{"id":1726,"date":"2017-03-14T14:33:40","date_gmt":"2017-03-14T12:33:40","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1726"},"modified":"2023-08-31T22:41:54","modified_gmt":"2023-08-31T19:41:54","slug":"emmet-tuohy-estonia-and-the-eus-eastern-partnership","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2017\/emmet-tuohy-estonia-and-the-eus-eastern-partnership\/","title":{"rendered":"Emmet Tuohy: &#8220;Estonia and the EU&#8217;s Eastern Partnership&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><em>14.03 esines RSRi loengus Emmet Tuohy, kes t\u00f6\u00f6tab teadurina Eestis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuses (RKK). Tegemist on eksperdiga peamiselt Musta mere riikide valdkonnas ning on ise teinud teadust\u00f6\u00f6d sealses piirkonnas. Peamiselt tuli loengu k\u00e4igus juttu Ida-Euroopa partnerlusest ning Eesti rollist selles teemas. Selles konspektis kajastuvad v\u00e4ited kuuluvad esinejale, mitte RKKle.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Loengus k\u00e4sitleti peamiselt kahte peamist k\u00fcsimust:<br><strong>Mis probleemid on idapartnerlust puudutavatel riikidel ja miks nad l\u00e4hevad korda maailmas ja Euroopa Liidu tasandil?<\/strong><br><strong>Miks on idapartnerlus t\u00e4htis just eestlastele?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Idapartnerlus sai ametlikult alguse 2009. aastal Praha kohtumisel ning h\u00f5lmab koost\u00f6\u00f6 suurendamist kuue idanaabriga: Armeenia, Aserbaid\u017eaan, Gruusia Moldova, Ukraina ja Valgevene.<\/p>\n\n\n\n<p>Ida riikide peamsteks mureallikateks on see, et neid peetakse korrumpeerunuks ja teatud valdkondades l\u00e4bikukkunuks. See on aga test Euroopa Liidule: kuidas m\u00f5ju rakendada siseasjadele. EL tahab muuta maailma, kuid ei saada sealjuures isegi koduste probleemidega hakkama. Siin m\u00e4ngivad suurt rolli noored, kui uus p\u00f5lvkond ei kehtesta ennast, siis on l\u00f5puks tulevik hukule m\u00e4\u00e4ratud. Euroopat v\u00f5ib siis v\u00f5rrelda justkui n-\u00f6 keskaegse l\u00f5bupargiga \u2013 turistid k\u00e4iksid ringi ning imetleksid seda kunagist ilu. Praegune m\u00f5ju, mis Euroopal on Ida-Euroopa partnerriikide \u00fcle on selge n\u00e4ide, et EL suudab kehtestada pehmet v\u00f5imu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Paljud praegused konfliktid Euroopas n\u00e4ivad olevat k\u00fclmutatud praeguseks. Ei saa aga kindlalt v\u00e4ita, mis piirkond v\u00f5ib j\u00e4rgmisena kujuneda plahvatusohtlikuks. Nii Ukraina idaosa kui ka Transistria piirkond v\u00f5ivad j\u00e4rgnevate aastate jooksul kujuneda uuesti s\u00f5jatandriteks. USA seisukohta idapartnerluse osas pole veel t\u00e4iesti v\u00e4lja kujunenud. EL on aga huvitatud peale rahu ka tugevate majandussidemete hoidmisest seal piirkonnas. K\u00f5ikidel idaparnerluse riikidel on EL \u00fcks t\u00e4htsamaid kaubanduspartnereid. Ainult Valgevenes on see osakaal v\u00e4ike. EL otsib v\u00f5imalusi majandussuhetes edasi areneda rohelise energia maaletoojaks n\u00e4iteks Ukrainas ja Moldovas. Kiiduv\u00e4\u00e4rt on see, et Aserbaid\u017eaan on muutmas oma naftaekspordi teid, tehes neid mitmekesisemaks. See annab Euroopale paremad vahendid saada naftat idast, ilma et peaks palju muretsema Venemaa p\u00e4rast.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Miks idapartnerlus loeb Eestile?&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>25 aastat on Eesti taasiseseisvumisest. N\u00fc\u00fcd oleks aeg vaadata positiivsemalt&nbsp; ennast ja oma kuvandit. Paljudele ei meeldi v\u00e4ljend, et ollakse ida eurooplased. Samas ei t\u00e4henda see seda, et meile ei meeldiks Venemaa. Me defineerime ennast t\u00e4nap\u00e4eval rohkem printsiipide (demokraatia, l\u00e4\u00e4nemeelsus jne) mitte ajaloo v\u00f5i veresidemete kaudu. Probleemiks oleks ennast l\u00f5igata \u00e4ra Ida-Euroopast ja \u00f6elda, et me kuulume p\u00f5hja. Alati ei ole aga asi nii lihtne. Sloveenial on ajalooliselt sama dilemma: ei taha olla Balkanimaa, vaid endine Austria-Ungari impeeriumi osa.