{"id":1797,"date":"2019-10-22T15:16:58","date_gmt":"2019-10-22T12:16:58","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1797"},"modified":"2023-09-01T00:18:36","modified_gmt":"2023-08-31T21:18:36","slug":"jaak-joeruut-kirjanduse-ja-poliitika-perversne-suhe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2019\/jaak-joeruut-kirjanduse-ja-poliitika-perversne-suhe\/","title":{"rendered":"Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct: “Kirjanduse ja poliitika perversne suhe”"},"content":{"rendered":"

Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct on tuntud proosakirjaniku, luuletaja, poliitiku ja pikaaegse diplomaadina. Ta on v\u00e4listeenistuses t\u00f6\u00f6tanud suursaadikuna nii Soomes, Itaalias, Maltal, L\u00e4tis, Rootsis kui ka K\u00fcprosel. Lisaks on ta esindanud Eestit suursaadikuna \u00dcRO-s ning olnud kahes valitsuses kaitseminister. Viiele luulekogule ja seitsmele proosateosele ja t\u00f5lket\u00f6\u00f6dele lisaks on J\u00f5er\u00fc\u00fct autor ka j\u00e4rgnevale teosele: \u201cPoliitiline daamikinnas\u201d.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kirjanduse ja poliitika suhe on perversne ehk loomuvastane. Inimestel on idealistlik lootus, et kirjandus ja kirjanikud m\u00f5jutavad palju poliitikat. N\u00e4iteks usuvad mitmed, et Shakespeare romaanid on s\u00f5du \u00e4ra hoidnud. Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fcti s\u00f5nule nii ei ole. V\u00f5tmena on tuleb t\u00e4hele panna, et kirjanduse suhe poliitikasse ja poliitika suhe kirjandusse on ebav\u00f5rdne.<\/p>\n\n\n\n

Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct toob n\u00e4itena kirjanduse ja poliitika suhtest Slobodan Milo\u0161evi\u0107 ja Jugoslaavia n\u00e4ite. Milo\u0161evi\u0107i s\u00fc\u00fcdistati s\u00f5jakuritegudes Jugoslaavia s\u00f5jas ning suri karistust kandes vanglas. M\u00f5lemad s\u00f5ja osapooled olid veendunud oma s\u00f5jalistes motiivides. \u201cEi ole olemas l\u00e4binisti puhast s\u00f5da, mis mahuks \u00f5igusriigi piiridesse,\u201d t\u00f5deb J\u00f5er\u00fc\u00fct. Peter Handke avaldas arvamust, et Serbia kuulus Jugoslaavia s\u00f5jaohvrite hulka, mis oli t\u00e4iesti vastandlik arvamus l\u00e4\u00e4ne arvamusele. Kui t\u00f5mmata poliitiline ekraan veel laiemaks, siis n\u00e4eme et s\u00fcmpaatia Serbia vastu puudutab ka s\u00fcmpaatiat Venemaa vastu. P\u00f5hjuseks on slaavi keelesugulus. Ka praegu n\u00e4eme me kahe suure slaavi riigi ehk Ukraina Ja Venemaa vastasseisu. Peter Handke s\u00fc\u00fcdistas l\u00e4\u00e4ne ajakirjanikke Serbia valesti kohtlemises. Ometi autasustati ta kurikuulus artikkel \u201cJourney to the rivers, justice to Serbia\u201d mitmete auhindadega. 2019. aastal kulmineerus essee ajalugu aga Peter Handkenile antud Nobeli preemiaga.<\/p>\n\n\n\n

Handkeni n\u00e4idet v\u00f5ib vaadata laboratoorse katsena, uurimaks kirjanduse- ja poliitikavahelist keerulist suhet. Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct toob v\u00e4lja kolm k\u00fcsimust: 
Kas m\u00e4\u00e4rajad tohtisid m\u00e4\u00e4rata tunnustuse kellelegi, kelle poliitilised vaated ei l\u00e4he mitmel mitte kuidagimoodi kurgust alla?
Kas Peter Handke kirjanduslik tegevus ja loomingu tase k\u00f5ikus ja varises l\u00f5puks maatasa, kui ta pidas s\u00f5jakuritegude eest s\u00fc\u00fcdistatud isiku (Slobodan Milo\u0161evi\u0107i) matustel k\u00f5ne?
Kas Nobeli auhind sai k\u00fclge kustumatu pleki?<\/p>\n\n\n\n

