{"id":1777,"date":"2019-03-12T15:06:22","date_gmt":"2019-03-12T13:06:22","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1777"},"modified":"2023-09-01T00:21:17","modified_gmt":"2023-08-31T21:21:17","slug":"peeter-raudsik-suuria-kodusoja-poordepunktid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2019\/peeter-raudsik-suuria-kodusoja-poordepunktid\/","title":{"rendered":"Peeter Raudsik: \u201cS\u00fc\u00fcria kodus\u00f5ja p\u00f6\u00f6rdepunktid\u201d"},"content":{"rendered":"<p><em>12. m\u00e4rtsil toimunud RSRi loengus oli k\u00fclas Peeter Raudsik, kes r\u00e4\u00e4kis S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5ja p\u00f6\u00f6rdepunktidest.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4his-Idas on igal k\u00fcmnendil olnud mingi teed andev s\u00fcndmus, mis on seda k\u00fcmnendit siis defineerinud. Ehk kui me hakkame 80ndatest peale, siis 1979 aasta jaanuari islamirevolutsioon defineeris seda kuidas 80ndatel hakkas regioonis v\u00f5imud\u00fcnaamika muutuma. 90ndatel olid esimene lahes\u00f5da, Iraagi tungimine Kuweiti ja hiljem ameeriklaste sekkumine konflikti. See pani aluse kuidas regioonis riigid omavahel hakkasid suhestama ja kuidas L\u00e4\u00e4s seda regiooni vaatas. 2000ndatel oli loomulikult 2003, ehk USA invasioon Iraaki: sissetung sinna ning Saddam Husseini&nbsp;maha v\u00f5tmine. K\u00f5ik see m\u00f5jutas v\u00e4ga tugevalt regioonis toimuvat. Siis j\u00f5uamegi j\u00e4rjega 2010.aastasse ja sellele j\u00e4rgnevasse perioodi, mille l\u00f5pus me tegelikult oleme. Loomulikult Araabia kevad, need revolutsioonid mis algasid Tuneesiast aga hiljem levisid \u00fcle kogu regiooni. Tegelikult juhtunut&nbsp;defineerisid ja defineerivad siiamaani, kuidas me \u00fchtpidi regiooni n\u00e4eme ja teistpidi kuidas need inimesed seal teineteisega suhestavad. S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5da oli ja on Araabia kevade k\u00f5ige teravam konflikt ja meid k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutavam konflikt.<\/p>\n\n\n\n<p>17.12.2010 Tuneesias Mohamed Bouazizi s\u00fc\u00fctas ennast p\u00f5lema. Paar n\u00e4dalat hiljem ta suri haiglas, kuid s\u00fc\u00fctamisest algasid Tuneesias protestid mis kasvasid rahva revolutsiooniks. 14.jaanuaril Ben Ali, kes oli siis Tuneesia valitseja, astus tagasi. Tekkis k\u00fcsimus kas see on \u00fcksikjuhtum Tuneesias v\u00f5i levib toimunu regioonis. L\u00e4\u00e4nes oldi skeptilised selle osas et toimunu on rohkem kui vaid \u00fcksikjuhtum ning usuti, et see ei saa muutma kogu regiooni. Selle t\u00f5estuseks 16.1.2011 Steven Welt avaldas artikli, kus kordas et midagi suuremat ei tule toimuma. Kuu aega hiljem astus Egiptuse president Hosni Mubarak tagasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Tegelikult enne Araabia kevadet oli \u00fcks p\u00f5hik\u00fcsimusi teoreetikute seas miks polnud demokraatia laienenud L\u00e4his-idasse. L\u00e4\u00e4nes m\u00f5eldi v\u00e4lja palju erinevaid teooriaid ning Steven Welt tugines nendele teooriatele tehes omasid j\u00e4reldusi. Arusaam oli, et on k\u00fcll neid \u00fcksikjuhtumeid aga rahvas ei ole erinevatel p\u00f5hjustel valmis demokraatiat vastu v\u00f5tma. Araabia kevad n\u00e4itas et tahe muutusteks on p\u00e4ris kindlasti olemas.<\/p>\n\n\n\n<p>Araabia kevad ei l\u00e4inud m\u00f6\u00f6da ka S\u00fc\u00fcriast. 