{"id":1775,"date":"2019-03-05T15:05:17","date_gmt":"2019-03-05T13:05:17","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1775"},"modified":"2023-09-01T00:22:15","modified_gmt":"2023-08-31T21:22:15","slug":"riina-kionka-eli-uhtse-valispoliitika-voimalikkusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2019\/riina-kionka-eli-uhtse-valispoliitika-voimalikkusest\/","title":{"rendered":"Riina Kionka: \u201cELi \u00fchtse v\u00e4lispoliitika v\u00f5imalikkusest\u201d"},"content":{"rendered":"

Riina Kionka on Euroopa \u00dclemkogu presidendi Donald Tuski pean\u00f5unik v\u00e4lispoliitika k\u00fcsimustes. Lisaks on ta juhtinud Euroopa v\u00e4listeenistuse inim\u00f5iguste poliitika osakonda, t\u00f6\u00f6tanud ELi julgeoleku- ja v\u00e4lispoliitika k\u00f5rge esindaja Javier Solana kabinetis inim\u00f5iguste eriesindajana, t\u00f6\u00f6tanud ELi N\u00f5ukogu sekretariaadis; V\u00e4lisministeeriumis on Riina Kionka t\u00f6\u00f6tanud poliitikadirektorina, Euroopa k\u00fcsimuste asekantslerina ja esindanud Eestit suursaadikuna Saksamaal. Riina Kionkal on doktorikraad rahvusvahelistes suhetes Columbia <\/em>\u00dclikoolist<\/em>.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Lugemissoovitus Riina Kionkalt:<\/p>\n\n\n\n

Stefan Lehne https:\/\/carnegieendowment.org\/files\/CP_322_Lehne_EU1.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loengus keskendus Riina Kionka viiele p\u00f5hik\u00fcsimusele:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Milline on Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitika?<\/li>\n\n\n\n
  2. Kellele ning miks on seda vaja?<\/li>\n\n\n\n
  3. Kuidas seda ellu viiakse?<\/li>\n\n\n\n
  4. Kas selle elluviimine on edukas?<\/li>\n\n\n\n
  5. Kuidas edasi?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    1991. aastal defineeris Belgia tolleaegne v\u00e4lisminister Mark Eyskens Euroopa Liitu j\u00e4rgnevalt: \u201eEuroopa Liit on majanduses hiidlane, poliitikas k\u00e4\u00e4bik ja v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas vihmauss<\/em>\u201c.<\/p>\n\n\n\n

    Nii sai Euroopa Liitu kirjeldada enne suurt laienemist, enne Maastrichti ja Lissaboni lepinguid, enne Putinit, Trumpi saamist presidendiks ning enne Brexitit.  <\/p>\n\n\n\n

    Milline on Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitika?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \u00dchine v\u00e4listegevus on toimunud Euroopas juba alates 1950ndatest. Euroopa Komisjonil on    kaubanduspoliitikas ainukompetents,  humanitaarabi- ja arenguabi \u00fcks juhtiv j\u00f5ud ning peab ELi nimel rahvusvahelisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Lisaks h\u00f5lmab  EL v\u00e4listegevus Euroopa Komisjoni poliitikate v\u00e4lism\u00f5\u00f5de energeetika, kliima ja migratsiooni jpt k\u00fcsimustes..<\/p>\n\n\n\n

    Euroopa Liidu tugevuseks peetakse  majanduskoost\u00f6\u00f6. EL on maailma suurim turg ehk suurim kaubandusv\u00f5im. Euro on teine kasutatavaim valuuta maailmas.<\/p>\n\n\n\n

    Kellele ning miks on ELi v\u00e4lispoliitikat vaja?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    ELi v\u00e4lispoliitikal on 3 m\u00f5\u00f5det: Euroopa Komisjon, liikmesriigid ning klassikaline diplomaatia EL tasemele elik \u00dchine V\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika (\u00dcVJP ehk CFSP).<\/p>\n\n\n\n

    Liikmesriigid ning nende rahvad on tugevalt selle poolt, et Euroopa Liidu h\u00e4\u00e4lt oleks kuulda globaalselt. See tahe kajastub erinevatest Euroopa Liidu lepingutes (nt Lissaboni leping, mille \u00fcks eesm\u00e4rk oli suurendada laienenud liidu t\u00f5husust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu v\u00e4listegevuse sidusust).<\/p>\n\n\n\n

