{"id":1764,"date":"2018-03-27T14:57:15","date_gmt":"2018-03-27T11:57:15","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1764"},"modified":"2023-08-31T22:59:19","modified_gmt":"2023-08-31T19:59:19","slug":"matti-maasikas-euroopa-piirid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/matti-maasikas-euroopa-piirid\/","title":{"rendered":"Matti Maasikas: “Euroopa piirid”"},"content":{"rendered":"

M\u00e4rtsikuu viimase loenguga kostitas Suurt Ringi V\u00e4lisministeeriumi Euroopa k\u00fcsimuste asekantsler Matti Maasikas. Eesti eesistumise ajal vastutas ta Euroopa Liidu institutsioonide vaheliste suhete eest ning hetkel juhib \u00dchendkuningriigi Euroopa Liidust v\u00e4ljaastumise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimise riigisisest t\u00f6\u00f6r\u00fchma.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Alustades kirdenurgast kattub Euroopa Liidu piir Soome idapiiriga, j\u00e4tkub Balti riikide, Poola, Slovakkia ja Ungari idapiiri m\u00f6\u00f6da. Seej\u00e4rel kulgeb pikki Musta mere rannikut, l\u00e4bi Bosporuse ja Dardanellide, p\u00f5ikab vilksamisi itta ja h\u00f5lmab ka K\u00fcprose ning j\u00e4tkub l\u00f5unas Aafrika p\u00f5hjarannikutpidi. L\u00e4\u00e4nes kattuvad Euroopa Liidu \u00e4\u00e4realad mandri kaugeimate tippudega. Veel j\u00e4\u00e4vad liidu piiridesse ka Suurbritannia ja Iiri saar. P\u00f5hjas kulgeb majandus-poliitilise liidu piir m\u00f6\u00f6da Taani l\u00e4\u00e4nerannikut ja Norrat ning Rootsit lahutavat joont m\u00f6\u00f6da. J\u00f5udnud tagasi alguspunkti tuleb nentida, et nii-\u00f6elda tegeliku Euroopa kui maailmajao piir on oluliselt kaugemal. Kas Euroopa Liit laieneb v\u00f5i on ta piirid kivisse raiutud?<\/p>\n\n\n\n

Luhtunud laienemised<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Senimaani on Euroopa Liit laienenud kuuel korral. Kuigi pikaaegsemad liikmed v\u00f5ivad konservatiivselt uute laienemiste vastu olla, on liit siiski progressiivsusele orienteeritud klubi. Euroopa Liit on eelk\u00f5ige rahuprojekt, mis pole veel t\u00e4iust saavutanud. Ent rahuprojektis osalemiseks peavad olema t\u00e4idetud hulk tingimusi. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4bki laienemine v\u00e4iksematesse riikidesse haldussuutlikkuse, EL seaduste kohaldamise taha. Haldussuutlikkuse teema p\u00fcstitati 2000ndate alguses, kui Eesti p\u00fcrgis ELi, Br\u00fcsselis kardeti, et oleme liiga v\u00e4ikesed, et EL seadust kohaldada. Praegu on samad hirmud seoses Montenegroga. Samas ei pruugi liitumine soikuda v\u00f5i katkeda vaid majandusliku v\u00f5i haldusv\u00f5imekuse t\u00f5ttu. 1960ndatel Euroopa Majandus\u00fchendusele liitumistaotluse esitanud T\u00fcrgile anti Majanduse\u00fchenduse j\u00e4rglase, Euroopa Liidu, kandidaadistaatus alles 1999. aastal ning l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi alustati kuus aastat hiljem. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisprotsessi iga viimsegi peat\u00fcki avamine ja sulgemine tuleb otsustamisel vastu v\u00f5tta \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt, sest Euroopa Liit on vabatahtlik klubi ja see k\u00e4tkeb endas klubis olevatele riikidele liidu suurimat tugevust. ELi liikmeks astumisel t\u00e4hendab vabatahtlikkus teadlikku ja suver\u00e4\u00e4nset otsust loobuda mingis osas oma vabadustest, alustades p\u00f5llumajanduse korraldamisest ja l\u00f5petades raha vermimisega. Liikmeksp\u00fcrgijatele v\u00f5ib \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00e4ida suurima veskikivina. 2009. aasta l\u00f5pus blokeeris K\u00fcpros kuus peat\u00fckki T\u00fcrgi liitumisk\u00f5nelustel. Alates 2010. aastast pole \u00fchtegi peat\u00fckki avatud. T\u00fcrgi-suhte \u00fcle strateegiliste valikute tegemine seisab ELil alles ees. V\u00e4lispoliitiliselt pole T\u00fcrgi liitumise vastu veenvaid argumente, sest suurerahvaarvulise ja s\u00f5jaliselt v\u00f5imeka T\u00fcrgi liikmelisus tohutult keerukas piirkonnas lahendaks nii m\u00f5negi t\u00e4na ELi laual oleva k\u00fcsimuse. T\u00fcrgi liitumine l\u00f5petaks Euroopa Liidu kuvandi kristliku klubina, mis aitaks kaasa suhetele teiste islami  riikidega. Samuti pole naabri liitumisele vastu Kreeka, kuid just L\u00e4\u00e4ne-Euroopa tugitalad, nagu Prantsusmaa, Saksamaa v\u00f5i Austria seisavad T\u00fcrgi ELiga \u00fchinemisele avalikult vastu. T\u00fcrgile osakssaanud kohtlemine  on hirmutanud ka muid kaugemaid riike nagu n\u00e4iteks  Iisraeli liikmetaotlust isegi mitte esitama, hoolimata faktist, et kolm p\u00f5hikriteeriumit (\u00f5igusriigi, demokraatia ja vabaturumajanduse olemasolu) on t\u00e4idetud.<\/p>\n\n\n\n

