{"id":1754,"date":"2018-11-27T14:49:19","date_gmt":"2018-11-27T12:49:19","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1754"},"modified":"2023-08-31T22:49:54","modified_gmt":"2023-08-31T19:49:54","slug":"indrek-schwede-diktatuurid-ja-jalgpall","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/indrek-schwede-diktatuurid-ja-jalgpall\/","title":{"rendered":"Indrek Schwede: \u201cDiktatuurid ja jalgpall”"},"content":{"rendered":"

Indrek Schwede andis 27.11.2018 kuup\u00e4eval RSRis loengu teemal \u201eDiktatuurid ja jalgpall.\u201c T\u00e4psemalt k\u00e4sitles ta nelja riiki ning selgitas, kuidas nendes riikides on kujunenud jalgpalli populaarsus ning mil moel on ajalooliselt need riigid kasutanud jalgpalli poliitika tegemiseks. Nendeks riikideks olid: Itaalia, Saksamaa, Hispaania ning N\u00f5ukogude Liit.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Itaalia: <\/strong>Itaalia \u00fchendati \u00fchtseks riigiks 1861. aastal. Vastuolud P\u00f5hja ja L\u00f5una-Itaalia vahel aga olid m\u00e4rgatavad. Itaalia riik kui institutsioon j\u00f5udis v\u00e4heste kodanikeni, mis andis valitsusele \u00fcsna v\u00e4hese legaliseerituse. Riigis oli kaks institutsiooni \u2013 sotsialism ja katoliiklus \u2013 mis omasid \u00fchiskonnas laia kandepinna. Kumbki neist ei tunnustanud sporti, sest kaheldi selle sotsiaalsetes tagaj\u00e4rgedes. Seet\u00f5ttu ei suutnud riik koolidesse viia kehalist kasvatust kui kohustuslikku \u00f5ppeainet.  N\u00e4iteks 1909. aastal toimunud Itaalia Noorte Sotsialistide kongress teatas, et iga noor, kes ostab spordilehe, on l\u00e4inud kaotsi klassiv\u00f5itluse jaoks.<\/p>\n\n\n\n

Alates aastast 1904 lubas paavst inimestel poliitikaga tegelema hakata ning sellisest vabadusest v\u00f5itis ka sport. Aktsepteeritud oli n\u00e4iteks v\u00f5imlemine, jalgrattasport aga mitte. Kogu I maailmas\u00f5ja eel n\u00e4hti sporti kui aja raiskamist. See aga hakkas hiljem juba muutuma. I maailmas\u00f5da aitas jalgpalli levikule kaasa, sest armees said kokku omavahel maalt ning linnast p\u00e4rit mehed, kes omavahel muidu poleks kokku puutunud. Jalgpalli jaoks on parim keskkond linnas linnas, kuid n\u00fc\u00fcd viisid maalt p\u00e4rit s\u00f5durid selle m\u00e4ngu p\u00e4rast s\u00f5da koju kaasa ning n\u00f5nda levis jalgpall ka maakohtades.<\/p>\n\n\n\n

Itaalia diktaator Mussolini n\u00e4gi jalgpallis v\u00f5imet haarata masse, sest ta n\u00e4gi, kuidas see tekitab inimhulkades emotsioone. N\u00f5nda otsustas ta seda kasutada enda fa\u0161istliku riigi idee elluviimiseks. Jalgpalli n\u00e4gi ta ka ideaalse vahendina, kuidas \u00fchendada omavahel P\u00f5hi ja L\u00f5una, kuna m\u00e4ng oli populaarne m\u00f5lemas piirkonnas. K\u00fcll aga tekitasid rivaliteedid jalgpallis regionaalseid vastuolusid. Samuti tekkis vastuolu asjaolust, et m\u00f5ni m\u00e4ngija v\u00f5is saada liiga populaarseks, mis v\u00f5is j\u00e4tta varju Mussolinil, kuna diktatuuririigis pidi olema tema k\u00f5ige populaarsem isik.<\/p>\n\n\n\n

1926. aastal avati Bolognas jalgpallistaadion. Mussolini isiklikult tuli seda staadionit avama ning seal \u00fcritati talle korraldada atentaat. Kuul aga riivas vaid tema salli ning mees ise j\u00e4i terveks. See aga oli v\u00f5imalus Mussolinil taastada Itaalias surmanuhtlus, mida ei eksisteerinud enam 1888. aastast saati. Suleti k\u00f5ik parteid ja parteide v\u00e4ljaanded peale fa\u0161istliku partei ja tema v\u00e4ljaande. See on n\u00e4ide sellest, kuidas Mussolini kasutas \u00e4ra jalgpalli enda huvides.<\/p>\n\n\n\n