&nbsp; Eesti on nagu v\u00e4rav (<em>gateway<\/em>) sellises olukorras. R\u00e4\u00e4kides tulevikust ELis ei saa maha matta Venemaad.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Eestil on sarnased kogemused moldova ning teiste idariikidega, nii et me v\u00f5iksime olla lausa eeskuju teiste Ida-Euroopa riikidele. Kuid ei peaks neid ainult heast tahtest aitama. Mitmetes tehnilistes asjades ka saab aidata. ning seda teatud majandusliku kasumi nimel. Eesti on integreeritud ELi. On v\u00f5rratu, kuidas eesti on j\u00f5udnud v\u00e4ga kaugele. Meie ametnikke koheldakse t\u00e4htsatel kohtumistel v\u00e4limaal teistega v\u00f5rdselt. Ameeriklased juba n-\u00f6 aktsepteerivad meid. NATO \u00fcritused ja iga n\u00e4dal on keegi USAst siin \u2013 koost\u00f6\u00f6 tundub sujuvat.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Ameeriklastel olevat v\u00e4ga t\u00e4htis rahvusvaheline arengut\u00f6\u00f6. T\u00e4hits on saavutada riigi erve siseelu \u00fclesehitamine: veev\u00f5rk, infrastruktuur jne. Eestlastel on v\u00f5imalus Arengukoost\u00f6\u00f6 kaudu j\u00f5uda esipositsioonile.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Praktislised elemendid idapartnerluses:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Erasmus pluss \u2013 idaparnerluse tulemus, saab kontakte tekitada<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00f5ib saada eemale, uutesse piirkondadesse reisida, s\u00f5bralikud inimesed<\/li>\n\n\n\n<li>Igavesti ei saa puhata e-Eesti loorberitel. Igavesti &nbsp;v\u00f5ib kesta aga familiaarsust idanaabrite vahel, Indiviidi tasandil v\u00f5ib v\u00e4lja tuua t\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste rohkuse: kui \u00fches ei leia enam t\u00f6\u00f6d, saab praktikat teha teises kohas. N\u00e4eb uusi asju: kuidas inimesed proovivad oma elusid \u00fcles ehitada. Eesti suureks plussiks on see, et siin pole olnud erilist oligarhis\u00fcsteemi, millest jagu saada. Samal ajal on korruptsioon Ukrainas h\u00e4mmastavalt suur. \u00dche kogemusena toob Tuohy v\u00e4lja seiga Ukrainas, kus ta maksis sulas ning puhtalt seet\u00f5ttu sai ka eelisj\u00e4rjekorras teeninduse osaliseks.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Idapartnerluse programm jaguneb kaheks: bi- ning multilateraalseks dimensiooniks. Esimese pikem eesm\u00e4rk oleks l\u00f5puks viisavaba liikumine ELi liikmesriikidesse ning sellega kaasnev s\u00fcgavam integratsioon ELi m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Viimane m\u00e4ngib selle eesm\u00e4rgi puhul rohkem toetavat rolli, korraldades erinevaid platvorme, kus arutletakse paljude teemade \u00fcle, kus saaks koost\u00f6\u00f6d parandada: energiapoliitika, infrastruktuur, keskkond jne.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Problemaatiline on see, et idaparnerlusest ei teata USAs palju.<\/p>\n\n\n\n<p>Komisjonis on palju proovitud tuua idapartnerluse riike l\u00e4hemale EL tasandile, kuid sellest ei tulnud midagi v\u00e4lja. Parlamendis pole inimestel aga mingit erilist otsustamisj\u00f5udu. Miski ei n\u00e4i toimivat suhete l\u00e4hendamisel peamiselt seet\u00f5ttu, et Elil puuduvad n-\u00f6 suursaatkonnad idapartnerluse riikides ning pole v\u00e4lisl\u00e4hetust. &nbsp;Palju suhtlust l\u00e4heb l\u00e4bi humanitaarabi pakkumise.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Idapartnerluse alged tekkisid 2004. aastal, kui avastati, et ELil oli j\u00e4rsku piir Venemaaga. J\u00e4rsku tekkis aga oli palju konflikte m\u00e4\u00e4ratlemises: USA meedias levis liigitus&nbsp;<em>New Europe<\/em>&nbsp;ja&nbsp;<em>Old Europe<\/em>, mis lausa valas \u00f5li tulle. ELi Liikmesus pole aga alati lahendus. Konfliktid aga j\u00e4tkuvad t\u00e4nap\u00e4evani, millest v\u00f5ib v\u00e4lja tuua Saksamaa vastuseis Gruusia suhtes: oldi kategooriliselt vastu Gruusia viisavabadusele Euroopa Liitu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Idapartnerlus iseenesest ei garanteeri l\u00f5puks EL liikmelisust, aga v\u00f5imaldab baasi reformide ja tsiiviil\u00fchiskonna ning kapitalismi jaoks. Seda tehakse multilateraalsuse tasandil ehk k\u00f5ik on koos laua taga. N\u00e4iteks tahetakse, et oleks \u00fcldised toidustandardid, et kaubandust h\u00f5lpsustada Ida-Euroopa ja ELi vahel.