{"id":1799,"date":"2019-10-29T15:17:44","date_gmt":"2019-10-29T13:17:44","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1799"},"modified":"2023-09-01T00:17:56","modified_gmt":"2023-08-31T21:17:56","slug":"raivo-vare-uuenev-maailm-ja-eesti-voimalused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2019\/raivo-vare-uuenev-maailm-ja-eesti-voimalused\/","title":{"rendered":"Raivo Vare: “Uuenev maailm ja Eesti v\u00f5imalused”"},"content":{"rendered":"

Raivo vare alustab oma ettekandega m\u00f5ttest, et iga vaade, mis meid \u00fcmbritseb, on subjektiive. Ehk meie vaated s\u00f5ltuvad vastavalt istekohast ehk ameti v\u00f5i vaatekohast. \u00dcks ja sama objekt paistab t\u00e4iesti erinevalt – olenevalt sellest millise nurga alt vaadata.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Maailm on palju muutunud. Seda ilmestavad punktid, kus s\u00f5jaj\u00e4rgne maailmakord on mitmel viisil murenemas. Maailma majandus on m\u00f5\u00f5tmatult kasvanud ning majanduslik raskuskese on nihkunud l\u00e4\u00e4nest itta. Vaesus on suhtarvuna m\u00e4rgatavalt v\u00e4henenud ning tehnoloogiline progress on kiirenenud. Massiivne rahvaster\u00e4nne on kasvamas \u00fcle maailma (enim Euroopa \u00fcmbruses) ning senine eurotsentristlik maailm n\u00f5rgeneb ja liberaalse demokraatia mudeli populaarsus on v\u00e4henemas riigipakitalistliku kasuks. Maailmas on tugevnemas protektsionistlikud tendentsid, kus globaliseerumine on asendumas regionaliseerumisega. Erinevate \u00fchiskondade arengumudelite v\u00f5istlus on nihkunud autokraatlikumaks, kus ideoloogiline alus asendub \u00fcha enam \u00fchiskonna kontrolliga l\u00e4bi aina t\u00f5husamate tehnoloogiliste vahendite ja v\u00f5tete.  <\/p>\n\n\n\n

Olulisemad globaalsed trendid: rahvusvaheliste konfliktide ning julgeolekuohtude olemus on muutumas, tehnoloogia muutub j\u00e4rjest kiiremini, poliitilised s\u00fcsteemid ja riigivalitsemine muutub, r\u00e4nne ja linnastumine kasvab ning rahvusvahelised institutsioonid n\u00f5rgenevad, (riikidevahelised j\u00f5ujooned muutuvad, kus Aasia t\u00f5useb teistest ette). Samal ajal on aga  tegelikult toimunud tohutud edusammud \u00fcle maailma ekstreemses vaesuses, p\u00f5hihariduses, demokraatias, kirjaoskuses ning vaktsineerimises. Aga samal ajal ei tohi \u00e4ra unustada, et ka loodusseadused kehtivad. Ehk kliimamuutused j\u00e4tkuvad ning keskkonnaseisund on halvenemas ning loodusvarasid napib j\u00e4rjest enam. Kliimamuutuse m\u00f5ju keskkonnale ja majandusele on Euroopas \u00fcldiselt k\u00f5igile negatiivseks m\u00f5juks. K\u00fcll aga n\u00e4iteks Balti riikidele ning P\u00f5hjamaadele v\u00f5ivad kliimamuutused majandusele v\u00e4ikest positiivset m\u00f5ju avaldada – seda aga siis kui kasutame seda \u00f5igesti enda kasuks \u00e4ra. Tehnoloogia arengu kiirenedes tekivad erinevad uued \u00e4ri- ja elustiili mudelid, kus k\u00f5ik ei suuda nende murranguliste muutustega \u00fches tempos kohaneda ning see tekitab \u00fchiskonnas rohkelt ebastabiilsust. Tehnoloogia survestab juba praegu \u00fchiskondi – nt Hiina sotsiaalse krediidi s\u00fcsteem ning n\u00e4otuvastusfunktsioonid, mis on piisavalt arenenud t\u00f6\u00f6tamaks igal t\u00e4navanurgal.  <\/p>\n\n\n\n

