus 127 miljoni inimeseni USA-s)<\/li><li>Salisbury m\u00fcrgitamise juhtum<\/li><li>S\u00fc\u00fcria s\u00f5da<\/li><li>FB kampaania Baltikumi vastu<\/li><li>Trumpi 2016 valimiskampaania<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Infos\u00f5ja staadiumid:&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>1. K\u00f5igepealt k\u00fclvatakse usaldamatust, kaob vastastikune usaldus<\/p>\n\n\n\n<p>2. Vastaspooled kardavad \u00fcksteist&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>3. Tekib vihkamine&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>4. Konflikt, ka f\u00fc\u00fcsiline<\/p>\n\n\n\n<p>Libauudistel ja kallutatud infol on t\u00e4htis roll &#8211; <em>botid<\/em>, libakontod &#8211; k\u00f5ik see h\u00f5lmab nii info- kui ka k\u00fcberoperatsioone.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kajakambrid ja infomullid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Inimesed koonduvad huvide, maailmavaadete, v\u00e4\u00e4rtuste ja kogukondade j\u00e4rgi. mis k\u00f5ik kitsendavad nende suhtlust ja aheldab hoiakuid ja vaateid. Vastu saab v\u00e4ita, et t\u00e4nu sotsiaalmeediale saavad inimesed palju laiemalt suhelda. Infomulle tekitab tehnoloogia, hakates pakkuma sisu, millelaadset oled juba j\u00e4lginud. Kajakambrid annavad t\u00f5uke \u00e4\u00e4rmuslusele ja vihak\u00f5nele, mist\u00f5ttu on sotsiaalmeediagruppide moderaatorite roll ise\u00e4ranis oluline. Facebook on tasapisi seda rada pidi minema hakanud, \u00fcritades tegeleda sisuga, ka ajakirjandusliku sisuga, aga praegu on need sammud veel lapsekingades. Riigid n\u00f5uavad k\u00fcll aina rohkem neilt, kuid nad pole veel siiani hakkama saanud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>USA presidendivalimised&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast seda kui Donald Trump lahkus ametist, v\u00e4henes Ameerika telekanalite vaatamine ligikaudu 30%. Kadus tugev \u00e4rritaja, mist\u00f5ttu varem inimesed telekanalite taha istusid. Toon meedias on rahulikum ja viisakam.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00fcsimused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u201cKas v\u00e4lisministritelt, kes k\u00fclastavad Eestit, peaks k\u00fcsima r\u00fcndavaid k\u00fcsimusi, kui see \u00e4hvardab rahvusvahelist l\u00e4bisaamist?\u201d &#8211; \u201cT\u00fcrgi v\u00e4liskomisjoni esimees k\u00e4is 2009. aastal visiidil ja Postimees tegi temaga terava intervjuu, k\u00fcsides teravaid k\u00fcsimusi. Sellele j\u00e4rgnes suur skandaal, p\u00f6\u00f6rdudes Postimehe peatoimetaja juurde, kaebuseid esitati Eesti ametnikele. Ent nii demokraatlik ajakirjandus t\u00f6\u00f6tabki. Ajakirjandus on valel teel, kui teravaid k\u00fcsimusi ei k\u00fcsita. Riik v\u00f5ib soojadele suhetele kaasa aidata, kuid ajakirjandusel seda kohustust ei ole. Ajakirjanduse roll on r\u00fcndavaid, karme ja teravaid k\u00fcsimusi k\u00fcsida.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cT\u00e4psustage S\u00fc\u00fcria n\u00e4idet\u201d &#8211; \u201cKui S\u00fc\u00fcria s\u00f5da algas, siis Venemaa kiirustas kohe appi, aga seda propagandistlikul moel &#8211; saadeti s\u00f5jatehnikat, eri\u00fcksusi. Meedias algas arutelu, et Assad kasutas enda rahva vastu keemiarelvi ning sellest tulid lausa videod avalikkuse ette. Venemaa propaganda p\u00f6\u00f6ras selle teistpidi, et just m\u00e4ssulised kasutavad keemiarelvi. Kasutati isegi samasid videosid ja \u00f6eldi, et meediategelased said haavata isegi. P\u00f6\u00f6rati k\u00f5ik pea peale.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Libauudistega v\u00f5itlemiseks tuleb teha v\u00e4ga p\u00f5hjalik taustakontroll. V\u00f5ltspildid, Deepfake jne on v\u00e4ga levinud. Eksitamise meetodid meedias ja sotsiaalmeedias: libameedia, n\u00e4iline s\u00f5ltumatus, veendunud oletamine, eksitavad kujundid (Wikileaks), pealkirjam\u00f6ll\/sisuga vindi \u00fclekeeramine, anon\u00fc\u00fcmsed allikad (sageli ei ole p\u00f5hjendatud), pildi ja helitaust ning r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4tmine.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Meediamaastiku ohud on: kui sotsiaalmeediast saabki esmane infoallikas, meedia kaotab usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja killustub, meedia \u00e4rimudel kukub kokku, meedia kolletub (reklaamisurve), poliitiline risk.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cKuidas teie hinnangul m\u00f5jutab meedia neutraalsust, kui ajakirjanikud enda privaatsetel meediakontodel enda poliitilisi arvamusi avaldavad?\u201d &#8211; \u201cAjakirjanikul on \u00f5igus oma arvamusele. Kui ajakirjanik uudistegevusel l\u00e4htub objektiivsest tegevusest, hoidub hinnangulisusest, v\u00e4ldib isiklikku seisukohta, siis talitab ta \u00f5igesti.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cKas ajakirjanduse vajadus atraktiivsusele ei vii eksitusteni? Miks seda ajakirjanikes s\u00fcvendatakse?\u201d &#8211; \u201cOtsitakse mingisugust tasakaalu kindlalt. Tasakaal on usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja loetavuse vahel. Teema \u00fclekeeramisel on edu garanteeritud, kuid siis satub ajakirjanik halba olukorda, kaotades enda allikaid ja olles ebausaldusv\u00e4\u00e4rne. Vindi \u00fclekeeramine tuleb kindlasti tagasi, j\u00e4ttes j\u00e4lje tarbijate jaoks. Karma saab ta k\u00e4tte.\u201d<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201cDemokraatia info\u00fchiskonna t\u00f5mbetuules\u201d Rahvusvahelistes suhetes on t\u00e4htsam otsuse langetamine, kui mingi korra j\u00e4rgimine. Mida aeg edasi, seda huvitavam on vaadata, kuidas otsused s\u00fcnnivad, sest neid m\u00f5jutegureid on juurde tekkinud. Suured raputused on \u00fchiskonda muutnud, n\u00e4iteks 1517. aastal kui Martin Luther oma kirjutise avaldas ja levitas. Saksa keelde t\u00f5lgituna levis see v\u00e4ga kiirelt \u00fcle Euroopa ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2456,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,68],"tags":[],"class_list":["post-2455","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-68"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2455","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2455"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2455\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2456"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2455"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2455"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2455"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}