Mussolini isiklikult jalgpalli ei pooldanud. Tema soovis selle asemele luua massiteatri, mis mahutaks 15 000 \u2013 20 000 pealtvaatajat. Seda ta ka tegi, kuid see kukkus l\u00e4bi ning tulemuseks oli fiasko. Seej\u00e4rel m\u00f5istis ta, et jalgpalli kasutamine masside suunamiseks on efektiivsem ning otsustas sellega j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldisemalt saab \u00f6elda, et jalgpalli levikust sai enim kasu alam- ning keskklass, kuna aristokraadid tegelesid ratsutamise, tennise, jahipidamise, golfi ja muude tegevustega. Sellise jalgpalli leviku tulemusena tekkisid rahvuslikud m\u00fc\u00fcdid, legendid ja lood, luues rahva seas \u00fchtlustunde, mis oli riigi \u00fclesehitamise seisukohalt oluline.<\/p>\n\n\n\n

Saksamaa: <\/strong>Saksamaal sai spordikultuur alguse peale 1806. aastat, kui Preisi armee kaotas Napoleonile ning osa \u00fchiskonna liidritest pidas s\u00fc\u00fcdlaseks sakslaste kehva f\u00fc\u00fcsilist vormi. N\u00f5nda hakati arendama v\u00f5imlemist, milles kujunes rahvussport. V\u00f5imlemist peeti patriootiliseks spordialaks, sest leiti, et see arendab inimest nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt.<\/p>\n\n\n\n

Jalgpallil aga oli halb maik k\u00fcljes, seda peeti nn \u201eInglise haiguseks,\u201c mist\u00f5ttu oli jalgpallil Saksamaal jalule saamisega keeruline. 1900. aastal aga loodi Dresdenis jalgpalliliit ning alustati jalgpalli s\u00f5navara germaniseerimisega \u2013 n\u00e4iteks meeskonna kaptenit hakati kutsuma s\u00f5naga f\u00fchrer <\/em>ehk juht.<\/p>\n\n\n\n

Jalgpalli tulekule Saksamaal oli vihane reaktsioon, kuid vastuargumendina kasutati, et tegu on patriootliku spordialaga \u2013 kaks meeskonda \u00fcksteise vastu on justkui s\u00f5ja etendamine \u2013 sellise positiivse demagoogia l\u00e4bi \u00fcritati jalgpalli \u00f5igustada ning \u00fchiskonnale aktsepteeritavaks muuta. Sellegipoolest oli jalgpalli m\u00e4ngimine keeruline, kuna puudusid vastavad v\u00e4ljakud. Berliinis k\u00fcll oli sobivaid v\u00e4ljakuid, aga nende rentimisest jalgpalliliidule keelduti, kuna jalgpalli imago oli j\u00e4tkuvalt halb.<\/p>\n\n\n\n

Hitleri v\u00f5imuletulekul 1933. aastal valitsesid Saksamaal veel amat\u00f6rismi ideaalid, mis puutus jalgpalli. Saksamaa deklareeris, et ei m\u00e4ngi \u00fchegi koondisega, kus m\u00e4ngivad profid, kuna leiti, et palli tagaajamise eest ei tohiks saada tasu. 1933. aastal oli plaan arutada professionaliseerumise k\u00fcsimust, kuna mitmed riigid maailmas olid juba professionaliseerunud. See aga j\u00e4i \u00e4ra, kuna vahepeal tuli v\u00f5imule Hitler.<\/p>\n\n\n\n

Ka t\u00e4nap\u00e4eval on Saksamaa jalgpallikultuuris m\u00e4rgata 20. sajandi v\u00f5imlemise kui spordiala m\u00f5ju. Kuna v\u00f5imlemine oli 20. sajandi alguse Saksamaal populaarne, siis jalgpallimeeskonnad imbusid v\u00f5imlemisklubidesse \u2013 nii on ka t\u00e4nap\u00e4eval mitmelgi saksa meeskonna nime sees T t\u00e4ht, mis t\u00e4histab v\u00f5imlemist.<\/p>\n\n\n\n

Hispaania: <\/strong>Hispaaniat valitses aastatel 1936 \u2013 1975 kindral Franco, kes laskis spordi t\u00e4iesti vabaks ning v\u00f5ttis seisukoha sporti mitte riiklikult toetada. Sellistes tingimustes j\u00e4i p\u00fcsima jalgpall kui k\u00f5ige populaarsem ja enim piletitulu teeniv spordiala.<\/p>\n\n\n\n

Franco plaan oli sarnane Mussolini omale – m\u00f5lemal oli eesm\u00e4rk luua erinevate regioonide vahel \u00fchtlustunne, sest Hispaanias oli separatistlike iseloomuga regioone nagu Kataloonia ja Baskimaa. Ka Hispaanias tekkisid samad vastuolud, mis Itaalias \u2013 \u00fchest k\u00fcljest oli jalgpall hea, sest l\u00f5i \u00fchise liiga, kus m\u00e4ngiti \u00fchtse riigina; teisest k\u00fcljest aga halb, sest kiskus \u00fcles emotsioone ning teravdas regioonide vahelisi konflikte.<\/p>\n\n\n\n