Tuhka p\u00e4he<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Euroopa Majandus\u00fchenduse loomisega 1957. aastal loodeti lahendada muist v\u00e4lipoliitilisi ja majanduslikke probleeme \u00fchiselt. Eriti 21. sajandi hakul on siginenud siseriiklike takistusi, mille lahendamisele on EL kaasa aidanud.  2010, eurokriisi puhkedes sai EL n\u00e4iteks jahmatusega teada, et Kreeka pole kunagi m\u00f5nd Euroopa Liidu liikmelisuse reeglit t\u00e4itnud, \u00fcksk\u00f5ik milline valitsus on v\u00f5imul olnud. Seel\u00e4bi on Kreeka majanduslikult v\u00e4hem suver\u00e4\u00e4nne, arvestades alates 2010. aastast pakutavaid abipakette. Siiski on s\u00e4ilinud lootus 2018. aastal abipakettidest lahti saada. Kuid kuidas osutada vabatahtlikus klubis viisakalt kellegi sobimatusele? Filosoofiline k\u00fcsimus esimese kivi viskamisest j\u00e4\u00e4b l\u00f5ksu rahuprojekti ja viisakuse kammitsatesse. \u00dcsna j\u00f5uliselt on aga osutatud Poola probleemile, sest see raputab \u00fcht p\u00f5hisambaist, p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtust. \u00dchtpidi on Euroopa Liidus k\u00f5ik v\u00f5rdsed, kuna on liikmekssaamiseks t\u00e4itnud samad tingimused. Aga on fakt, et n\u00e4iteks Belgia v\u00f5i Prantsusmaa valijad k\u00fcsivad oma valitsuselt  tihti, kuidas on tekkinud olukord, kus kuulutakse samasse vabatahtlikku klubisse \u00f5igusriigi norme rikkuva Poolaga?<\/p>\n\n\n\n

