{"id":1783,"date":"2019-04-09T15:09:02","date_gmt":"2019-04-09T12:09:02","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1783"},"modified":"2023-09-01T00:20:17","modified_gmt":"2023-08-31T21:20:17","slug":"andreas-ventsel-totalitaarkeele-fenomen","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2019\/andreas-ventsel-totalitaarkeele-fenomen\/","title":{"rendered":"Andreas Ventsel: \u201cTotalitaarkeele fenomen&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><em>Andreas Ventsel on Tartu \u00dclikooli semiootika osakonna vanemteadur. Keskendudes oma uuringutes sotsiosemiootikale, peamiselt poliitika semiootika arendamisele, on ta uurinud nii hegemoonia konstrueerimist nii verbaalses kui visuaalses diskursuses. Lisaks nii rahvusvahelistele kui eestikeelsetele akadeemilistele teadusajakirjadele, on Ventsel avaldanud populaarteadulikumaid artikleid Sirbis, Postimehes, P\u00e4evalehes jne<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Loeng tugineb tema 2009. aasta kirjutatud artiklile \u201cThe role of political rhetoric in the development of soviet totalitarian language\u201d, mis avaldati Russian Journal of Communication&nbsp;Vol. II, 1\/2, 9-26&nbsp;ajakirjas.<\/p>\n\n\n\n<p>Miks teema oluline on? Tunnused, mis totalitaarkeel v\u00e4lja t\u00f5i, on t\u00e4nap\u00e4eval oluline suhtluses sotsiaalmeedias, mis on muutumas aina populaarsemaks. Ka sotsiaalmeedias kasutatakse palju akron\u00fc\u00fcme. N\u00f5ukogude ajal olid l\u00fchendid samuti tavak\u00e4ibes, mida paljusid aga ei osatud defineerida. N\u00e4iteks, SORVO tegeles NSVL ajal majanduskuritegudega, ent keegi ei teadnud, mis see t\u00e4pselt oli. Seda tunti v\u00e4ga ohtliku organisatsioonina. Stalini ajastu totalitaarkeele s\u00f5naraamat ilmus 1951. aastal, Totalitaarkeele seletav s\u00f5naraamat andis ajastu &nbsp;tavakeele &nbsp;normi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Probleemsituatsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Teadup\u00e4rast teaduskeele puhul ei sallita ebam\u00e4\u00e4rasust. M\u00f5isted, mille kaudu sotsiaalset korda vahendatakse, peaks olema kuidagi konkreetsem ja selgem. Oluline on, et oleks v\u00f5imalikult v\u00e4he ebam\u00e4\u00e4rasust.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude ideoloogia m\u00e4\u00e4ratles ennast ranget teadusliku ilmavaatena ja v\u00f5iks eeldada, et niisugune tendents peaks peegelduma ka tavakeele normis.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude totalitaarkeel oli aga ebam\u00e4\u00e4raselt m\u00e4\u00e4ratletud, keelelist ambivaletsust kompenseeris v\u00e4\u00e4rtushinnangulisus. S\u00f5na on seletatud v\u00e4\u00e4rtushinnanguliselt. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Keele ja maailma vahekord<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Keele kaudu luuakse mingi tunnetuslik maailm, milles me elame. Maailm on vahendatud keele kaudu. Vene politoloog Sergei U\u0161akin on \u00f6elnud, kui on \u00f5nnestunud luua tegelikkuse kujutis, on meil v\u00f5imalik \u00fchiskonda normaliseerida. Niiviisi me orienteerume maailmas. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Poliitilises kommunikatsioonis konstrueeritav maailmapilt redutseerib m\u00f5tteid ja lubab domineerival diskursusel eristada ajalooliselt oluline ajalooliselt ebaolulisest ning seel\u00e4bi \u00fchtlasi kontrollida interpretatsiooniv\u00e4lja. Individuaalset v\u00f5i grupilist poliitilist positsiooni ei konstitueeri \u00fcksnes institutsionaalne v\u00f5i rolliline kuuluvus, vaid ka kognitiiv-hinnangulised koodid (klassifikatsiooniskeemid), mis on vajalikud poliitilise tegevuse m\u00f5testamiseks, nt&nbsp;keele kaudu vahendatakse kindlaid definitsioone, n\u00e4iteks kuidas nimetada vaenlast.