    Majanduslik domineerimine maailma mastaabis toob kaasa poliitilise vastutuse ning v\u00f5imaluse globaalselt m\u00f5jutada. ELi v\u00e4lispoliitilised eesm\u00e4rgid laienevad aina rohkem. Peamised eesm\u00e4rgid on kaitsta ELi kodanikke, edendada ELi eluviisi ning ajada multilateraalset v\u00e4lispoliitikat. Samuti on ELi jaoks oluline, et rahvusvaheline s\u00fcsteem toimiks reeglite p\u00f5hiselt.<\/p>\n\n\n\n

    \u00dcVJP osa on \u00dchine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mis v\u00e4ljendub tsiviilmissioonides  ja s\u00f5jalistes operatsioonides.<\/p>\n\n\n\n

    Suurriikidele on \u00fchtse ELi v\u00e4lispoliitika ajamine kasulik, kuna seel\u00e4bi saavad nad ellu viia v\u00e4lispoliitika tegevusi \u00fcheskoos ja ELi lipu alt, mis oleks muidu koloniaalmineviku v\u00f5i laiema ajaloo p\u00e4rast muidu ebamugav.  <\/p>\n\n\n\n

    V\u00e4ikeriikidele annab see v\u00f5imaluse kaasa r\u00e4\u00e4kida ning m\u00f5jutada s\u00fcndmusi, mis neist kaugel. Eesti on v\u00e4ike, kuid tuleb meeles pidada, et tegelikult on seda enamus Euroopa Liidu liikmesriike. Peale sisu on v\u00e4ikeriikidele \u00fcks oluline p\u00f5hjus v\u00e4lispoliitika ajamiseks see, et nii saavad h\u00e4\u00e4le ka v\u00e4ikeriigid ning on m\u00f5juv\u00f5imsamad koos, kui oleksid \u00fcksi.<\/p>\n\n\n\n

    Eurobaromeetri kohaselt on 66% ELi elanikest v\u00e4ga huvitatud \u00fchisest v\u00e4lispoliitika ajamisest. Eesotsas Leedu, Hispaania, Saksamaa ning k\u00f5ige v\u00e4hem on \u00fchisest v\u00e4lispoliitikast huvitatud Suurbritannia ja Rootsi. 75% elanikest pooldavad tugevamat EL kaitsev\u00f5imet. \u00dchine ELi v\u00e4lispoliitika on oluline pigem k\u00f5rgharidust ning sotsiaalselt k\u00f5rget positsiooni omavatele inimestele.<\/p>\n\n\n\n

    Kuidas v\u00e4lispoliitikat ellu viiakse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    V\u00e4lispoliitika elluviimiseks on vaja 2 aspekti: mehhanismid + \u00fchine v\u00e4lispoliitiline arusaam<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. \u00dchise mehhanismi\/struktuuri loomine<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      \u00dchine institutsionaalne taristu sai alguse Maastrichti lepinguga 1992. aastal. Siis hakkasid liikmesriigid Br\u00fcsselis regulaarselt kohtuma. Loodi Political and Security Committee <\/em>(PSC), <\/em>mis tegeleb \u00fchise v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika k\u00fcsimustega. EL sai oma k\u00f5rge esindaja ehk \u201ev\u00e4lisministri\u201c, kelle juurde loodi v\u00e4lisministeeriumile sarnane pisike rakuke. <\/p>\n\n\n\n

      Koostati p\u00f5hiseaduse konventsioon, kuid selle kukutasid 2005. aastal l\u00e4bi Prantsusmaa ja Holland. 2009. aastal Lissaboni lepingus muutus selle \u00fcks osa,  p\u00f5hi\u00f5iguste harta, liikmesriikidele siduvaks. Lissaboni lepingu kohaselt loodigi ELi v\u00e4lisasjade esindaja koht (High Representative of the European Union for Foreign Affairs and Security Policy<\/em>). Praegu on selles ametis Federica Mogherini. Loodi ka Euroopa V\u00e4listeenistus (EEAS), mis on ELi diplomaatiline teenistus (nagu v\u00e4lisministeerium ja saatkonnad). Lissaboni leppega saigi paika see \u00fchine mehhanism\/ struktuur, mille p\u00f5hjal teeb EL \u00fchist v\u00e4lispoliitikat.<\/p>\n\n\n\n