Piirid on alati geopoliitika, geopoliitika on alati ajalugu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Financial Timesi kolumnist Simon Kuper kirjutas 2014. aastal: History in the west often serves as entertainment, something to enjoy from a comfortable distance, rather like a horror movie. In the Balkans, though, history is fresher, more vicious, always about to jump out and bite the present. Balkani v\u00f5ib selles lauses ka Baltikumiga asendada. Eesti ajalugu on palju v\u00e4rskem ja reaalsem kui pikkade demokraatlike traditsioonidega riikide ajalugu. Muist Siberisse k\u00fc\u00fcditatuist on veel elus ning tunnetasid Ukraina r\u00fcndamist ja Krimmi annekteerimist kardinaalselt teisiti v\u00f5rrelduna Euroopa pikema omariiklusega riikidega.. Laienemisvastane konservatiivne meelsus on p\u00f5hjendatud teistsuguse ajalootunnetusega, mis on inimlikult m\u00f5istetav. Konservatiivne m\u00f5ttelaad viis prantsuse presidendi Charles de Gaulle\u2019i  \u00dchendkuningriigi liitumise vetostamiseni 1960ndatel. K\u00fcmnend hiljem ei soovitanud Euroopa Komisjon alustada liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Kreekaga, kuna riik polnud sugugi val\u00f6mis. 1980ndatel kardeti, et Hispaania ja Portugai p\u00f5llumajandussektor neelab k\u00f5ik EL toetused ja vanemad riigid j\u00e4\u00e4vad ilma. . P\u00f5hjamaade, Soome ja Rootsi, liitmisambitsioone taheti ohjeldada eraldiEuroopa majanduspiirkonna loomisega,. Kulisside taga nimetati neid ka p\u00f5hja barbariteks (les barbares du nord<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchikesed demokraatlikud ja omariiklikud traditsioonid kajastuvad seaduste m\u00f5istmises. Eelmise aastatuhande l\u00f5pul, kui endise Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitikud olid liitunud \u00fchendatud Saksamaa poliitskeenega, t\u00e4heldati, et nad kasutasid m\u00f5isteid s\u00f5na-s\u00f5nalt. S\u00f5navabadus t\u00e4hendas neile (ja t\u00e4hendab t\u00fckati meile praegu) iga\u00fche \u00f5igust \u00fcksk\u00f5ik kus, \u00fcksk\u00f5ik kuidas \u00f6elda v\u00f5i kirjutada. Lisaks s\u00f5navabadusele v\u00f5etakse s\u00f5nas\u00f5nalt ka koalitsiooni v\u00f5imu. H\u00e4\u00e4lte enamusega langetatud otsus v\u00f5ib k\u00fcll olla legitiimne, kuid opositsiooni arvestamata m\u00f5juda laastavalt nii \u00fchiskondlikule moraalile kui ka demokraatiale \u00fcldiselt. Turumajandus Euroopa Liidus pole vaid k\u00f5igi \u00f5igus vabalt kaubelda. Turumajanduse juurde k\u00e4ivad ka kohustused k\u00f5igiga arvestada ja j\u00e4\u00e4da reeglite ning viisakuse piiridesse. Traditsioonide nappuses oli 2004. aasta liitumine m\u00e4rgiline. Eales varem polnud liitunud korraga nii palju nii l\u00fchikeste demokraatlike tavadega riike. David Cameroni jaoks t\u00e4hendasid need samad riigid ka l\u00fchikeste vabaturumajandustraditsioonidega riike, ent \u00dchendkuningriigi majandusele kujunes see kasulikuks, kuna rakendati kohe inimeste vaba liikumise printsiipi. 2004. aasta liitumise v\u00f5ib julgelt kanda missioonitundega poliitikute m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemate tegude hulka. Eesti ei olnud veel p\u00e4ris valmis, \u00fckski liituv riik pole kunagi p\u00e4ris valmis olnudseadused olid kehtestatud, aga nende j\u00e4rgimine praktikas polnud veel kinnitust leidnud.<\/p>\n\n\n\n

Eesti pooldab j\u00e4rgmist laienemist, sest oskame m\u00f5ista L\u00e4\u00e4ne-Balkani v\u00e4ikeriike. Laienemispoliitika on muutnud suurt osa kontinendist paremaks. Riigid on tulnud l\u00e4bi reformide kadalipu, et saada osaks millestki suuremast. Seejuures tundub kohati ka eestlastele, et k\u00e4itume liiga viisakalt ja v\u00f5tame k\u00f5ik ELi otsused alandlikult vastu. Just selleks puhuks ongi tarvis konservatiivset meelt \u2013 et mitte muutuda vabatahtlikust igamehe klubiks. Eesti on j\u00e4rgmise laienemise poolt, sest uus laienemine nihutaks Euroopa piire idapoole. Selleks aga, et Ukraina liituks ja Euroopa Liidu piirid l\u00fckkuksid ida suunas, on tarvilik laienemine Balkanile. Balkanile saab laieneda alles siis, kui EL tunnetab, et on v\u00f5imeline neid ja hiljem ka Ukrainat ning Gruusiat kaitsma.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Mida m\u00f5eldakse lausega: \u201eEL peab olema v\u00f5imeline oma liikmeid kaitsma? EL pole ju s\u00f5jaline liit.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Euroopa Liidus  riike, mis m\u00f5istavad j\u00f5u keelt. Need on endised suurriigid, koloniaalimpeeriumid. Euroopa Liit j\u00e4\u00e4b \u00fchenduseks, mis peab vajadusel oma liikmete eest seisma ka j\u00f5uga, kui tarvis.<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. Eesti huvides on luua puhver enda ja Venemaa vahele. Kuidas investeerida Ukrainasse arvestades fakti, et see on v\u00e4ga pikaajaline investeering?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      Ukrainasse peab investeerima nii, et nad saaksid Euroopa sarnaseks. Br\u00fcsselist saadavatest raha\u00fclekannetest on olulisem Euroopa turg, mis pakub majandusele kasvulava. Selleks aga tuleb saavutada teatud majanduslik tase. Seega on t\u00e4htis elavdada Ukraina majandust.<\/p>\n\n\n\n

