{"id":1762,"date":"2018-03-13T14:56:14","date_gmt":"2018-03-13T12:56:14","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1762"},"modified":"2023-08-31T22:59:38","modified_gmt":"2023-08-31T19:59:38","slug":"toomas-alatalu-eesti-geopoliitilises-ruumis-taasiseseisvumisest-tanapaevani","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/toomas-alatalu-eesti-geopoliitilises-ruumis-taasiseseisvumisest-tanapaevani\/","title":{"rendered":"Toomas Alatalu: “Eesti geopoliitilises ruumis- taasiseseisvumisest t\u00e4nap\u00e4evani”"},"content":{"rendered":"

Sissejuhatus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Toomas Alatalu juhatab loengu sisse k\u00fcsimusega \u2013 kus v\u00f5iks toimuda Trumpi ja Kim Jong-Uni kohtumine? V\u00f5imalikeks variantideks on Hong Kong, Taiwan, Okinawa. Trump valib selleks koha, kus end kindlalt tunneb. Peaasi, et Venemaa oleks variantidest v\u00e4ljas, sest Trumpi taktika on ignoreerida Venemaad.<\/p>\n\n\n\n

Lektor j\u00e4tkab Venemaa teemadel. Hetkeseisuga seisavad Ukraina ja S\u00fc\u00fcria konfliktid paigal. Putin on v\u00e4itnud, et v\u00f5itjaks on Venemaa, samas Trump v\u00e4idab sama USA kohta. Siinkohal v\u00f5ib n\u00e4itena tuua Salisbury m\u00fcrgitamise \u2013 Venemaal on pidevalt kaelas mainetkahjustavad skandaalid, samamoodi ka dopinguskandaalid 2015. aastal. Austriast saab 01.07.2018 eesistuja. Ajastus on hea, sest Eesti poleks eesistujana positsiooni Venemaa vastu saanud v\u00f5tta. Putin r\u00e4\u00e4kis Austria kantslerile Moskvas esmakordselt rahuvalvajate paigutamisest Ida-Ukrainasse. Putin tuleb Normandia nelikuga kokku r\u00e4\u00e4kima, jutt, mida r\u00e4\u00e4gib, on erinev USAle ja Euroopale. Venemaa on teinud ettepaneku USAle tuumarelva piiramise ja v\u00e4hendamise \u00fcle, kuid Trump vastab ignoreerimistaktikaga.<\/p>\n\n\n\n

Esimene tuumarelva kokkulepe, mis saab s\u00fcndida, on USA ja DPRK vahel.<\/p>\n\n\n\n

Eesti globaalpoliitikas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Toomas Alatalu annab loengu k\u00e4igus kronoloogilise \u00fclevaate, kas ja millise suuna on Eesti v\u00f5tnud v\u00e4lispoliitikas, alustades \u00fclevaatest, milliste organisatsioonide ja lepetega liitusime taasiseseisvumisel.<\/em><\/p>\n\n\n\n

1993.-2005. aastatel oli kaks korda aastas Riigikogus v\u00e4lispoliitika arutelu. Alates 2006. aastast toimub arutelu korra aastas. Mikser m\u00e4rkis 2018. aasta v\u00e4lispoliitika kokkuv\u00f5ttes Riigikogu ees, et teeme koost\u00f6\u00f6d P\u00f5hjamaade, Balti riikide, Beneluxi, Saksamaa ja tervelt m\u00f5tlevate riikidega. Arutelus tekkis aga probleem \u2013 Poolat ei olnud mainitud. Sarnane probleem tekkis, kui Poola m\u00e4rkis teiste riikidega \u00e4ra Nordstreami avalduse, samas Eestit ei kaasanud. Mis on selle taga?<\/p>\n\n\n\n

1991. sai eesti \u00dcROsse. P\u00e4rast seda \u00fchinesime West Europe and Others Group (WEOG), erinevalt L\u00e4tist ja Leedust. WEOGi kuuluvad ka T\u00fcrgi ja Iisrael. See oli \u00fcks Eesti geopoliitilistest valikutest, millest ei r\u00e4\u00e4gita. 2004 t\u00f5steti Eesti lihtsalt \u00fcle Ida-Euroopa gruppi.<\/p>\n\n\n\n

