{"id":1793,"date":"2019-10-08T15:15:07","date_gmt":"2019-10-08T12:15:07","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1793"},"modified":"2023-09-01T00:19:09","modified_gmt":"2023-08-31T21:19:09","slug":"margus-gering-gruusia-rahvusvaheline-seis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2019\/margus-gering-gruusia-rahvusvaheline-seis\/","title":{"rendered":"Margus Gering: “Gruusia rahvusvaheline seis”"},"content":{"rendered":"

Eesti-Gruusia suhted<\/strong>
Diplomaatilised suhted Eesti ja Gruusia vahel s\u00f5lmiti 17.06.1992 ning Gruusia toetamine on Eesti v\u00e4lispoliitiline prioriteet. Kahe riigi vahelised poliitilised suhted on v\u00e4ga head – tehakse sisulist koost\u00f6\u00f6d, vastastikune visiidikalender on tihe ja palju muud.
Majandussuhted on tagasihoidlikud, kaubavahetus on umbes viis kuni kuus miljon eurot aastas, Eesti aga Gruusiasse eriti ei investeeri. P\u00f5hjuseks on asjaolu, et Eesti ettev\u00f5tjad vaatavad pigem suurema ostuj\u00f5u, stabiilsete ja suuremate turgude poole
Eestipoolne julgeolekualane huvi on hoida Gruusiat l\u00e4\u00e4ne kursil ja radaril. Eesti on ka v\u00e4ga h\u00e4\u00e4lekas ja praktiline Gruusia toetaja, mille \u00fcle grusiinid v\u00e4ga t\u00e4nulikud ning Eesti on oma reformikogemuse poolest Gruusiale suureks eeskujuks. Eestit peetakse oma m\u00f5ju poolest \u00fcheks \u201esuurriikidest\u201c Gruusias. V\u00e4ga paljudes k\u00fcsimustes (nt haridus, e-riik, demokraatia ja majandust puudutavad reformid, kaitsekoost\u00f6\u00f6 jpt.) Gruusia k\u00fcsib Eestilt n\u00f5u, valitsused peavad oluliseks. Gruusia on prioriteetne sihtriik, millele pakume reformikogemusi ja ekspertiisi (miljon eurot aastas = reformide toetamine, haridus, ettev\u00f5tlus, \u00f5igused, muud ad hoc teemad, viimasel ajal keskkonnak\u00fcsimused)
Ka kultuurivallas koost\u00f6\u00f6 toimib: on tehtud palju tunnustust v\u00f5itnud film \u201cMandariinid\u201d, on palju laulukoore ja tantsur\u00fchme, toimib rahvadiplomaatia, Eestis on mitmeid Gruusia tudengeid; kehtib \u00fctlus: \u201cigal eestlasel on grusiinist sober\u201d; Eesti investorid on aktiivsed kinnisvara sektoris, aga ka nt energeetikas. Lisaks on veel k\u00fcberkoost\u00f6\u00f6, kaitsekoost\u00f6\u00f6 ja Eesti aitab Gruusial oma kaitseliitu kokku panna.
Gruusia ja Euroopa Liit<\/strong>
Eastern Partnership \u2013 poliitine platvorm, mille kaudu tehakse koost\u00f6\u00f6d Ida-Euroopa sihtriikidega. Eesm\u00e4rk on aidata sihtriikidel viia l\u00e4bi reforme ning kinnistada demokraatlike institutsioonide toimimine. Selleks on EL-il pakkuda erinevad fonde ja rahastust. , P\u00e4eva l\u00f5puks on eesm\u00e4rk tuua neid l\u00e4hemale Euroopa v\u00e4\u00e4rtusruumile ja kindlustada Euroopa Liitdu naabrust. Katuseeesm\u00e4rkideks on demokraatia, majandus ja areng. Euroopa Liidu-Gruusia kahepoolne suhe paigutub EaP raamistikku: ehk valdav osa poliitlisest, majanduslikust ja muust praktilisest koost\u00f6\u00f6st tehakse EaP kaudu. N-\u00f6 eraldi kahepoolset lepingut ametlikult ei ole (aga on erandeid). Suhete alusteks on AA (assotsiatsioonileping) ja DCFTA (k\u00f5ikeh\u00f5lmav vabakaubandusleping).