        \n
      1. Kes on hetkel perspektiivikaim liituja ja millal ta v\u00f5iks liituda?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

        L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste osas Serbia ja Montenegro. T\u00fcrgiga l\u00e4hiaastatel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistes muutust ei n\u00e4hta. Albaania ootab kutset. Kosovo ja Bosnia on k\u00fcsim\u00e4rgi all. Junckeri s\u00f5nade kohaselt tema presidendiajal ajal laienemist ei toimu. L\u00e4\u00e4ne-Balkanil suhtuti uudisesse eshatoloogiliselt ega n\u00e4htud enam p\u00f5hjust pingutada. Samas hiljem m\u00e4ngis Juncker m\u00f5ttega anda Serbiale ja Montenegrole liitumiskuup\u00e4ev 2025. aastaks. Tehniliselt pole aga v\u00f5imalik l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kiirendada.<\/p>\n\n\n\n

        K\u00f5igi potentsiaalsete kandidaatide kahepoolseid probleeme pole v\u00f5imalik ilma ELi vahendamiseta lahendada. N\u00e4iteks Makedoonia nimek\u00fcsimus, mida pole suudetud siluda alates 1993. aastast. Ilma ELi vahendamiseta ei saa ka L\u00e4\u00e4ne-Balkan liituda. Aga kui nad liituvad, teevad nad seda t\u00f5en\u00e4oliselt koos.<\/p>\n\n\n\n

          \n
        1. Kas Serbia puhul on eelduseks Kosovo tunnustamine?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

          Serbial on valik liituda ELiga ilma Kosovota v\u00f5i mitte liituda ELiga ilma Kosovota.<\/p>\n\n\n\n

            \n
          1. Kas EL liikme ja mitte-liikme staatuse vahel on ka siirdevariante?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

            Vahevariante on m\u00f5eldud. Idapartneritega on loodud majandusruum, ehitatakse \u00fchendusi. Majanduslik integratsioon aga siseriiklike reformide motivaatorina ei t\u00f6\u00f6ta. ELi \u00fchinemiseks vajab riik selget perspektiivi ja peab rahvale kindlustama n\u00f6. \u201epr\u00e4\u00e4niku\u201c. Eurointegratsiooniga seotud reforme saab rahvale m\u00fc\u00fca vaid \u201epr\u00e4\u00e4niku\u201c olemasolul. N\u00e4iteks maksab EL circa<\/em> 100 miljonit eurot aastas Bosniale euroreformide l\u00e4biviimiseks, kuid Bosnia ei muutu oluliselt euroopalikumaks, sest stiimul on aastast aastasse sama.<\/p>\n\n\n\n

            Seda k\u00fcsimust arutatakse intensiivselt ka L\u00e4\u00e4ne-Euroopa akadeemilistes ringkondades, aga siiani on praktika n\u00e4idanud, et hea teooria tihtipeale ei rakendu.<\/p>\n\n\n\n

              \n
            1. T\u00fcrgi on ligi 50 aastat p\u00fcrginud ELi liikmeks. Kas p\u00f5hjus, miks T\u00fcrgi pole liikmeks saanud on Armeenia genotsiid v\u00f5i K\u00fcprose mitte-tunnustamine?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

              Endine T\u00fcrgi peaminister Ahmet Davuto\u011flu on v\u00e4itnud, et integreerumine ELi on osa T\u00fcrgi moderniseerimisprotsessist, mis on kestnud juba 200 aastat. T\u00fcrgi ei moderniseeru nii kiiresti kui Euroopa riigid arvestades tema suurust ja \u00fcldist madalat elatustaset.<\/p>\n\n\n\n

              ELi saamiseks  peavad nad  \u00fchel hetkel K\u00fcprost tunnustama.<\/p>\n\n\n\n