&nbsp;Lisaks, keele kaudu saame ajaloolist m\u00e4lu kujundada. Kuidas ajalugu on kirjutatud, n\u00e4itab \u00e4ra, milline ajalugu on. Informatsioon on vahendatud l\u00e4bi retooriliste mallide. Retooriline algup\u00e4ra on ajaloolises kontekstis selle t\u00f5ttu v\u00e4ga oluline. &nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Totalitaarkeel<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5iste tuli k\u00e4ibele eelmise sajandi viimasel veerandil. Antud loengus fookus oli suunatud eelk\u00f5ige NSVL-e. Totalitaarsetes riigikordades iseloomustab ideoloogiline j\u00e4ikus, mis puudutab lingvistilist m\u00f5ttemaailma.<\/p>\n\n\n\n<p>Autoritarism vs totalitarism &#8211; totaalne, nagu s\u00f5na ise, kus kodanike elu kontrollitakse, valitseb kindel ideoloogia. Autoritarismil aga on mingisugune opositiooni olemasolu, kodanikel kehtivad mingisugused vabadused, ideoloogiline n\u00f5ustumine pole niiv\u00f5rd oluline.<\/p>\n\n\n\n<p>Ideoloogia, mida totalitarism pakub, on utoopia: uus \u00fchiskond, uus inimene, kaasnevad kardinaalsed muutused \u00fchiskonnas. Totalitarismi (totalstaat) m\u00f5iste looja oli Karl Schmitt (1927). Totalitarism t\u00e4hendab \u00fcksmeelsust, mis on kujunenud k\u00e4itumismallide unifitseerimise \u00fchiskonnas. N\u00f5ukogude ideoloogia oli t\u00f6\u00f6lisideoloogia, mille alused on Marxismis<\/p>\n\n\n\n<p><strong>N\u00f5ukogude ideoloogia<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude totalitaarkeele radikaalsem esinemisvorm j\u00e4\u00e4b Stalini valitsemisaega. Sel perioodil kujunes N\u00f5ukogude Liidus l\u00f5plikult v\u00e4lja absoluutne juhikultus ja riigi (partei)v\u00f5imu totaalne kontroll \u00fchiskonna \u00fcle. Iseloomustamaks tollast totalitaarkeelt esitan esmalt peamised n\u00f5ukogude ideoloogiat kirjeldavad tunnused, mis aitavad m\u00f5ista v\u00f5imude p\u00fc\u00fcdlust keelelise determinatsiooni suunas:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>n\u00f5ukogude ideoloogial on teaduslikkuse pretensioon, s.t see v\u00e4idab end objektiivselt maailma kirjeldavat. \u201cMarksistlik-leninlik teooria on \u00fchiskonna arenemise teadus, t\u00f6\u00f6lisliikumise-teadus, proletaarse revolutsiooni teadus, kommunistliku \u00fchiskonna ehitamise teadus\u201d (L\u00fchikursus 1951 (1938): 321). Juhusliku ja vastuolulise maailma asemele tuleb etteennustatav p\u00f5hjuse-tagaj\u00e4rje ahel (Arendt 1996: 464).<\/li>\n\n\n\n<li>Eelnev v\u00e4ide viib teise t\u00e4htsama eristuse juurde: teaduslikkus on omane ainult marksistlikule ideoloogiale. Kuna teadus kirjeldab maailma objektiivselt, siis muutub \u201cteaduslik\u201d ideoloogia ainu\u00f5igeks tegelikkuse kirjeldamiseviisiks.&nbsp; \u201c\u00d5igest\u201d, proletaarsest klassiteadvusest tuleneva \u201ct\u00f5ese\u201d maailman\u00e4gemisviisi, selle tingimuste ja siit tulenevate \u00fclesannete \u00fcle vaidles 1920ndatel aastatel enamik tollaseid kunstilisi r\u00fchmitusi N\u00f5ukogude Venemaal (nt NAPP, LEF). Nende ideede m\u00f5jutusel kujunes hiljem v\u00e4lja stalinlik sotsialistliku realismi kaanon, mis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes sisuliselt monopoliseeris kultuurilise tunnetusv\u00f5imalikkuse \u00fcldse (Hlebkin 1998: 59\u201364; Groys 1998: 637\u2013638).<\/li>\n\n\n\n<li>Kommunistliku ideoloogia \u201cteaduslikkus\u201d v\u00e4ljendub bol\u0161evistlikule poliitikale omases n\u00e4htuste sildistamises, lahterdamises ning vastandamises, sarnaselt teaduslikule s\u00fcstematiseeritud keelekasutusele (Lepik 2000: 723).<\/li>\n\n\n\n<li>&nbsp;N\u00f5ukogude ideoloogia aksioloogiline iseloom. K\u00f5ik see, mis pole kokkuviidav kommunistlike v\u00e4\u00e4rtustega, v\u00e4listatakse v\u00e4\u00e4rtuste p\u00fcramiidist, ja muudetakse miinusm\u00e4rgiliseks.