2014. aasta juunis s\u00f5lmiti assotsiatsioonileping (AA), mille raames sai Gruusia v\u00f5imaluse s\u00f5lmida Euroopa Liiduga s\u00fcgav ja k\u00f5ikeh\u00f5lmav vabakaubandusleping (DCFTA). T\u00e4nu DCFTA elemendile l\u00e4heb 27% Gruusia ekspordist EL-i, mis on aina kasvav trend = EL turule sisenemise eeltingimused on Gruusia kaupade ja teenuste vastavus Euroopa Liidu standarditele.
\u00dcle 40 000 Gruusia (v\u00e4ike)ettv\u00f5tte on saanud toetuseid\/laenu EL-i fondidest. On toimunud p\u00f5llumajandussektori moderniseerumine, farmerite koolitamine, Euroopa Liidu standardite tutvustamine, kasusaajateks 250 000 Gruusia farmerit. Euroopa Liit toetab erinevate meetemete kaudu ka Gruusia makromajandust. 2017. aasta jaanuarist kehtib Gruusias Eesti mudelil p\u00f5hinev ettev\u00f5tte tulumaksus\u00fcsteem.
Gruusias on toimumas ka demokraatlike institutsioonide kinnistamine ja j\u00e4tkusuutlikkus, n\u00e4iteks alles hiljuti v\u00f5eti vastu uus seadus \u2013 valitsusliikmed on kohustatud k\u00e4ima parlamendi ees aru andmas. Samuti on toimunud justiitss\u00fcsteemi reformimine \u2013 n\u00f5ustamine, koolitamine (n\u00e4iteks kokku \u00fcle 5000 kohtuniku, prokur\u00f6ri, politseiuurija jms valdkonna t\u00f6\u00f6taja on koolitatud Euroopa Liidu toel). Samuti on k\u00e4ttesaadav tasuta \u00f5igusabi Gruusia kodanikele. Kohalike omavalitsuste tasandil toimub administratiivse v\u00f5imekuse suurendamine, n\u00e4iteks Eesti e-Ga project.
Alates viisavabaduse kehtimisest on \u00fcle 300 000 Gruusia kodaniku reisinud Euroopa Liitu, millest tekkis probleem as\u00fc\u00fclitaotlejatega, aga et Gruusia on defineeritud turvalise sihtriigina, siis teised riigid grusiinidele as\u00fc\u00fcli anda ei saa. Erasmus+ projekti kaudu on umbes 5500 tudengit EL-i \u00fclikoolides, \u00fcle 9300 noore ja noorsoot\u00f6\u00f6taja osalenud vahetusprogrammides.
Gruusiale on poliitiliselt v\u00e4ga oluline Euroopa Liidu vankumatu ja j\u00e4rjepidev toetus Gruusia territoriaalsele terviklikkusele. Kasvav probleem on asjaolu, et Gruusia on teiste maailmas toimuvate kriiside varjus. EEAS-i (Euroopa Liidu v\u00e4listeenistus) all on EUSR (Toivo Klaar), kes on EL-i eriesindaja L\u00f5una-Kaukaasia konfliktide juures ning Genfi k\u00f5neluste \u00fcks kolmest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijast.
2008.aastal, p\u00e4rast Venemaa-Gruusia s\u00f5da, l\u00e4hetati Euroopa Liidu poolt sinna EUMM vaatlusmissioon (Eesti poolt kaks eksperti). Gruusia on l\u00e4hetanud omalt poolt 156 teenistujat (s\u00f5durid, politsei, meditsiinialane staff jms) EUTM RCA & EUTM Mali missioonile.
Gruusiat peetakse EaP riikidest k\u00f5ige eesrindlikumaks, n-\u00f6 front-runner; UA ja MD (AA\/DCFTA riigid) on samuti heal j\u00e4rjel, aga seal on m\u00f5ned \u201cagad\u201d. Gruusia on AA\/ DCFTA leppest tulenevalt teinud palju edukaid reforme (nt EE kogemusel ettev\u00f5tte tulumaksu reoform), aga samas ei saa eitada, et ees on raske kodut\u00f6\u00f6, mis \u00fchtlasi n\u00f5uab senisest paremat reformide selgitamist \u00fchiskonnale ning see ilmselt n\u00f5uab ka poliitilise kapitali kulutamist.