        \n
      1. \u00dchise v\u00e4lispoliitilise maailmavaate kujunemine<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

        2003. aastal loodi Euroopa Liidu esimene julgeolekustrateegia, mis v\u00f5eti vastu \u00dclemkogu tasemel. \u00dchise strateegia tekkimiseni viis Iraagi s\u00f5da, mis tekitas l\u00f5he Euroopa Liidu riikide, USA ja ELi kandidaatriikide vahel \u2013 n\u00f6 vana ja uus Euroopa. Kirjutati valmis manifest, mis t\u00f5i v\u00e4lja Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitilised p\u00f5hit\u00f5ed ehk loodigi julgeolekustrateegia.<\/p>\n\n\n\n

        Seda uuendati 2008. aastal Javier Solana eestvedamisel enne Lissaboni lepingu j\u00f5ustumist. 2016 tuli v\u00e4lja EL globaalstrateegia, mis ilmus aga kahjuks 4 kuud enne Donald Trumpi saamist presidendiks ning 3 p\u00e4eva p\u00e4rast Brexiti h\u00e4\u00e4letust, mist\u00f5ttu j\u00e4i see suurema t\u00e4helepanuta, kuid  kajastus seal Venemaa s\u00f5jalise ohu t\u00f5usu. N\u00fc\u00fcd vaadatakse strateegiat uuesti l\u00e4bi, et seda hetkel toimuvaga kohandada.<\/p>\n\n\n\n

        Kas ELi v\u00e4lispoliitika on olnud edukas?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        80% otsustest ELis tehakse kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega (topeltenamus), mis t\u00e4hendab, et otsuse j\u00f5ustumiseks peavad olema poolt 55% liikmesriigid + 65% elanikkond.<\/p>\n\n\n\n

        Konsensus ei ole sama mis \u00fcksh\u00e4\u00e4lsus. Konsensus t\u00e4hendab, et keegi pole vastu, mitte seda, et k\u00f5ik on poolt. Kui liikmesriigid teevad omavahel mingi v\u00e4lispoliitika otsuse, siis toimub see alati konsensuse p\u00f5him\u00f5ttel. See t\u00e4hendab, et kui keegi on vastu, siis otsust\/operatsiooni\/deklaratsiooni ei s\u00fcnni. Konsensuse positiivseks omaduseks on teemade l\u00e4bi arutamine ning \u00fchiste arusaamadeni j\u00f5udmine. Samas kohustus leida konsensus on p\u00f5hjus, miks v\u00f5idakse Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitikat nimetada hambutuks\/n\u00f5rgaks. See ei saagi olla v\u00e4ga ambitsioonikas, kuna peab sobima k\u00f5igile.<\/p>\n\n\n\n

        On erandeid, mille puhul on EL rakendanud karmi v\u00e4lispoliitikat. N\u00e4iteks Venemaa sanktsioonid. Enne Krimmi annekteerimist oli ELi v\u00e4lispoliitika \u00fcsna leplik Venemaa suhtes.<\/p>\n\n\n\n

        Venemaa tegelikust pikaajalisest ohust said aru vaid Eesti, Baltimaad, Poola, Suurbritannia ja Rootsi. P\u00e4rast 2014. aastat hakkas aga kogu EL n\u00e4gema Venemaas s\u00f5jalist ohtu. Eelnevalt \u00e4\u00e4rmuslikuna tundunud seisukoht muutus ELis peavoolupoliitikaks.<\/p>\n\n\n\n

        Sanktsioonipoliitika Venemaa suhtes on olnud \u00fcllatavalt p\u00f5him\u00f5teline ja j\u00e4rjepidev. Selles v\u00f5ib t\u00e4nada Putinit, kes annab oma tegevusega ELile ka 4,5 aastat hiljem p\u00f5hjuse sanktsioone pikendada.  Sanktsioonid Venemaa vastu on olnud j\u00e4tkusuutlikud, kuid k\u00f5ige muu osas on ELi v\u00e4lispoliitika v\u00e4ikseim \u00fchisnimetaja.<\/p>\n\n\n\n

        N\u00f5rkuse v\u00e4ljendamiseks t\u00f5i Kionka j\u00e4rgneva n\u00e4ite:<\/p>\n\n\n\n