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>&nbsp;N\u00f5ukoguliku ideoloogia eshatoloogiline loomus: ajalugu kulmineerub kommunismi j\u00f5udmisega. \u00dclima v\u00e4\u00e4rtuse projitseerimine tulevikku ja \u00fches sellega ajaloo kui sellise l\u00f5ppemine (\u00f5igem oleks k\u00fcll \u00f6elda eelajaloo l\u00f5ppemine ja t\u00f5elise ajaloo algamine).&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Stalini aegne n\u00f5ukogude keeleteooria l\u00e4htus Nikolai Marri keeleteooriast. Marr oli gruusia p\u00e4ritoluga keeleteadur, kes p\u00fcstitas maailma algkeele h\u00fcpoteesi:&nbsp;<strong>k\u00f5ik maailmakeeled algnevad \u00fchest keelest, mis taandus neljale baass\u00f5nale: &nbsp;<\/strong>&nbsp;<em>sal<\/em>,&nbsp;<em>ber<\/em>,&nbsp;<em>jon<\/em>&nbsp;ja&nbsp;<em>ro\u0161<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Keel peaks v\u00e4ljendama \u00fchiskondlikke muutusi ning peaks peegeldama vahetult \u00fchiskonna tegelikkuses toimuvaid n\u00e4htused. Need n\u00e4htused toovad paratamatult muutuseid ka keeles. Keel ei eksisteeri iseenesest, vaid \u00fcksnes orgaanilises seoses materiaalse kultuuri ja \u00fchiskondliku ajalooga. Keel on kui ripats. Keelel ei ole autonoomiat (\u00fchiskondlike ja majandussuhete taustal).<\/p>\n\n\n\n<p>Tegelik Staliniaegne totalitaarkeel kujunes aga millekski muuks ja seal oli v\u00e4he selges\u00f5nalisust, mida v\u00f5im ideoloogia tasandil taotles.<\/p>\n\n\n\n<p>Kupina iseloomustas n\u00f5ukogude totalitaarkeelt j\u00e4rgmiste tunnuste l\u00e4bi:<\/p>\n\n\n\n<p>Kupina iseloomustab n\u00f5ukogude totalitaarkeelt j\u00e4rgnevate tunnuste alusel (Kupina 1995: 13\u201315):<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tendents konstantsete ideoloogiliste semantiliste kontseptide redutseerimisele ja transformeerumisele.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Tendents kunstlike ja kvaasiideologeemide &nbsp;loomisele (nt aadel-kodanlik).<\/li>\n\n\n\n<li>Tendents s\u00f5navara dualistlikule aksiologiseerimisele. Ideoloogiline ekspansioon haarab k\u00f5ik s\u00f5na semantilise struktuuri tasandid, m\u00e4\u00e4rates seel\u00e4bi s\u00f5na konnotatiivse t\u00e4henduse ning \u00fchtlasi positsioneerib s\u00f5na asendi&nbsp; polaarsel hea \u2013 halb v\u00e4\u00e4rtusteljel (nt&nbsp;<em>revolutsiooniline \u2013 kontrrevolutsiooniline, n\u00f5ukogudelik \u2013 antin\u00f5ukogudelik<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li>&nbsp;Tendents anton\u00fc\u00fcmiliste ja s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiliste ridade loomisele, mis s\u00fcstemaatiliselt kinnitavad ideoloogilisi dogmasid. Ideologeemideks muutuvad ka tavalised n-\u00f6 olmes\u00f5nad, mis esmapilgul ei tohiks olla ideoloogiliselt koormatud (nt \u2018kirjaoskamatu\u2019 \u2014 mingi teadmiste valdkonna vastu rangelt eksinu,&nbsp;<em>See inimene on poliitiliselt kirjaoskamatu<\/em>).&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Tendents vene keelele mittetraditsiooniliste leksikaliste kombinatsioonide ideoloogilisele kodifitseerimisele. Ases\u00f5nu, m\u00e4\u00e4rs\u00f5nu jne seletatakse ideoloogiliselt (nt \u2018alt\u2019 \u2014&nbsp;<em>massidest,<\/em>&nbsp;<em>alt tuleva surve t\u00f5ttu v\u00f5ib kodanlus aegajalt masside n\u00f5udmistele j\u00e4rgi anda<\/em>).