Samas on v\u00e4idetud, et Francol oli hea meel Barcelona klubi olemasolu \u00fcle, kuna n\u00e4gi selles v\u00f5imalust katalaanidele \u00f5hku v\u00e4lja lasta ning mitte tegeleda poliitikaga. Ta leidis, et pigem las katalaanid lasevad emotsioonid v\u00e4lja trib\u00fc\u00fcnil jalgpallimat\u0161il, mitte poliitiliste meeleravalduste korraldamisega. See oli nn k\u00f5rvalep\u00f5iklemise kultuur. Jalgpalli kajastati ajalehtedes 6 korda rohkem kui poliitikat. N\u00e4iteks 1950ndate Hispaanias, kui sisepoliitiline olukord muutus teravaks, otsustati televisioonis n\u00e4idata Hispaania koondise v\u00e4ravaid, et rahva t\u00e4helepanu hajutada.<\/p>\n\n\n\n

Jalgpalli kasutati ka pehme j\u00f5una poliitikas. N\u00f5nda s\u00f5nas Hispaania v\u00e4lisminister, et Real Madrid on nende parim saatkond, kuna sellise klubi olemasolu avas Hispaaniale 50ndatel ja 60ndatel uksi, mis muidu oleks suletud olnud.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude Liit: <\/strong> <\/p>\n\n\n\n

Ka NSVLis oli v\u00f5imlemine populaarne ning jalgpall mitte \u2013 seda peeti lausa kahjulikuks spordialaks, \u00fcheskoos poksiga. 1925. aastal aga pandi alus v\u00f5istlusspordile ning Kommunistliku Partei otsusega hakati seda arendama. L\u00fckati k\u00f5rvale arusaam, et jalgpall on kahjulik ning hakati seda hoopiski arendama. 1930ndatel pandi alus tsentraalsele spordijuhtimisele ning loodi eraldi spordikomitee, mida valitsus rahastas enda eelarvest.<\/p>\n\n\n\n

NSVL eesm\u00e4rgiks spordis oli \u00fchiskonna stabiliseerimine ning rahulolu tekitamine, kuna enamlased ise tulid v\u00f5imule v\u00e4givaldselt. Riigi p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4miseks tuli j\u00f5uda selleni, mis inimestele huvi pakkus ehk sport. Spordis n\u00e4hti midagi, mis suudab v\u00f5idelda anti-sovietlikke n\u00e4htuste astu nagu prostitutsioon, joomarlus ja kuritegevus. \u00dchtlasi oli eesm\u00e4rgiks vene keele kui lingua franca <\/em>juurutamine, kuna m\u00e4ngijaid tuli k\u00f5ikidest liiduvabariikidest ning dominantseks keeleks oli vene keel. <\/p>\n\n\n\n

NSVLi jalgpallimeeskond oli professionaliseerunud. Et aga ametlikult v\u00f5isid ol\u00fcmpial osaleda vaid amat\u00f6\u00f6rid, siis NSVL lubas olid jalgpallurid s\u00f5jav\u00e4elased, et s\u00e4ilitada amat\u00f6\u00f6ri staatus ning v\u00f5tta osa ol\u00fcmpiast. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne aga on see, et NSVL profid teenisid v\u00f5rreldes L\u00e4\u00e4ne analoogidega kopikaid. Sellegipoolest olid nad NSVL \u00fchiskonnas privilegeeritud.<\/p>\n\n\n\n

Spordialad jagunesid NSVLis kaheks \u2013 olid publikualad ning ol\u00fcmpiaalad. N\u00e4iteks ujumine t\u00f5i NSVLile rohkelt medaleid, aga publik oli v\u00e4ike. Jalgpallist aga medaleid niiv\u00f5rd palju ei saanud, aga tegu oli suure vaatajaskonnaga spordialaga. NSVLi jaoks oli kasulik v\u00f5ita rohkelt medaleid, kuna k\u00e4is k\u00fclm s\u00f5da ning NSVL tahtis n\u00e4idata, et on tugev riik, mist\u00f5ttu jalgpall j\u00e4i poliitilisel tasemel pigem tagaplaanile v\u00f5rreldes aladega, kus oli v\u00f5imalik v\u00f5ita medaleid. Ilmselt m\u00e4ngib rolli ka asjaolu, et NSVL peamine konkurent USA ei olnud jalgpalliriik ning temaga jalgpallis niiv\u00e4ga v\u00f5istelda ei saanud.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Rauno Matvejev<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Indrek Schwede andis 27.11.2018 kuup\u00e4eval RSRis loengu teemal \u201eDiktatuurid ja jalgpall.\u201c T\u00e4psemalt k\u00e4sitles ta nelja riiki ning selgitas, kuidas nendes riikides on kujunenud jalgpalli populaarsus ning mil moel on ajalooliselt need riigid kasutanud jalgpalli poliitika tegemiseks. Nendeks riikideks olid: Itaalia, Saksamaa, Hispaania ning N\u00f5ukogude Liit. Itaalia: Itaalia \u00fchendati \u00fchtseks riigiks 1861. aastal. Vastuolud P\u00f5hja ja L\u00f5una-Itaalia […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1754","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1754","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1754"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1754\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1754"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1754"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1754"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}