Rahvusvaheline \u00f5igus oma praktikas ja aspektides on v\u00e4hem universaalne, kui arvatakse. Seda universaalsust on v\u00f5imalik m\u00f5testada mitmeti, kuid peamiselt seisneb universaalsus selles, et kas rahvusvaheline \u00f5igus on igalpool algtasemel samamoodi rakendatav.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4henedes rahvusvahelisele \u00f5igusele universaalsuse poolest, rakenduvad sellele mingil m\u00e4\u00e4ral piirid. Rahvusvahelise \u00f5iguse idee, kui universaalsus on pigem uue laadne idee, midagi, mis pole olnud kasutusel pikka aega. Rahvusvahelise \u00f5iguse juured on olnud m\u00f6\u00f6dunud sajanditel pigem regionaalsed. Eriti tugevalt on see sisse juurdunud Euroopas, l\u00e4htudes oma suurest v\u00f5imupositsioonist minevikus. Tihtipeale m\u00e4\u00e4rati v\u00f5rdusm\u00e4rk Euroopa \u00f5iguse ja rahvusvahelise \u00f5iguse vahele, v\u00f5idi r\u00e4\u00e4kida rahvusvahelisest \u00f5igusest, kuid m\u00f5eldi Euroopa oma. Selle tulemusena on maailmas rakendatavast \u00f5igusest v\u00e4ga suurte Euroopa m\u00f5jutustega v\u00f5i Euroopa kallutustega. T\u00e4nap\u00e4evase Euroopa Liidu v\u00e4lised riigid pidid aktsepteerima seda ning \u00fcle v\u00f5tma seda sama rahvusvahelise \u00f5igust. Rahvusvahelise kogukonna laienemisega 19. sajandi teisel poolel tuli ka rahvusvahelise \u00f5iguse laienemine. Selle tulemusena toimus ka mitmeid eraldumisi Euroopa kallutustega rahvusvahelisest \u00f5igusest, mis mitmetes regioonides ei m\u00f6\u00f6dunud rahumeelselt.<\/p>\n\n\n\n
Ajaloo v\u00e4ltel on selgelt n\u00e4ha, kuidas laieneb rahvusvaheline kogukond ja kuidas muutub rahvusvaheline \u00f5igus nende sees. T\u00e4htsaimateks rahvusvahelise elu s\u00fcndmusteks olid 1950. ja 1960ndatel dekoloniseerimine, mille tulemusena tekkis mitmeid uusi riike ja sellele jargnev 1991. aasta NSVL ja Jugoslaavia lagunemine. Selle tulemusena tekkis veel juurde riike Euroopasse, mis olid n\u00fc\u00fcdsest iseseisvad. Seda saab pidada suureks edulooks, sest l\u00f5ppes laialdasem eri rahvustest inimeste diskrimineerimine ja universaalsuse saabumisega ei olnud enam oluline, kus kohast keegi p\u00e4rit oli. V\u00e4ljaspool Euroopat kehtisid omad normatiivsed korrad, mis ei olnud p\u00e4ris Euroopa korra sarnased, kuid p\u00f5hinesid sellel \u00fcpriski suurel m\u00e4\u00e4ral. Probleem diskrediteeriva \u00f5igusega seisnes selles, et ta diskrimineeris end samal ajal – seda kasutati kolonialismi \u00f5igustamiseks. Euroopa riigid ei soovind tol rahvusvahelise kontingendi suurenemise ajal loobuda t\u00e4ielikult oma v\u00f5imust ning oldi selgel \u00fcksmeelel, et mingit sorti valgete \u00fclemv\u00f5im peaks alles j\u00e4\u00e4me rahvusvahelisi \u00f5igusi adapteerides.<\/p>\n\n\n\n
Peaaegu k\u00f5ik riigid toetavad t\u00e4nap\u00e4eval inim\u00f5iguseid, v\u00e4hemalt formaalsel tasandil. Kindlasti on ka neid, kes ei pea kinni reglementatsioonist ja ei t\u00e4ida k\u00f5iki n\u00f5udeid, mis on s\u00e4testatud inim\u00f5iguste deklaratsiooni kaudu. Euroopas asuv inim\u00f5iguste kohus toetab ja kannab hoolt liikmesriikide probleemide lahendamisel. Aasias selle laadset inim\u00f5iguste kaitset, mis suver\u00e4\u00e4nsusest \u00fcle oleks, ei ole. Lisaks on problemaatiline koht see, et \u00dcRO v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud lepingutele on teinud osad riigid interpretatsioone ja t\u00f5lgendusi. T\u00f5lgendused on tehtud vastavalt kultuurile ja regioonile, kuid tegelikkuses t\u00e4hendab see seda, et liitunud riikide hulgas ei ole rakendamine t\u00e4ielik. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib v\u00e4lja tuua konflikti l\u00e4\u00e4neriikide ja muu maailma vahel. Konflikt seisneb selles, et l\u00e4\u00e4neriigid on \u00fcritanud rahvusvahelisele \u00f5igusele projektiseerida l\u00e4\u00e4ne kontseptsiooni, mille keskesd m\u00f5isted on demokraatia ja inim\u00f5igused. Suurj\u00f5ud nagu n\u00e4iteks Venemaa ja Hiina on kiitnud heaks rahvusvahelise \u00f5iguse, kuid rakendavad seda oma tavade ja normide j\u00e4rgi. K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad universaalsest rahvusvahelisest \u00f5igusest, et p\u00f5geneda mitte universaalsest rahvusvahelisest \u00f5igusest, mis minevikus diskrimineeris v\u00e4iksemaid ja n\u00f5rgemiad riike ning asumaid. L\u00e4\u00e4s ja l\u00e4\u00e4neriigid soovivad, et suuremat rolli rahvusvahelise \u00f5iguse juures kannaks inim\u00f5igused.<\/p>\n\n\n\n
Teatud m\u00f5ttes v\u00e4ide, millesse formaalselt k\u00f5ik usuvad, et rahvusvaheline \u00f5igus on universaalne, usutakse, et seljatada vana rahvusvaheliselt diskrimineerivat rahvusvahelist \u00f5igust. L\u00e4\u00e4neriikidel on v\u00f5rreldes teiste riikidega erinevad hoiakud rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5hik\u00fcsimuste suhtes. Me peaksime p\u00fc\u00fcdlema rahvusvahelist \u00f5igust tajuda v\u00f5imalikult selliselt nagu ta on, mitte l\u00e4htuda ideoloogiliselt ilusatest printsiipidest. Kaunis on m\u00f5elda rahvusvahelisest \u00f5igusest kui universaalsest kehtivast printsiibist, kuid tegelikkuse tajumiseks tuleks seda alati vaadata reaalsuse kaudu.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Rahvusvaheline \u00f5igus oma praktikas ja aspektides on v\u00e4hem universaalne, kui arvatakse. Seda universaalsust on v\u00f5imalik m\u00f5testada mitmeti, kuid peamiselt seisneb universaalsus selles, et kas rahvusvaheline \u00f5igus on igalpool algtasemel samamoodi rakendatav. L\u00e4henedes rahvusvahelisele \u00f5igusele universaalsuse poolest, rakenduvad sellele mingil m\u00e4\u00e4ral piirid. Rahvusvahelise \u00f5iguse idee, kui universaalsus on pigem uue laadne idee, midagi, mis pole olnud […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2430,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,68],"tags":[],"class_list":["post-2429","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-68"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2429","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2429"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2429\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2430"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2429"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2429"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2429"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}