Kuni aastani 1994\/1995 olid Eestis Vene v\u00e4ed. Eesti esitas avalduse ELiga liitumiseks 1995, alles siis, kui oldi veendunud, et v\u00e4ed lahkuvad. Esimene organisatsioon, millega Eesti liitus, 1992 CBSS (Council of the Baltic Sea States), seej\u00e4rel Council of Baltic Ministers (1992) ja Balti Assambleega (1991), mis omakorda liitusid ja moodustasid Baltic Councili (1994, loodi Nordic Councili toetusel).<\/p>\n\n\n\n

Lennart Meri esines Hamburgi raekojas 25.02.1994. Peterburi delegatsiooni kuulus ka Putin. Tuleb vaadata ka s\u00fcndmuse tausta: enne 24.02.1994 lepiti kokku Vene v\u00e4gede lahkumisest  L\u00e4tist (varem kui Eestist). Paralleeli saab t\u00f5mmata Tartu rahuga, mil Eesti ei informeerinud L\u00e4tit rahu s\u00f5lmimisest.<\/p>\n\n\n\n

Eestil puudus v\u00e4lispoliitika kontsept (foreign policy concept<\/em>) 1990-2004. Meil teatud v\u00e4lpol kontseptsioon oli, mingil m\u00e4\u00e4ral oli see Savisaarel (kui v\u00e4lisministreid oli kaks, v\u00e4lisminister Meri ja idaminister Lippmaa). Tallinna kohtumistele 1990-91 tulid liiduvabariikidele lisaks  T\u0161ehhoslovakkia, Poola, Ungari, Taani esindajad. Tallinnas ja Daugavpilsis r\u00fcnnakud mais 1990, kui NSVdest tehti vabariigid. Appi tulid Poola, Ungari, Slovakkia, T\u0161ehhoslovakkia ehk t\u00e4nased Vysegradi riigid<\/p>\n\n\n\n

1990. aasta originaalseimaid dokumente on Savisaare Sloveenia visiidi ametlikud dokumendid. Eesti ega Sloveenia ei olnud iseseisvad, ometigi s\u00f5lmiti suhteid. V4 moodustati Vilniuse s\u00fcndmuste j\u00e4rgselt. Moraal: 1990–<\/strong>95 P\u00f5hjamaad pidasid meid adjacent<\/em> area\u2019ks<\/em> (mitte isegi riikideks, vaid piirkonnaks).<\/p>\n\n\n\n

1995. algab koost\u00f6\u00f6 \u00dchendkuningriigiga, kes toetab Balti pataljoni. Alates 1996 kohtuvad Balti v\u00e4lisministrid ja Saksa v\u00e4lisminister. 1998 s\u00f5lmitakse USA ja Balti harta. Viimases dokumendis on juttu v\u00e4\u00e4rtustest, st. pehmest j\u00f5ust. Venemaa toonane v\u00e4lisminister deklareeris, et neid \u00e4rritab NATOsse minek, aga samas ei k\u00e4itu nagu T\u0161ehhoslovakkiaga 1968. aastal. 1998. aastal pandi alus partnerlussidemetele USAga.<\/p>\n\n\n\n

Oleme Poolaga \u00fches ruumis, ei tasu neid v\u00e4lja arvata. Oleme r\u00f5hutanud, et oleme P\u00f5hjala riik, alustasime sinna minekut 1995. 1998-2000 h\u00e4\u00e4letas Nordic Council, et Eestit ei v\u00f5eta liikmeks. 2015. aastal selgus, et ses k\u00fcsimuses puudub j\u00e4rjepidevus. Sellega tegeledes ununevad meist l\u00f5unapool asuvad riigid. Igasugune k\u00e4ik, mille neid unustades ette v\u00f5tame (nt Nordstream), isoleerib Ukrainat.<\/p>\n\n\n\n