Maailmas on j\u00f5uvahekorrad muutumas – kui aastal 2010 moodustas USA 13.3% maailma majanduslikust j\u00f5ust, siis Hiina samal ajal oli 12.3% peal. Erinevate ennustuse j\u00e4rgi moodustab aastaks 2030 Hiina maailmamajanduslikust j\u00f5ust 18% ning USA 10.1%. Multipolaarne maailm on muutumas j\u00e4llegi bilateraalseks, kus kehtib uus geopoliitiline reaalsus, mille p\u00f5hiteguriteks on USA, Euroopa Liit, Hiina (+ India ja Aasia \u00fcldisemalt) ja Venemaa.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa<\/strong>
Geopoliitika on poliitilise m\u00f5tte ja praktilise tegevuse suund v\u00f5i kontseptsioon kontrollist territooriumi \u00fcle ning erinevate riikide ja riikide vaheliste \u00fchenduste m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride jaotumisest ja \u00fcmberjaotamisest. Venemaa geopoliitika juured ulatuvad p\u00f5him\u00f5ttesse, et omades s\u00fcdamaad, omad ka \u00e4\u00e4remaid. <\/p>\n\n\n\n

Venemaa on \u00e4\u00e4rmiselt eba\u00fchtlaselt arenev, kus \u00fcle poolte elanikest elab L\u00e4\u00e4ne-Venemaal ning taristu on vaid seal heal tasemel. Tal on traditsioonilised ja ajaloolised hirmud l\u00e4\u00e4ne ees ning Venemaa huvi on taastada oma positsioon globaalse toimijana, milleks \u00fcldine majanduslik v\u00f5imekus on ebapiisav. Ainukeseks alternatiiviks on s\u00f5jalise v\u00f5imekuse ja suhteliselt agressiivse survestava v\u00e4lispoliitika kombinatsioon. Ta peab vajalikuks puhvertsoone, territoriaalset kontrolli ning m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride olemasolu. Peamine geopoliitiline vastane on USA ning NATO. Euroopat k\u00e4sitletakse vajaliku partnerina majanduskoost\u00f6\u00f6s ja tehnoloogilise moderniseerimise allikana, kuid seda v\u00f5imalikult jagatuna. Hiina kui loomulik liitlane USA vastu ning majanduskoost\u00f6\u00f6 partner. Euroopat on Venemaale vaja, kuid mitte \u00fchtsena vaid r\u00f5hk suuremate pealinnadega. IT sektoris Venemaa sulgub, j\u00e4litab ja r\u00fcndab. Ehk Hiina eeskujul eraldutakse internetis, j\u00e4lgitakse sotsiaalv\u00f5rgustikke, telefonide registreerimine ja geoj\u00e4lgimine, virtuaalne isiku online-identifitseerimine, v\u00f5imukritiseerimise ja \u201cvaleuudiste\u201d levitamise eest karistamine.<\/p>\n\n\n\n

Hiina<\/strong>
Tehnoloogia survestab Hiina \u00fchiskonda. Sotsiaalse krediidi s\u00fcsteem survestab inimesi ning n\u00e4otuvastuss\u00fcsteemid \u00fchelt poolt pakuvad turvalisust, teiselt poolt aga suurt privaatsuse rikkumist. Aastaks 2030. on Hiina  maailma globaalne majanduslik j\u00f5ud moodustades maailmamajandusest 18% (USA- 10.1%). Ajalooliselt moodustas Hiina 1800. aastal kolmandiku maailma majandusest, sellele j\u00e4rgnes m\u00f5\u00f5naperiood, kus t\u00f5usis USA ning n\u00fc\u00fcd on j\u00f5uvahekorrad j\u00e4llegi muutumas viies Hiina maailma majanduse liidriks. S\u00f5jalis-poliitiliselt on Hiina peamine vastane USA ning peamine liitlane Venemaa ja teised Aasia riigid. Varem on Hiina majanduse nurgakiviks olnud USA, aga n\u00fc\u00fcd on see muutumas ning murenemas. Hiinal on kindel plaan saada maailma k\u00f5ige m\u00f5jukamas nii majanduslikult kui ka s\u00f5jaliselt aastaks 2050. Selle jaoks on ta investeerimas suuri summasid v\u00e4lismaale (paljuski Euroopasse), lisaks selle rajab ta erinevaid kaubateid (siiditee) Euroopasse, v\u00e4ltimaks ohtu kui laevateed pannakse kinni. <\/p>\n\n\n\n