\u00dchiskonna toetus Euroopa Liiduga liitumisele on olnud l\u00e4bi k\u00fcmnendi stabiilselt 70%-80% vahel. See aga tekitab \u00fchiskonnas k\u00f5rgeid ootuseid, n\u00e4iteks 1\/5 rahvast arvab, et Gruusia juba on Euroopa Liidus.
Gruusia valitsus on alates 2009. aastast avalikult deklareerinud soovi liituda Euroopa Liiduga. Arusaadavalt on Euroopa Liidus heitlikud meeleolud, mis viib Euroopa Liidu fookuse mujale, seega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taga EL-i liikmelisuse \u00fcle ei arutleta (samas avatud uste poliitika kehtib). Gruusia on aga olnud loominguline \u2013 neil on taktika arendada EaP raamistiku k\u00f5rvalt rohkem kahepoolset koost\u00f6\u00f6d ja suhtlust Euroopa Liiduga. On tehtud Roadmap2EU \u2013 Gruusia enda koostatud teekaart to hook up Euroopa Liiduga ning eesm\u00e4rk on minna kaugemale AA\/DCFTA eesm\u00e4rkidest.
 
Gruusia-NATO<\/strong>
1994. aastal \u00fchines Gruusia NATO rahupartnerlusprogrammiga. 2003. aastal, p\u00e4rast Rooside Revolutsiooni, toimus kiire edasiminek, suhted ja t\u00f6\u00f6 aktiviseerusid. 2008. aastal toimus Bukaresti tippkohtumine, kus tehti tugev sellealane s\u00f5num. 2011. aastal NATO v\u00f5\u00f5rustas v\u00e4lisministrite kohtumist, kus ametlikult Gruusiale viidati kui NATO-sse p\u00fcrgijale. 2014. Wales\u00b4is anti Gruusiale Substantial NATO-Georgia Package (SNGP), kus oli 15 tegevusvaldkonda \u2013 Eesti on k\u00fcberturvalisuse juhtriik,. NATO-ga liitumiseks valmistumisel on Gruusial praktilised vahendid olemas, kuid puudub poliitiliselt oluline MAP (Membership Action Plan). Gruusia v\u00e4lispoliitiliseks prioriteediks on liitumine NATO-ga ning kaitsekulud on 2% SKP-st. Toetus NATO-ga liitumisele on traditsiooniliselt k\u00f5rge, u 65-70% piires.<\/p>\n\n\n\n

Gruusia ja naabrid<\/strong>
T\u00fcrgi on samuti aktiivne Gruusia toetaja, sh NATO kontekstis. Naaberiikides on aga suured pinged – Armeenia-Azerbaid\u017eaani konfliktid, diplomaatiliste suhete puudumine, T\u00fcrgi-Armeenia konfliktne ajalugu ja halvad suhted jne. Armeenia on ka ainuke riik, kellel pole maismaa\u00fchendust Euraasia mandriliiniga, millest tulenevalt on Armeenial geopoliitilised ja majanduslikud v\u00e4ljakutsed. Bakule on oluline suunata oma gaas l\u00e4bi Gruusia Euroopa turgudele.<\/p>\n\n\n\n

Gruusia-Venemaa suhted<\/strong>
Gruusia ja Venemaa omavahelised suhted katkesid p\u00e4rast 2008. aasta konflikti, ametlikuks vahendajaks oli CH. Lisaks CH vahendustegevusele on kokkupuuted nn valitsuste eriesindajate tasemel, siis on laual aga pehmed teemad. Genfi k\u00f5nelused, mis toimus oktoobris 2008, oli ametlik Vene-Gruusia 2008. aasta s\u00f5ja tagaj\u00e4rgede ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste formaat. Probleem tekkis aga sellest, et kes kellega l\u00e4bi peab r\u00e4\u00e4kima.
Muid ametlikke kokkupuuteid polegi, v\u00e4lja arvatud rahvusvahelistes organisatsioonides. Gruusia jaoks on punane joon okupeeritud alade k\u00fcsimus. Gruusia valitsus p\u00fc\u00fcab aga olla Venemaa suhtes v\u00f5imalikult pragmaatiline, murranguid n\u00e4ha aga ei ole.