2011.aastal algasid seal protestid, k\u00f5igepealt L\u00f5una-S\u00fc\u00fcrias, kus oli m\u00e4rtsi keskel k\u00f5ige suurem v\u00e4ljaastumine. K\u00f5ik n\u00e4is minevat samamoodi nagu teistes regiooni riikides. S\u00fc\u00fcrlased ootasid rahuliku v\u00f5imuvahetust, nagu oli toimunud Tuneesias ja Egiptuses. S\u00fc\u00fcrias puhkes rahvarevolutsioon. Meeleolu oli sarnane nagu Eestis laulva revolutsiooni ajal. S\u00fc\u00fcrias aga ei l\u00f5ppenud revolutsioon Bashsh\u0101r al-Asadi v\u00f5imult kadumisega, vaid Bashsh\u0101r al-Asad andis teada, et kui \u201cnad\u201d on sunnitud kasutavad nad m\u00e4ssajate ja \u201cv\u00f5\u00f5ra v\u00f5imu poolt v\u00f5rgutatud\u201d inimeste mahasurumiseks. Sellest v\u00f5is juba v\u00e4lja lugeda, et S\u00fc\u00fcria situatsioon saab olema fundamentaalset teistsugune kui Tuneesia ja Egiptuse. 1985.aastal oli ka Bashsh\u0101r al-Asadi isa surunud v\u00e4givaldselt maha m\u00e4ssu ning on esitatud v\u00e4iteid et kuna ta oli n\u00e4inud korra v\u00e4givalla t\u00f5husust m\u00e4ssu allasurumisel, kasutas ta ka ise sama meetodit.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00f6\u00f6rdepunktiks oli hetk mil S\u00fc\u00fcria m\u00e4ssulised hakkasid saama v\u00e4lisabi. Abi said nad igalt poolt. Regioonis ei olnud \u00fchtegi riiki, kes ei oleks S\u00fc\u00fcria konflikti n\u00e4ppe toppinud. V\u00e4lisabi m\u00f5tteliseks alguspunktiks v\u00f5ib pidada Obama \u00fctlust, et punane joon on keemiar\u00fcnnakud ja kui nende kasutamine j\u00e4tkub, sekkub USA tugevamalt. Peale sekkumist suruti S\u00fc\u00fcriale peale v\u00e4ga mitmelt rindelt. Probleem aga oli, et m\u00e4ssuliste r\u00fchmitusi oli v\u00e4ga palju ja nad varieerusid ilmalikest t\u00f5eliste radikaalideni v\u00e4lja. Tekkis k\u00fcsimus kellele neid relvi tuleks siis anda. Siiski 2014.aastal tegi Obama otsuse anda abi S\u00fc\u00fcria m\u00e4ssulistele. USA andis peamiselt \u201ck\u00f5ike mis ei tapa\u201d ja \u201ck\u00f5ige mis tapab\u201d t\u00f5id alale Saudi-araabia, Qatar ja teised riigid.<\/p>\n\n\n\n<p>R\u00fchmituste problemaatiline pool aga \u00e4ra ei kadunud ja just nende probleemide p\u00e4rast USA ja Euroopa hoidusid ise s\u00f5jaliselt sekkumast. Printsiip oli et nii palju kui vaja aga nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik. Sellep\u00e4rast hakkas m\u00e4ssulistel kaduma usk oma v\u00f5imekusse. Radikaalsemad ehk ka konservatiivsemad j\u00f5ud hakkasid v\u00f5ime koguma. K\u00f5ige v\u00e4rvikam n\u00e4ide sellest oli Islamiriik.<\/p>\n\n\n\n<p>Millest tihti vaadatakse m\u00f6\u00f6da on, kust Islamiriik sai \u00e4kitselt oma suure j\u00f5u. P\u00e4rast Iraagi invasiooni 2003.aastal ilmnes et USA s\u00f5durid olid vanglates piinanud v\u00e4ga paljusid iraaklasi. Argument mis on hiljem loodud on, et need inimesed keda seal piinati vabanesid m\u00f5ned aastad hiljem ning l\u00f5petasid ISISe vormis. See et neid vanglast p\u00e4\u00e4ses on fakt: 2012.aasta suvest 2013.aasta novembrini Iraagi vanglatest kas p\u00f5genes v\u00f5i p\u00e4\u00e4steti v\u00e4lja umber 1300 jihadisti. See eelnes vahetult enne Islamiriigi t\u00f5usu.<\/p>\n\n\n\n<p>Islamiriik kehtestas ennast v\u00e4ga v\u00f5imsalt S\u00fc\u00fcria ja Iraagi territooriumil ning L\u00e4\u00e4s hakkas hirmunult moodustama koalitsioone selleks, et Islamiriik h\u00e4vitada. Bashsh\u0101r al-Asadi probleem nihkus tahaplaanile. D\u00fcnaamikat muutis Putini 28.9.2015 peetud k\u00f5ne \u00dcROs. K\u00f5nes andis ta m\u00f5ista, et pole n\u00f5us Islamiriigi tegudega ning kaks p\u00e4eva hiljem algasid Venemaa \u00f5hur\u00fcnnakud S\u00fc\u00fcrias. Esialgselt r\u00e4\u00e4giti et Venemaa astub uude Afganistaani, ehk astub s\u00f5tta mis on juba \u201cpungil\u201d. Seda aga ei juhtunud ja Venemaa taktika oli v\u00e4ga v\u00e4ljapeetud. Venemaa suhtumine aga oli, et k\u00f5ik m\u00e4ssulised on nagunii terroristid ja pole m\u00f5tet hakata tegema vahet r\u00fchmituste vahel, vaid pommitada tuleb k\u00f5iki. 2016 m\u00f5rvati T\u00fcrgis Venemaa suursaadik, mis kinnitas et Venemaa v\u00f5itlus on just terroristide vastu.