<\/li>\n\n\n\n<li>Poliitilise dimensiooni subordineeriv roll teiste \u00fchiskonda konstitueerivate valdkondade (filosoofiline, religioosne, esteetiline, moraalne, \u00f5iguslik jne) suhtes. Eriti radikaalsel ja eksplitsiitsel kujul ilmnes see stalinistlikus n\u00f5ukogude totalitaarkeeles. Poliitilisuse sf\u00e4\u00e4ris (sf\u00e4\u00e4r \u2014 semantiliselt sarnaste ideologeemide s\u00fcsteem) formuleeritakse t\u00e4htsamad baasideologeemid, mille alusel saavad ideoloogilise m\u00f5testatuse teised keele semantilised sf\u00e4\u00e4rid (Kupina 1995: 23). Poliitilisuse sf\u00e4\u00e4r allutab n\u00f5ukogude totalitaarkeeles kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud keele semantika. Seel\u00e4bi selekteeritakse uus ideoloogiliste v\u00e4\u00e4rtuste s\u00fcsteem, mis saab aluseks peamiste semantilis-ideoloogiliste opositsioonide konstrueerimisel ja aksioloogiliste reeglite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel (samas).&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude totalitaarkeele s\u00f5naraamat oli manipuleeriv, kus iga eluvaldkonda seotakse ideoloogiaga. See oli poliitilise dimensiooni allutav roll. Selle kaudu loodi lapselikku meelsust, mis v\u00f5imaldab v\u00f5imul teatud viisil inimestega manipuleerida. Kasutades totalitaars\u00f5navara, saab inimesi korrale kutsuda, nii nagu isa kutsub korrale last<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Retoorika ja keel<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Aristoteles: retoorika kui k\u00f5nepraktika on veenmiskunst, aga ka distsipliin. Oleme poliitilised loomad, sest meil on keel. Distsipliin jaguneb omakorda kohtuk\u00f5neks. Lisaks veel on teada paraadretoorikat, mis iseloomustab pidup\u00e4evak\u00f5net. Poliitiline retoorika on ennek\u00f5ike ettevaatav. Eesm\u00e4rgiks mobiliseerida rahvast, \u00f5nnestuks masse kaasata. Poliitiline retoorika peab olema \u00fcheti m\u00f5istetav kui ka orienteeruma kindlale grupile. Mida suuremad on eesm\u00e4rgid, seda suurem on vajadus mobiliseerida gruppe.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>S\u00fcmboolika roll poliitilises retoorikas<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcmbolid on identifikatsiooni vahendeiks ning t\u00e4idavad erinevaid funktsioone.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>S\u00fcmbolid aitavad luua \u00fchtse sotsiaalse kogukonna tunnet.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00fcmboolikal on legitimeeriv funktsioon &#8211; selle kaudu legitimeeritakse v\u00f5imu, et tagada masside poolehoidu.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00fcmbolite kordamise kaudu on v\u00f5imalik luua sidemeid. &nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>&nbsp;s\u00fcmboolika kommunikatiivne funtsioon &#8211; selle kaudu antakse edasi informatsiooni. S\u00fcmbolitega v\u00f5ib tekkida paradoks: \u00fcks s\u00fcmbol kogub ajas mitu t\u00e4hendust, sest erinevatel inimestel on s\u00fcmboliga erinev suhe. S\u00f5mbol on kui kokkupressitud tekst. S\u00fcmbolid v\u00f5ivad olla ka loosungid, l\u00fchikesed programmed jne.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Poliitilise retoorika strateegiad<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Oratoorika on retoorika strateegia, mis rajaneb n\u00e4htuste ja ettekujutuste k\u00f5rvutamisel, anal\u00fc\u00fcsimisel.<\/li>\n\n\n\n<li>Homileetika on monoloogilisele veenmiskunstile omane, mis on tihedalt p\u00f5imunud s\u00fcmboolikaga. Olulist rolli m\u00e4ngib emotsionaalsus. Homileet on kui prohvet, kelle t\u00f5de ei kuulu vaidlusse<\/li>\n\n\n\n<li>Didaktika t\u00e4hendab \u00f5petuslikkust, iga retooriline akt on \u00f5petatava eesm\u00e4rgiga<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p><strong>Stalini ajastu poliitiline retoorika<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Stalini ajal oli omane kokku viia s\u00fcmboolikat ja didaktikat. Sellel n\u00e4htusel oli propogandistlik erip\u00e4ra, sest toimus