Okupeeritud Abhaasia ja L\u00f5una-Osseeteia
Abhaasia ja L\u00f5una-Osseetia on de facto iseseisvad \u201criigid\u201d, kuid on v\u00e4ga otsese Venemaa m\u00f5ju all. Abhaasias ja L\u00f5una-Osseetias on Venemaa s\u00f5jav\u00e4ebaasid. Abhaasias on umbes 70-80% de facto eelarvest Venemaa \u201csponsoreeritud\u201d, L\u00f5una-Osseetias umbes 90% de facto eelarvest. L\u00f5una-Osseetia tahab referendumit liitumiseks Venemaaga, Abhaasia tahab aga iseseisvust hoida.
Probleemideks on ABL-i (Administrating Borderline) tarastamine, inimeste ebaseaduslik kinnipidamine, provokatsioonid ja erikaasused. Abhaasias toimub grusiinide \u00f5iguste piiramine ja tagakiusamine (nt haridus, dokumentatsioon jne). De facto Riigid on aga ebakonstruktiivsed l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad, kuigi nad ei ole alati iseseisvad tegutsejad.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused:<\/strong>
1)    Miks tehti \u00fcleskutse \u00f6elda Georgia, mitte Gruusia?
V: J\u00e4igi \u00fcleskutseks; grusiinid ei tee sellest probleemi, ei ole k\u00fcsimus, mida keegi igap\u00e4evaselt survestaks. Leedukad esimesed, kes kutsuvad Gruusiat selle gruusiakeelse nimetuse j\u00e4rgi
2)    L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised separatistlike alade ja Gruusia vahel
V: De facto valitsused ei k\u00fcsi midagi, sest need on kolmanda riigi m\u00f5ju all ja sellep\u00e4rast ei tegutse alati enda m\u00f5tlemise ja tahtmise j\u00e4rgi. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste d\u00fcnaamika v\u00e4ga konfliktne. Avaldustes pinge, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taga arutatakse ka pingeid, rahumeelset lepitusprotsessi ei ole. Tuleks j\u00e4lgida, et mida teeb Gruusia suhtes Abhaasiaga
3)    Kas autonoomiat uuesti tekitada ei saa?
V: Arvan, et grusiinidele meeldiks kui autonoomia l\u00e4bi l\u00e4heks \u2013 sellest on aeg-ajalt avalikult r\u00e4\u00e4gitud, sh eelmise valituse ajal olid mingi eel kokkulepped de facto v\u00f5imudega \u2013 aga arusaadavalt on ole l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste d\u00fcnaamika v\u00e4ga keeruline. On oluline teada, et Gruusia valitsus on pragmaatiline ja p\u00fc\u00fcab leida konstruktiivseid lahendusi. Diplomaatide roll on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi vahendada ning pingeid leevendada.  
4)    Korruptsioon
V: Kui suhelda grusiinidega v\u00f5i lugeda raporteid, siis  alates eelmise valitsuse (\u0160aakahsvili) v\u00f5imuletulekust kadus ka korruptsioon. V\u00e4ga kiiresti viidi l\u00e4bi h\u00e4davajalikud reformid, mis kehtestasid korruptsiooni suhtes nulltolerants suhtumise (nt vana politsei kaader saadeti \u00fcle\u00f6\u00f6 laiali). Klassikalises m\u00f5ttes korruptsiooni t\u00e4nap\u00e4eval ei ole.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti-Gruusia suhtedDiplomaatilised suhted Eesti ja Gruusia vahel s\u00f5lmiti 17.06.1992 ning Gruusia toetamine on Eesti v\u00e4lispoliitiline prioriteet. Kahe riigi vahelised poliitilised suhted on v\u00e4ga head – tehakse sisulist koost\u00f6\u00f6d, vastastikune visiidikalender on tihe ja palju muud.Majandussuhted on tagasihoidlikud, kaubavahetus on umbes viis kuni kuus miljon eurot aastas, Eesti aga Gruusiasse eriti ei investeeri. P\u00f5hjuseks on asjaolu, […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,70],"tags":[],"class_list":["post-1793","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-70"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1793","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1793"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1793\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}