USA<\/strong>
USA domineerib v\u00e4hem, eriti majanduslikust aspektist. Ta oli senise liberaalse maailmakorralduse peamine alussammas, aga sisemiselt on ta t\u00f5siselt l\u00f5hki. \u201cTrumpi eeldus\u201d  – k\u00f5ik on konkurendid ja hetkel on Ameerika v\u00f5imsaim, seda seniks, kuni on veel \u00fcleolek majanduslikult. Selle hoidmiseks tuleb senise globaalse majanduskorralduse \u00fcmber formeerida. Peamisteks konkurentideks on Hiina igas valdkonnas ning Venemaa s\u00f5jalis-poliitilises vastasseisus. Ning eraldi v\u00f5ib arvestada isiklikku sisendit, kus Euroopa on kui majanduslik vastane.<\/p>\n\n\n\n

Eesti jaoks on USA siiski meie k\u00f5ige olulisem julgeolekugarantii, vaatamata k\u00f5igele ka edaspidi ning see eeldab tarka poliitikat, laveerimaks julgeolekugarantii vajaduste ja heaolu nimel tehtavate v\u00e4lispoliitiliste otsuste puhul.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liit<\/strong>
EL j\u00e4tkab n\u00f5rgeneva globaalse konkurentsipositsiooniga majandusliku suurv\u00f5imuna, kuid s\u00f5jalis-poliitilise \u201ck\u00e4\u00e4busena\u201d. Seda eeldusel, et toimub v\u00e4heintensiivne vastaseis USAga kaubandus- ja julgeolekupoliitikas, m\u00f5\u00f5dukas f\u00f6deraliseerumise tendents ja vastuseisu v\u00f5imekus kasvavale immigratsioonisurvele L\u00e4his-Idast ja Aafrikast. Vastasel korral v\u00f5ib toimuda lagunemine kas mitme kiiruselitseks l\u00f5dvalt seotud riikide r\u00fchmitusteks v\u00f5i viib see riikide lahkumiseni. EL peaks p\u00fc\u00fcdma laiendada globaalse vabakaubanduse re\u017eiimi kokkulepete v\u00f5rgustikku teiste majanduskeskustega ilma USA osaluseta (nt Jaapan, Korea, India jt.). Eelduslik suurem majandus-poliitiline r\u00f5huasetus edaspidi rohelisele agendale kui eristuvale konkurentsiargumendile tehnoloogia arendamisel. S\u00f5jalises m\u00f5ttes peaks Euroopa ning Euroopa liit  koost\u00f6\u00f6d j\u00e4tkama tihedalt NATO ja  USA-ga, sest samale tasemele j\u00f5udmine v\u00f5taks 30. aastat. EL peaks konkurentsipositsiooni n\u00f5rgenemisega v\u00f5itlemiseks p\u00fc\u00fcda j\u00e4tkata senist maailmakorralduslikku perioodi nii kaua kui v\u00f5imalik + oma (s\u00f5ja) t\u00f6\u00f6stuse eelistamine.  Esimesel v\u00f5imalusel Venemaa \u201ctaas kaasata\u201d oma konkurentsipositsiooni tugevdamiseks ressursside allikana ja sihtturuna, seismaks paremini vastu teiste majanduskeskuste konkurentsile. Oma turu kaitse konkureerivate majanduskeskuste eest. EL-i peamised konkurendid on samas koost\u00f6\u00f6partnerid: USA igas vallas, Hiina majanduses ja Venemaa s\u00f5jalises-poliitilises m\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n