Kunstil ja poliitikal on perversne suhe, kuna m\u00f5lemat teevad inimesed. S\u00fcgavalt vaadates on nad v\u00e4ga erinevad. Kui me r\u00e4\u00e4gime p\u00e4rispoliitikast, ehk inimeste \u00fcle v\u00f5imu haaramisest. Inimesed tahavad tunda, et nad on p\u00e4\u00e4stetud ja poliitika neile seda ei anna. Kunst aga annab. \u201cPoliitika keerleb \u00fcmber kunsti nagu praht \u00fcmber maakera,\u201d \u00fctleb Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct ning j\u00e4tkab: \u201ck\u00f5ik see, mis puudutab kunsti, ei puuduta neid, keda puudutavad teemad keha ja raha.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct toob mitmeid n\u00e4iteid kirjanduse ja poliitika suhetest. \u00dcks huvitavamatest n\u00e4idetest on Mihhail Bulgakov ning tema suhe Staliniga 1930-ndatel. Stalin t\u00f5rjus kirjaniku isiklikult k\u00f5rvale, kuid samas talle m\u00f5ningad Bulgakovi teosed v\u00e4ga meeldisid. M\u00f5lemad mehed \u00fcritasid omavahel \u00fchendust v\u00f5tta. Stalin liigutas Bulgakovi kui h\u00fcpiknukku. Samal ajal oli t\u00e4iesti selge, et Bulgakovi kirjanduses oli midagi sellist, et k\u00fc\u00fcniline Stalin arvestas temaga. Bulgakov oli aga hirmunud, mis on selgelt n\u00e4ha selles, et \u201cMeister ja Margarita\u201d ilmus veerand sajandit p\u00e4rast ta surma.<\/p>\n\n\n\n


Raamatusoovitused: 
Parris Bryson: \u201cParting shot\u201d
Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct: \u201cPoliitiline daamikinnas\u201d
Barnes: \u201cAja m\u00fcra\u201d
Houellebecq: \u201cAlistumine\u201d<\/p>\n\n\n\n

K\u00dcSIMUSED:<\/p>\n\n\n\n

Kas poliitikud on \u00fcldiselt h\u00e4sti lugenud inimesed?
V\u00e4ga v\u00e4he. Erakordselt v\u00e4he. Ilves on lugenud palju. Praegune president on vist ka palju lugenud, Lennart Merist r\u00e4\u00e4kimata. 
Meie s\u00f5rmekeste vidinad on meid m\u00f5jutanud. Nad on nagu magnetid. Poliitikud loevad ja loevad, kuid mitte m\u00f5ttega.<\/p>\n\n\n\n

Kas teie meelest on praeguses eesti kirjandusmaastikus kedagi kellel oleks potentsiaali m\u00f5jutada meie poliitikat?
– Hirmus v\u00e4he. Kindlasti kedagi on, kuid Eesti on v\u00e4ga v\u00e4ike ja pihustunud. Kui v\u00f5tta k\u00f5ik kirjutatud tekstid, siis Tarmo Soomere. Ta on oma rollis \u00fcksjagu erinev oma eelk\u00e4ijatest. Ta s\u00f5nakasutamisoskus nii suuliselt kui ka kirjalikult on imeline. <\/p>\n\n\n\n

Keda teie olete \u00fcritanud enda teostega m\u00f5jutada?
Kirjanik ikka kirjutab enda elu pealt. 
\u201cT\u00e4iesti puhta s\u00fcdamega, mitte mingil juhul ei ole ma p\u00fc\u00fcdnud mitte kedagi m\u00f5jutada,\u201d lubab J\u00f5er\u00fc\u00fct.<\/p>\n\n\n\n

Mida annab lai lugemus poliitikule v\u00f5i on see ta karj\u00e4\u00e4rile hoopis kahjulik?
Lugemus annab poliitikule arusaama, millises maailmas ta elab.
\u201cKui ta ei saa aru, millises maailmas ta elab, v\u00f5ib ta labasemas m\u00f5ttes ka iseendale kurja teha.\u201d <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct on tuntud proosakirjaniku, luuletaja, poliitiku ja pikaaegse diplomaadina. Ta on v\u00e4listeenistuses t\u00f6\u00f6tanud suursaadikuna nii Soomes, Itaalias, Maltal, L\u00e4tis, Rootsis kui ka K\u00fcprosel. Lisaks on ta esindanud Eestit suursaadikuna \u00dcRO-s ning olnud kahes valitsuses kaitseminister. Viiele luulekogule ja seitsmele proosateosele ja t\u00f5lket\u00f6\u00f6dele lisaks on J\u00f5er\u00fc\u00fct autor ka j\u00e4rgnevale teosele: \u201cPoliitiline daamikinnas\u201d. Kirjanduse ja poliitika […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8471,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,70],"tags":[],"class_list":["post-1797","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-70"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1797","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1797"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1797\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8471"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1797"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1797"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1797"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}