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fc\u00fcrias oli selleks hetkeks killustunud ja ala oli nii palju erinevaid j\u00f5ude, et n\u00e4hti et S\u00fc\u00fcria taastamine tsentraliseeritud riigiks ei ole enam v\u00f5imalik. Konfliktis osalenud riigid m\u00f5tlesid juba kuidas v\u00f5imu S\u00fc\u00fcria alal jagada, kuid Bashsh\u0101r al-Asad oli oma v\u00f5imu tagasi saanud, eriti Venemaa sekkumise tagaj\u00e4rjel. Praeguseks on Islamiriik maha surutud, Venemaa on S\u00fc\u00fcria m\u00e4ssulised maha surunud ning olukord on m\u00e4rksa lihtsam.<\/p>\n\n\n\n<p>Mis siis \u201csaama hakkab\u201d? S\u00fc\u00fcria l\u00e4hitulevik s\u00f5ltub kolme konflikti (Idlibi, kirde-S\u00fc\u00fcria ja l\u00f5una-S\u00fc\u00fcria konflikti) lahenemisest. Idlibis on S\u00fc\u00fcria m\u00e4ssulised, keda j\u00e4tkuvalt toetab T\u00fcrgi aga rahaliselt Qatar. Ala on sissepiiratud ja kuigi praegu on seal ametlikult relvarahu, on viimastel n\u00e4dalatel selgelt n\u00e4ha m\u00f5lematel pooltel aktiivsust. On karta, et situatsioon eskaleerub v\u00e4ga kiiresti. See konflikt v\u00f5tab selle aasta sees veel v\u00e4ga v\u00e4givaltse p\u00f6\u00f6rde. Teine k\u00fcsimus on kirde-S\u00fc\u00fcrias, kus on kurdid kes varasemalt olid Damaskuse riigi all aga keda t\u00e4na toetab USA. Kurdide olukord on pehmelt \u00f6eldes keeruline. Nende k\u00f5ige suurem probleem on, et nad pole suutnud otsustada kellega nad \u00fches paadis tahavad olla. Kurdid loomulikult ise tahavad suuremat autonoomiat, kuni iseseisva riigini. Seda et neile seda ei anta n\u00e4itas 2017.aasta september ja oktoober kui kurdid tegid Iraagis iseseisvus referendumi, mida l\u00f5puks keegi ei tunnistanud. Ajalugu n\u00e4itab, et ei ole vahet kes on v\u00f5imul, kurdidele ei anna keegi suuremat v\u00f5imu. Kolmandaks teemaks on L\u00f5una-s\u00fc\u00fcria, ehk situatsioon kus Israel on v\u00e4ga selle astu et Iraan oleks nende piiride l\u00e4histel. Iraan on v\u00e4ga tugevalt toetanud S\u00fc\u00fcria valitsust S\u00fc\u00fcria konfliktis ning sellest tulenedes on S\u00fc\u00fcrias Iraani s\u00f5jalised n\u00f5uandjad. Israel aga soovib, et nad oleks eemal Israeli riigipiiridest ning ideaalis \u00fcldse S\u00fc\u00fcriast lahkunud. L\u00f5una-s\u00fc\u00fcria k\u00fcsimus on eesk\u00e4tt just Israeli ja Iraani vaheline v\u00f5itlus, mis toimub S\u00fc\u00fcria pinnal.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Konspekteeris Margaret Tilk<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>12. m\u00e4rtsil toimunud RSRi loengus oli k\u00fclas Peeter Raudsik, kes r\u00e4\u00e4kis S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5ja p\u00f6\u00f6rdepunktidest. L\u00e4his-Idas on igal k\u00fcmnendil olnud mingi teed andev s\u00fcndmus, mis on seda k\u00fcmnendit siis defineerinud. Ehk kui me hakkame 80ndatest peale, siis 1979 aasta jaanuari islamirevolutsioon defineeris seda kuidas 80ndatel hakkas regioonis v\u00f5imud\u00fcnaamika muutuma. 90ndatel olid esimene lahes\u00f5da, Iraagi tungimine Kuweiti [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,70],"tags":[],"class_list":["post-1777","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-70"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1777","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1777"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1777\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1777"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1777"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1777"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}