        2. veebruar, mil oli ELil laual 3 olulist k\u00fcsimust: Araabia Liiga, Keskmaa-tuumarelvastuse leping ning Venezuela kriis. Euroopa Liit ei j\u00f5udnud \u00fchelgi teemal konsensusele, mist\u00f5ttu ei tehtud \u00fchisavaldust.<\/p>\n\n\n\n

        2. veebruaril kogunesid Br\u00fcsselisse liikmesriikide v\u00e4lisministrid ning Araabia Liiga riikide v\u00e4lisministrid. Paar n\u00e4dalat peeti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ning prooviti leida \u00fchine arusaam, et koostada \u00fchine deklaratsioon. Deklaratsiooni ei s\u00fcndinud, sest EL ei suutnud omavahel kokkuleppele j\u00f5uda. M\u00f5ned liikmesriigid tahtsid panna sisse klausli, et migratsioonikoormust peab liikmesriikide vahel v\u00f5rdselt jagama. M\u00f5nele liikmesriigile see idee aga ei meeldinud, sest m\u00f5ne s\u00f5nul pole tegemist Euroopa Liidu murega.<\/p>\n\n\n\n

        EL tahtis v\u00f5tta seisukoha seoses Keskmaa-tuumarelvastuse lepinguga, mis on s\u00f5lmitud USA ja Venemaa vahel. Teema on ELi jaoks oluline, kuna ohustab ELi s\u00f5jaliselt geograafilise asukoha t\u00f5ttu. USA on \u00e4hvardanud lepingut \u00fcles \u00f6elda ning Venemaa seda ka just tegi. \u00dcksmeelt seoses lepinguga ei suudetud ELi liikmesriikide vahel leida ning EL ei v\u00f5tnud sel teemal seisukohta. P\u00f5hilist murdsid konsensust  6 ELi riiki, kes ei kuulu NATOsse.<\/p>\n\n\n\n

        Samuti taheti v\u00e4lja anda \u00fchine s\u00f5nav\u00f5tt seoses Venezuelas toimuvaga, kuid siinkohal ei n\u00f5ustunud konsensusega haavunud Itaalia, kuna teda ei kutsutud Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Hispaania poolt algatuse eestvedajate sekka.<\/p>\n\n\n\n

        Kuidas edasi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Septembris tuli Euroopa Komisjoni poolt ettepanek muuta osad v\u00e4lispoliitilised k\u00fcsimused h\u00e4\u00e4lteenamusega otsustavaks. Konsensuse v\u00f5iks h\u00e4\u00e4lteenamusega asendada j\u00e4rgnevate teemade puhul: inim\u00f5iguste deklaratsioonid rahvusvahelistes organisatsioonides, tsiviilkriisiohje missioonid ja sanktsioonipoliitika.<\/p>\n\n\n\n

        Liikmesriigid on selle idee osas pigem skeptilised, samas kuna idee on juba v\u00e4lja k\u00e4idud, siis mingi kulminatsioon sellest arvatavasti tuleb. Selle eesm\u00e4rk on muuta ELi v\u00e4lispoliitika t\u00f5husamaks.<\/p>\n\n\n\n

        Hilisemad k\u00fcsimused ja arutelu:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