ideoloogiline p\u00f6\u00f6re. Maailmarevolutsiooni ideoloogia, mis oli domineeriv bol\u0161evike v\u00f5imuhaaramise j\u00e4rele 1917, vainus ja asendus Stalini kontseptsiooniga \u201csotsialism \u00fchel maal\u201d ja natsionalistliku dimensiooni esilet\u00f5us. Seda oli Stalinil oli vaja siseopositsiooni mahasurumiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Kuna s\u00f5navara muuta ei saa, muutis Stalin s\u00f5navara sisu. Sisu muutmiseks kasutas Stalin Lenini tsitaate, n\u00e4idates oma \u00f5igsust (noppis kindlaid osi v\u00e4lja, et olla m\u00f5jus). P\u00fc\u00fcti m\u00f5istetele anda mingisugune sisu, lepiti kokku m\u00f5iste defineerimisel, mis enasmti s\u00f5ltus Stalini hetke poliitika eesm\u00e4rkidest.<\/p>\n\n\n\n<p>Totalitarismi retoorika puhul muutusid \u00f5petuss\u00f5nad t\u00fchjadeks lauseteks, mis moodustusid s\u00fcmboliteks, mille kaudu Stalin manipuleeris rahvaga. Oluline pole, mida \u00f6eldakse, vaid kes \u00fctleb. See, kes seda v\u00e4lja \u00fctleb, omab s\u00fcmboolse t\u00e4htsuse. Aksioomide tsoon paisus terveteks \u00f5ppeprogrammideks. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcmboolika + homileetika + v\u00f5im\/juht = s\u00fcmbol<\/p>\n\n\n\n<p>Stalini-aegne poliitiliste s\u00fcmbolite kaudu konstrueeritud tegelikkus ei saanud olla maailma v\u00f5imalikult \u00fchet\u00e4henduslike m\u00f5istete kaudu kirjeldav. Poliitilises diskursuses ringlevate s\u00fcmbolite esmaseks funktsiooniks polnud mitte konkreetse ja selgepiirilise sisu edastamine, vaid identiteediloome seisukohast \u00fcliolulise emotsionaalse tundeelamuse tekitamine.&nbsp; Totalitarismi tingimustes pole poliitilis-retoorilise keele eesm\u00e4rk seega mitte reaalsuse kirjeldamine, vaid aksioloogilise (n-\u00f6 must\u2013valge) s\u00fcmbolite-s\u00fcsteemi loomine, mille kaudu konstrueeritakse \u00fchiskondlik identiteet, mobiliseeritakse masse v\u00f5imude soovitud suunas ning \u00fchtlasi legitimeeritakse partei v\u00f5imupositsioon poliitilises diskursuses. \u00dchiskonnas, kus poliitika allutab enesele teised \u00fchiskonda konstitueerivad valdkonnad, on poliitilise retoorika erip\u00e4rast tulenev m\u00f5ju keelele tervikuna v\u00e4ltimatu. N\u00f5ukogude totalitaarkeel on selle ilmekaks n\u00e4iteks. S\u00f5nade sisuline l\u00e4bipaistvus ja selgus oleks keelelis-diskursiivsel tasandil v\u00f5inud \u00f5\u00f5nestada totalitaarse \u00fchiskonna t\u00e4htsaimat teesi: Parteil on alati \u00f5igus!<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Andreas Ventsel on Tartu \u00dclikooli semiootika osakonna vanemteadur. Keskendudes oma uuringutes sotsiosemiootikale, peamiselt poliitika semiootika arendamisele, on ta uurinud nii hegemoonia konstrueerimist nii verbaalses kui visuaalses diskursuses. Lisaks nii rahvusvahelistele kui eestikeelsetele akadeemilistele teadusajakirjadele, on Ventsel avaldanud populaarteadulikumaid artikleid Sirbis, Postimehes, P\u00e4evalehes jne Loeng tugineb tema 2009. aasta kirjutatud artiklile \u201cThe role of political rhetoric [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8473,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,70],"tags":[],"class_list":["post-1783","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-70"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1783","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1783"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1783\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8473"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1783"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1783"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1783"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}