&nbsp; L\u00f5puks pole \u00fckski s\u00fcsteem t\u00e4iuslik, aga see n\u00f5uab tohutut juriidilist t\u00f6\u00f6d, et kaupa vahetada ELi ja idariikide vahel. Siinkohal mainis esineja, et oli kuulnud Ryanairi omanikust, kelle v\u00e4idete kohaselt on see odavlennufirma rohkem \u00fchendanud Euroopat kui EL Isegi vaesed saavad reisida ja kogeda oma maailma enda \u00fcmber.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Terve idapartnerluse t\u00e4htsaim k\u00fcsimus on, kas t\u00f6\u00f6tada koos mittedemokraatlike re\u017eiimidega v\u00f5i sunnid neid endasse kapselduma. Oma huvide eest peab seisma, kui suhtlust katkestades ei v\u00e4ga v\u00e4he lootust, et miskikunagi paraneb. Samuti tekib k\u00fcsimus, kas tasustada ainult neid riike, kes on teinud koost\u00f6\u00f6d ELiga ja teised k\u00f5rvale j\u00e4ttta?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kui r\u00e4\u00e4kida idapartnerluse riikide olukorrast praegu, siis kuige ELi-meelsem riik on Gruusia ning k\u00f5ige kurvem seis on Moldovas, kus \u00fcks ELi pooldav partei suutis suurel hulgal raha n-\u00f6 \u00e4ra kaotada, mida vaesel riigil oli vaja. Armeenia saab k\u00e4sklusi venemaalt ning seet\u00f5ttu on v\u00e4ga raske \u00fcldse midagi tsiviil\u00fchiskonnalaadset seal saavutada, samal ajal kui Aserbaid\u017eaanil on t\u00fclid oma naabritega. Valgevene on teinud edusamme ehk on vabastanud teatuid inimesi \u2013 poliitilisi vange. Varsti on v\u00f5imalik lihtsamalt reisida Valgevenesse, aga Venemaa vastas sellele oma piirikontrollide karmistamisega Valgevene piiril. Gruusia on isegi rakendanud tetuid reforme, mis on ELi poolt soovitatud. Ainult 9% h\u00e4\u00e4letas seal riigis venemeelsete parteide poolt. EL pidavat toetama Gruusia \u201ctraditsioonilist \u00f5igust\u201d vaenulikkust LGBT liikumise suhtes \u2013 see on valearusaam grusiinide poolt. Peamiselt on just kirikud venemeelsed, sest nad ei n\u00f5ustu tihtipeale ELis propageeritavate liberaalsete vaadetega.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00f5puks toonitatakse, kui t\u00e4htis on kaasata Venemaad tulevikus ELi konverentsidel ja vestlustel. Venemaa kardab oma m\u00f5juv\u00f5imu kahanemist Ida-Euroopas. Samal ajal ei saa oletada, et paljud idapartnerluse riigid hakkavadki kohe liituma ELiga, sest iga liikmeriik saaks seda ettepanekut vetostada. Praegusel hetkel kohtaks selline aga plaan kindlasti suurt vastasseisu. Ukraina liitumise protsessile pandi n\u00e4iteks piir peale hollandlaste poolt, kui nende lennuk tulistati separatistide poolt alla.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;<em>Konspekteeris Randon V\u00e4rsi<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>14.03 esines RSRi loengus Emmet Tuohy, kes t\u00f6\u00f6tab teadurina Eestis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuses (RKK). Tegemist on eksperdiga peamiselt Musta mere riikide valdkonnas ning on ise teinud teadust\u00f6\u00f6d sealses piirkonnas. Peamiselt tuli loengu k\u00e4igus juttu Ida-Euroopa partnerlusest ning Eesti rollist selles teemas. Selles konspektis kajastuvad v\u00e4ited kuuluvad esinejale, mitte RKKle. Loengus k\u00e4sitleti peamiselt kahte peamist k\u00fcsimust:Mis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1726","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1726","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1726"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1726\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1726"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1726"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}