          \n
        1. Kas \u00fchtseid v\u00e4lispoliitilisi seisukohti on \u00fcldse vaja teha?<\/strong> \u2013 Liikmesriikidel on tahe v\u00e4ljendada \u00fchtseid v\u00e4lispoliitilisi seisukohti, omaette v\u00e4\u00e4rtus on, et see viib l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteni ja arutlusteni.<\/li>\n\n\n\n
        2. Euroopa Parlamendi roll v\u00e4lispoliitikas?<\/strong> \u2013 EPl on oluline roll v\u00e4lispoliitikas. EP \u00fcldiselt m\u00e4ngib kasulikku rolli v\u00e4lispoliitikas, neil n\u00f6 s\u00f5navabadus \u00f6elda, mis arvavad. Valitsused seda endale alati lubada ei saa. Parlamendil v\u00f5ib olla oma hoiak, see ei pruugi olla  N\u00f5ukogu hoiak.<\/li>\n\n\n\n
        3. Kui murelik ollakse tulevaste EP valimiste p\u00e4rast?<\/strong> \u2013 80% EP otsustest m\u00f5jutavad inimeste igap\u00e4evaelu ehk EP valimised v\u00e4ga olulised. Valimistega kardetakse suuremat l\u00f5henemist EPs (mida v\u00f5ib p\u00f5hjustada parema ja vasaku tiiva osakaalu suurenemine).<\/li>\n\n\n\n
        4. Millised on olnud ELi sammud Liib\u00fca ja S\u00fc\u00fcria puhul?<\/strong> \u2013 Suured liikmesriigid teevad poliitikat, ELil puudub v\u00f5imekusi sama moodi tegutseda. EL annab humanitaarabi S\u00fc\u00fcrias.<\/li>\n\n\n\n
        5. \u00dchine kaitsepoliitika<\/strong> \u2013 v\u00f5imekus t\u00f5useb kogu aeg ja ELi kaitsem\u00f5\u00f5de on keskendunud v\u00f5imekuse t\u00f5usule mitte \u00fchisele armeele. \u00dchist s\u00f5jav\u00e4ge ei saa tulla enne f\u00f6deratsiooni teket, mis ei ole t\u00f5en\u00e4oline. 22 liikmesriiki ei taha n\u00f5rgestada NATOt ja \u00fchine s\u00f5jav\u00e4gi v\u00f5ib just selleni viia.<\/li>\n\n\n\n
        6. Parema tiiva suurenemist ennustatakse valimistel. Kas see raskendab v\u00e4lispoliitilist koost\u00f6\u00f6d ja ELi v\u00f5imekust?<\/strong> \u2013 Jah. Mida rohkem erimeelsusi EP sees, seda raskem ka liikmesriikidel. EP v\u00f5ib teha avaldusi, kuid ei tee otseselt v\u00e4lispoliitikat.  Vasak t\u00f5useb ka valimistel. Parema tiiva t\u00f5us v\u00f5ib tekitada suuremaid erimeelsusi EP ja N\u00f5ukogu vahel.<\/li>\n\n\n\n
        7. Kas Eesti on suutnud seista oma v\u00e4lispoliitiliste huvide eest ELis<\/strong>? \u2013 Algusaastatel seostati Eestit vaid Venemaa k\u00fcsimusega. 15 aasta jooksul on Eesti suutnud luua endale hea e-riigi kuvandi. Eestit peetakse k\u00f5ige \u201edigimaks\u201c riigiks ELis.<\/li>\n\n\n\n
        8. Suurriigid eelistavad bilateraalseid suhteid, sest nii kergem kui  ELiga kui olend. Raskemad k\u00fcsimused l\u00fckkavad suurriigid ELi peale (nt inim\u00f5igused), kaubandussuhted pigem l\u00f5ikavad kasu bilateraalselt.<\/li>\n\n\n\n
        9. Hiina roll maailmas<\/strong>: ELis v\u00e4ga kuum teema. Saadakse aru, et Hiinaga peab kaubanduspoliitikas midagi ette v\u00f5tma. Ennustus: suveks on ELil Hiina suhtes karmim hoiak. Hiinaga raske l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ajada, sest nende enesekindlus v\u00e4ga k\u00f5rge, raske kokkulepeteni j\u00f5uda. EL nende jaoks teisel kohal, USAga suhted olulisemad. Hiina majandus vajab USA majandust. Hiina ja USA kaubanduss\u00f5da m\u00f5jutab ELi v\u00e4ga tugevalt. Trump ajab Hiinaga suhteid, aga see pole l\u00e4bipaistev.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

          Konspekteeris Haldi Helis Annus<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

          Riina Kionka on Euroopa \u00dclemkogu presidendi Donald Tuski pean\u00f5unik v\u00e4lispoliitika k\u00fcsimustes. Lisaks on ta juhtinud Euroopa v\u00e4listeenistuse inim\u00f5iguste poliitika osakonda, t\u00f6\u00f6tanud ELi julgeoleku- ja v\u00e4lispoliitika k\u00f5rge esindaja Javier Solana kabinetis inim\u00f5iguste eriesindajana, t\u00f6\u00f6tanud ELi N\u00f5ukogu sekretariaadis; V\u00e4lisministeeriumis on Riina Kionka t\u00f6\u00f6tanud poliitikadirektorina, Euroopa k\u00fcsimuste asekantslerina ja esindanud Eestit suursaadikuna Saksamaal. Riina Kionkal on doktorikraad rahvusvahelistes […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8476,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,70],"tags":[],"class_list":["post-1775","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-70"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1775","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1775"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1775\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8476"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1775"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1775"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1775"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}