27.05.1997 toimus I NATO ja Venemaa tippkohtumine Pariisis. Samal p\u00e4eval kohtuvad Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Poola, Ukraina juhid Tallinnas. 4 p\u00e4eva hiljem s\u00f5lmitakse Ukraina ja Venemaa leping, jagatakse \u00e4ra Musta mere piirkond (Sevastoopolisse seab end sisse Venemaa merev\u00e4gi).<\/p>\n\n\n\n

See, millest Mikser t\u00e4na taandub, oli olemas veel 15 aastat tagasi. Poola ja Eesti v\u00e4lispoliitikas olukord pidevalt k\u00f5igub.<\/p>\n\n\n\n

2004-2005 s\u00f5lmis Venemaa piirilepinguid Eesti, L\u00e4ti, Kasahstani, Hiinaga, Jaapaniga samaaegselt. Eesti ja L\u00e4ti ei suutnud sel ajal paraku oma taktikat koosk\u00f5lastada.<\/p>\n\n\n\n

Poola \u00f5igusriik \u2013 kuhu suunas on Poola minemas?<\/em><\/p>\n\n\n\n

Toomas Alatalu viitab maailmas\u00f5dade vahele mahtunud V\u00e4iksele Antantile. Suurimaid relvatootjaid on Prantsusmaa. 2015-2016 vahetus PL valitsus. Sellele eelnevalt oli Prantsusmaa s\u00f5lminud relvam\u00fc\u00fcgilepingu Poolaga. Uus valitsus \u00fctles lepingule \u00e4ra. Vaieldakse teistel teemadel, kui tegelikel. Tuski valitsus vahetas konstitutsioonikohtu v\u00e4lja. Kaczynski valitsus sai v\u00f5imule t\u00e4nu totrale valimiss\u00fcsteemile. Muutis tagasi eelnevad vahetused, hakati aga laiama ja ise seadusi rikkuma. Alustati v\u00e4ikestest sammudega. Toimusid j\u00f5um\u00e4ngud, n\u00e4iteks keeldus Poola 2015. aastal r\u00e4ndepoliitikaga kaasa minemast. Poola pole \u00fcksi, samas paadis on ka Ungari ja Austria..<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tvaid s\u00f5numeid<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tartu volikogu h\u00e4\u00e4letas maha Valitsuse ettepaneku \u2013 see on samasugune v\u00f5imuladviku vastane protest nagu Itaalias Movimento 5 Stella. Samasuguse protestin\u00e4ite v\u00f5ib tuua L\u00e4tti s\u00f5itmise n\u00e4ol. Peaksime aluseks v\u00f5tma \u0160veitsi p\u00f5hiseaduse, kus aluseks rahvaalgatus. Peaksime rohkem kaasama rahvast, rahvas harjub poliitikas kaasar\u00e4\u00e4kimisega \u00e4ra. Meil on praegu s\u00fcgavalt sees negatiivne hoiak rahvah\u00e4\u00e4letuste suhtes.<\/p>\n\n\n\n

Eesti \u00e4rimehed ostavad eetriaega Vene kanalitelt. Eestlased lubavad vene kanalite propagandasaadetes Eesti reklaame, LV ei luba.<\/p>\n\n\n\n

Vene valimised: 1. korda on avatud valimispunktid Goas, Phuketis, Hurghadas.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sissejuhatus Toomas Alatalu juhatab loengu sisse k\u00fcsimusega \u2013 kus v\u00f5iks toimuda Trumpi ja Kim Jong-Uni kohtumine? V\u00f5imalikeks variantideks on Hong Kong, Taiwan, Okinawa. Trump valib selleks koha, kus end kindlalt tunneb. Peaasi, et Venemaa oleks variantidest v\u00e4ljas, sest Trumpi taktika on ignoreerida Venemaad. Lektor j\u00e4tkab Venemaa teemadel. Hetkeseisuga seisavad Ukraina ja S\u00fc\u00fcria konfliktid paigal. Putin […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1762","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1762","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1762"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1762\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1762"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1762"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1762"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}