              Euroopas tuntakse, et t\u00fcrklased ei ole eurooplased. Sarnaselt albaanlastele on nad moslemid, aga albaanlasi on kolm miljonit. Integratsioonis m\u00e4ngivad rahva usulised v\u00e4\u00e4rtused olulist rolli.<\/p>\n\n\n\n

              T\u00fcrgi ei saa enne liikmeks, kui president Erdo\u011fani valitsus oma poliitikat muudab, sest hetkel l\u00e4heb see vastuollu ELi poliitikaga.<\/p>\n\n\n\n

                \n
              1. Kuidas hoida T\u00fcrgiga h\u00e4id partnerlussuhteid, kui EL on andnud neile valguse tunneli l\u00f5pus, mis on peaaegu kustunud?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

                Kuni viimase ajani on m\u00f5lemad pooled, nii EL kui T\u00fcrgi n\u00e4inud, et valgus tunneli l\u00f5pus p\u00fcsib. N\u00fc\u00fcd on t\u00fcrklased ise, prantslased, sakslased, austerlased ja viimastena taanlased selgelt v\u00e4itnud, et tuli on kustunud. Hiljutine EL retoorika s\u00f5nastab selgelt, et T\u00fcrgi ei saa enne k\u00f5igi tingimuste t\u00e4itmist ELi.<\/p>\n\n\n\n

                \u00dchendkuningriigi tulevikusuhe EL-iga  v\u00f5ib teoreetiliselt pakkuda ka T\u00fcrgile vahestaatuse kui saavutatakse s\u00fcgav vabakaubandusleping ning tihe koost\u00f6\u00f6 v\u00e4lispoliitika alal ELiga.<\/p>\n\n\n\n

                EL ei m\u00f5tle geopoliitiliselt ega j\u00f5ukategooriates kui asi puudutab potentsiaalsetele liikmetele \u201eei\u201c \u00fctlemist. EL l\u00e4htub rangelt liikmekandidaadi tahte p\u00f5him\u00f5ttest. Kui m\u00f5ni riik tahab saada ELi liikmeks, alustab ta protsessi, kui riik soovib loobuda liikmelisuse taotlemisest, l\u00f5petab ta ise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, mitte EL. Siinkohal on terav vastasseis president Erdo\u011faniga, kes on kindel, et EL peaks p\u00f6\u00f6rduma T\u00fcrgi poole \u00f6eldes, et T\u00fcrgit kui riiki ei soovita klubisse vastu v\u00f5tta. \u00dcheltpoolt on ELi printsiip ise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi mitte l\u00f5petada v\u00e4ga tugevalt juurdunud vaba- ja heatahtliku klubi dogmadesse, ent teiselt poolt v\u00e4ljendub selles ELi v\u00e4lispoliitiline n\u00f5rkus.<\/p>\n\n\n\n

                  \n
                1. Kas \u201epr\u00e4\u00e4nikupoliitika\u201c on ammendunud? Millised on alternatiivid pr\u00e4\u00e4niku puudumisele?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

                  Alternatiive pole. Serbia jaoks ei suuda Venemaa olla alternatiiv, ei poliitilises ega majanduslikus m\u00f5ttes. Balkani v\u00e4ikeriikidele saab EL olla ainus t\u00f5mbekeskus. Sama kehtib tegelikult suuresti ka T\u00fcrgi puhul.<\/p>\n\n\n\n

                    \n
                  1. Millised on perspektiivikad majanduslepingud? Kas Atlandi-\u00fclene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP) on l\u00f5petatud?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

                    Ukraina, Gruusia ja Moldova on s\u00fcgavas ja k\u00f5ikeh\u00f5lmavas vabakaubandusalas (DCFTAs). Kuid DCFTA t\u00e4ielikuks toimimiseks peab Ukraina vastu v\u00f5tma ja rakendama 368 EL \u00f5igusakti, mis k\u00e4sitlevad peamiselt EL standardeid. Nende rakendamine muudaks Ukraina palju euroopalikumaks. Idapartneritele ja L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikidele on kaubandusleppeid pakutud. Euroopa Komisjoni k\u00fcmnes president Romano Brodi pakkus v\u00e4lja, et idapartnerid ja L\u00e4\u00e4ne-Balkani riigid v\u00f5iks v\u00f5tta liikmeteks laskmata neil h\u00e4\u00e4letustel osaleda.<\/p>\n\n\n\n