Eesti<\/strong>
EL on j\u00e4tkuvalt Eest peamine turg ja peamine osalusvorm rahvusvahelises poliitikas, v\u00e4lja arvatud v\u00f5imalikes vaidlustes NATO-ga seoses. EL-i roll meie elus pigem kasvab, kuna meil on \u00fchine turg ning regulatsioonid (75%ekspordist ja 81% impordist tuleb EL-ist). Iga viies eelarve euro ning suurem osa investeeringutest tuleg EL-ilt, ehk ilma ELi rahastuseta meie taristud, teadus, sotsiaalne ning igasugune muu areng oleks p\u00e4rsitud. Eesti on maailmas \u00e4\u00e4remaastuva Euroopa \u00e4\u00e4remaa ehk perifeeria, mis majanduslikult v\u00f5ib olla negatiivne, aga samas toob kaasa turvalisust ning ruumi, loodus, aega ja usaldust. <\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nasel p\u00e4eval on Eesti linnriigistumas kus tekib kaks peamist keskust: Harjumaa ning Tartumaa. Inimesed liiguvad sinna kus on t\u00f6\u00f6, elukeskkond\/eluviis, laste hariduse ja huvitegevuse v\u00f5imalused, paremad elutingimused ja hea \u00fchenduvus – Ehk Eestile on vajalik uus mudel: MAAELU 3.0. Meil on vaja millegi pooles erinevad, esile t\u00f5usta tagamaks j\u00e4rsku t\u00f5usu v\u00f5i v\u00e4hemalt p\u00fcsimist. Olemasolevate v\u00f5tete rutiini \u00fcletamine ka siis kui need v\u00f5tted on seni edu toonud. Poliitika peab looma selleks eeldused, ehk selles on kogu reformide ja rahvusvahelise toimimise sisu riigi jaoks. Eesti kui ekspordist s\u00f5ltuvale riigile ainuv\u00f5imalik eduvalem seostub ekspordiga, mida piirab meie ressursi v\u00e4iksus – ehk peaksime keskenduma ni\u0161\u0161idele (puidust asjad, tehnoloogia ja tarkvara, elektroonika l\u00f5pptooted ja arendus, v\u00e4ikelaevaehitus, inseneriteenused ja katsetootmine, logistikateenused, rohe- ja mahemajanduse tooted-teenused, toiduained (eriti piimast), terviseteenused ja meditsiin. <\/p>\n\n\n\n

Millise strateegia siis valida? Innovaatilisus, spetsialiseerumine, koost\u00f6\u00f6, julgus ette v\u00f5tta, perspektiivi ja suurema pildi n\u00e4gemine, pikaajaline s\u00fcsteemne l\u00e4henemine ja planeerimine ning j\u00e4rjepidevus.  Majanduslikku arengut k\u00f5ige paremini kasvatab taristu. Ehk peaksime arendama taristuid:  maanteed (neljarealised), Talsinki, raudteed (Railbaltic) jms. <\/p>\n\n\n\n

Venemaa oli, on ja j\u00e4\u00e4b Eesti peamiseks julgeoleku v\u00e4ljakutseks s\u00f5ltumata re\u017eiimist, kuid perspektiivis v\u00f5ib m\u00f5neti kasvada tema roll majanduspartnerina. Eesti peab ajama tarka ja paindlikku v\u00e4lispoliitikat, kus toimub \u00f5igeaegne k\u00e4ikude m\u00f5istmine ja adekvaatne reageerimine globaalses malem\u00e4ngus. Eesti EI TOHI J\u00c4\u00c4DA \u00dcKSI, ei poliitiliselt ega majanduslikult.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Raivo vare alustab oma ettekandega m\u00f5ttest, et iga vaade, mis meid \u00fcmbritseb, on subjektiive. Ehk meie vaated s\u00f5ltuvad vastavalt istekohast ehk ameti v\u00f5i vaatekohast. \u00dcks ja sama objekt paistab t\u00e4iesti erinevalt – olenevalt sellest millise nurga alt vaadata. Maailm on palju muutunud. Seda ilmestavad punktid, kus s\u00f5jaj\u00e4rgne maailmakord on mitmel viisil murenemas. Maailma majandus on […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8470,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,70],"tags":[],"class_list":["post-1799","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-70"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1799","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1799"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1799\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1799"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1799"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1799"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}