                      \n
                    1. Kuigi liikme vastuv\u00f5tmiseks peab konsensus niigi olema \u00fcheh\u00e4\u00e4lne, siis kas ELi juhtival parteil on selles oma roll m\u00e4ngida? Ning milline osalus on liikmekandidaadi juhtival parteil?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

                      Prantsuse ja saksa sotsiaaldemokraadid on T\u00fcrgi liitumise osas tunduvalt positiivsemalt meelestatud kui konservatiivid. Prantslased toetasid Albaania kauaaegset peaministrit ja presidenti Sali Bersihat, kuna ta oli frankofoon. Parteilisus ja kuuluvus m\u00e4ngivad maailmas suuremat rolli, kui esialgu tundub.<\/p>\n\n\n\n

                        \n
                      1. Kuiv\u00f5rd t\u00f5en\u00e4oline on Moldova liitumine arvestades probleeme Transnistriaga?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

                        Enne Eesti liitumist oli \u00f5hus piirileppe ratifitseerimisk\u00fcsimus. K\u00fcsimus langes siiski \u00e4ra, sest EL m\u00f5istis, kelle taga k\u00fcsimuse lahendamine seisab. Kui \u00fchel hetkel peaks minema Moldova liitumiseks, siis k\u00fcllap EL teab, kelle s\u00fc\u00fcl Transnistria konflikt tekkis ja siiani vindub.<\/p>\n\n\n\n

                          \n
                        1. EL loodi lahendamaks v\u00e4lispoliitilisi probleeme. Kui \u00dchendkuningriik EList lahkub, siis kas on v\u00f5imalus, et Iirimaal kerkivad taas probleemid usulahkude vahel?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

                          S\u00f5da on kohutav, aga kodus\u00f5da veel kohutavam, sest s\u00f5ja l\u00f5ppedes naasevad elluj\u00e4\u00e4nud kodumaale, aga kodus\u00f5ja l\u00f5ppedes naasevad vastaspooltel elluj\u00e4\u00e4nud naabritena. \u00dchendkuningriigi lahkudes EList peab p\u00fcsima j\u00e4\u00e4ma hetkel kehtiv 1998. aastal s\u00f5lmitud Suure Reede leppe kohane kord. Kui P\u00f5hja-Iirimaa ja Iirimaa vahele peaks tekkima v\u00e4ljaehitatud piir ja okastraat, meenuvad k\u00f5ige jubedamad m\u00e4lestused.<\/p>\n\n\n\n

                            \n
                          1. Saades ELi liikmeks, ei ole v\u00f5imalik kohe saada Schengeni liikmeks. Mida peaks EL tegema, et Bulgaaria ja Rumeenia saaksid liituda Schengeni ruumiga?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

                            Tehnilised tingimused on m\u00f5lemal riigil t\u00e4idetud, ent liitumisveteranidest poliitikud Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Hollandist ei usu Bulgaaria ja Rumeenia toimivasse \u00f5igusriiklusesse. Nenditakse ka, et Bulgaariale ja Rumeeniale anti liitumiskuup\u00e4ev liiga rutakalt. Kuigi \u00fckski riik pole liitumisel 100% valmis, levib arvamus, et Bulgaaria ja Rumeenia olid tegelikkuses v\u00e4hem valmis, kui nad v\u00e4itsid end olevat. Eesti eesistumise ajal t\u00fc\u00fcris siseminister Anvelt arutelu bulgaarlaste, j\u00e4rgmiste eesistujate suunas lubamaks neil oma eesistumise ajal panna p\u00e4evakorda Bulgaaria ja Rumeenia Schengeniga liitumise k\u00fcsimus.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                            M\u00e4rtsikuu viimase loenguga kostitas Suurt Ringi V\u00e4lisministeeriumi Euroopa k\u00fcsimuste asekantsler Matti Maasikas. Eesti eesistumise ajal vastutas ta Euroopa Liidu institutsioonide vaheliste suhete eest ning hetkel juhib \u00dchendkuningriigi Euroopa Liidust v\u00e4ljaastumise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimise riigisisest t\u00f6\u00f6r\u00fchma. Alustades kirdenurgast kattub Euroopa Liidu piir Soome idapiiriga, j\u00e4tkub Balti riikide, Poola, Slovakkia ja Ungari idapiiri m\u00f6\u00f6da. Seej\u00e4rel kulgeb pikki Musta mere […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8408,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1764","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1764","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1764"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1764\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8408"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1764"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1764"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1764"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}