{"id":1722,"date":"2017-02-21T14:31:34","date_gmt":"2017-02-21T12:31:34","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1722"},"modified":"2023-08-31T22:42:14","modified_gmt":"2023-08-31T19:42:14","slug":"juhan-lepassaar-referendumid-euroopa-liidus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2017\/juhan-lepassaar-referendumid-euroopa-liidus\/","title":{"rendered":"Juhan Lepassaar: &#8220;Referendumid Euroopa Liidus&#8221;"},"content":{"rendered":"<h1 class=\"wp-block-heading\" id=\"page-title\">21.02 Juhan Lepassaar<\/h1>\n\n\n\n<p><strong>Juhan Lepassaar: Referendumid Euroopa Liidus ja Euroopa Liidust<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>21. veebruaril 2017. aastal k\u00fclastas RSR-i teisip\u00e4evast loengut Juhan Lepassaar, RSR-i vilistlane, kes on kogu oma elu tegelenud Euroopa Liidu teemadega ning alates 2014. aastast on ta digitaalse \u00fchtse turu eest vastutava Europa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi kabineti\u00fclemaks. Miks valis J. Lepassaar k\u00f5nelemiseks just sellise teema? Referendumid m\u00f5jutavad EL-i kulgemist ja poliitikat k\u00fcllaltki palju.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Lepassaar otsustas RSR-ile peetavas loengus reflekteerida seda, mida ta viimase kahe kuu jooksul uuris ning tema loeng h\u00f5lmas 2017. aastal l\u00f5petatud Euroopa Parlamendi uurimust \u201cReferendums on EU Matters\u201d, mille autoriteks on Eeva Eriksson, Petr Novak. Uurimus on k\u00e4ttesaadav netiaadressil:&nbsp;<a href=\"http:\/\/www.europarl.europa.eu\/RegData\/etudes\/STUD\/2017\/571402\/IPOL_STU(2017)571402_EN.pdf\">http:\/\/www.europarl.europa.eu\/RegData\/etudes\/STUD\/2017\/571402\/IPOL_STU(2017)571402_EN.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>2016. aastal astusid tagasi Suurbritannia, Itaalia ja Bulgaaria peaministrid, sest nendes riikides aset leidnud referendumid ei vastanud oma tulemustelt nende isikute ootustele. On levinud arusaam, et nii-\u00f6elda eliit saab referendumitel \u201cp\u00f6\u00f6bli\u201d k\u00e4est \u201cketuka\u201d. Ka Roosevelt on \u00f6elnud, et ta usub referendumisse juhul, kui seda kasutatakse mitte esindusdemokraatia h\u00e4vitamiseks, vaid korrigeerimiseks. Rahvak\u00fcsitluste puhul on hea asi see, et valikuvariantideks on kas \u201cei\u201d v\u00f5i \u201cjah\u201d, hallid toonid enamjaolt puuduvad ning vastus on mustvalge.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Aastatel 2011\u20132016 toimus EL-is 17 liikmesriigi seas 38 referendumik\u00fcsimust (vt joonis 1), n\u00e4iteks olid sellisteks riikideks Iirimaa, Itaalia, Bulgaaria. Nimetatud riigid on esindusdemokraatiaga riigid, kuid referendumid t\u00e4histavad otsedemokraatiat. Tekib k\u00fcsimus \u2013 kas esindusdemokraatia siis ei toimigi? Referendumite tulemused olid \u00f5igusp\u00e4rased ja siduvad 19 korral, teistel juhtudel pole foorum kokku tulnud, on kas tagasi l\u00fckatud v\u00f5i \u00fchel korral oli referendum isegi illegaalne.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><td><strong>Teema<\/strong><\/td><td><strong>Tulemus keskvalitsuse jaoks<\/strong><\/td><td><strong>Kokku<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><strong>Kaotus<\/strong><\/td><td><strong>V\u00f5it<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><strong>Riigieluline<\/strong><\/td><td>9<\/td><td>4<\/td><td>13<\/td><\/tr><tr><td><strong>\u00d5igused\/kohustused<\/strong><\/td><td>6<\/td><td>6<\/td><td>12<\/td><\/tr><tr><td><strong>Euroopa Liit<\/strong><\/td><td>3<\/td><td>4<\/td><td>7<\/td><\/tr><tr><td><strong>Majandus<\/strong><\/td><td>5<\/td><td>1<\/td><td>6<\/td><\/tr><tr><td><strong>Kokku<\/strong><\/td><td>23<\/td><td>15<\/td><td>38<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Joonis 1. Referendumite tulemused.<\/p>\n\n\n\n<p>Allikas: Referendums on EU Matters (2017).<\/p>\n\n\n\n<p>Juhan Lepassaar viitas oma loengus sellele, et Euroopa Liidu referendumitel oli mitmesuguseid eesm\u00e4rke (vt joonis 2): esines liitumis- ja ka lahkumisreferendumeid, aluslepingute muutmisi, poliitikavaldkonnalisi referendumeid ning esines ka referendumeid kolmandates riikides ehk riikides, mis ei kuulu EL-i. Esilekutsumuslikke p\u00f5hjuseid oli kolm: p\u00f5hiseaduslikud n\u00f5uded, legitiimsusk\u00fcsimused ning parteipoliitilised p\u00f5hjused, mis oli ka peamiselt referendumeid p\u00f5hjustavaks. Sellegipoolest, kui j\u00e4tta k\u00f5rvale kolmandates riikides toimunud rahvak\u00fcsitlused, on liitumisreferendumid k\u00f5ige levinumad ja ajalooliselt on poliitikareferendumid k\u00f5ige v\u00e4hemolulisemad. Enamik EL-i referendumitest on l\u00e4bi viidud parteipoliitilistel p\u00f5hjustel ja murettekitavaks on see, et kaotused on rahvak\u00fcsitluste puhul \u00fcha suurenenud: 40% alates 2000. a; 20% enne ja alates 2010. a 60%. Olukorda saab p\u00f5hjendada sellega, et aastatel 2009\u20132010 leidis aset \u00fclemaailmne finantskriis, mille j\u00e4rel EL-i toetus hakkas j\u00e4rsult kukkuma.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><td><strong>Teema<\/strong><\/td><td><strong>Tulemus keskvalitsuse jaoks<\/strong><\/td><td><strong>Kokku<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><strong>Kaotus<\/strong><\/td><td><strong>V\u00f5it<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><strong>Riigieluline<\/strong><\/td><td>9<\/td><td>4<\/td><td>13<\/td><\/tr><tr><td><strong>\u00d5igused\/kohustused<\/strong><\/td><td>6<\/td><td>6<\/td><td>12<\/td><\/tr><tr><td><strong>Euroopa Liit<\/strong><\/td><td>3<\/td><td>4<\/td><td>7<\/td><\/tr><tr><td><strong>Majandus<\/strong><\/td><td>5<\/td><td>1<\/td><td>6<\/td><\/tr><tr><td><strong>Kokku<\/strong><\/td><td>23<\/td><td>15<\/td><td>38<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Joonis 2. EL-i referendumite t\u00fcpoloogia.<\/p>\n\n\n\n<p>Plebistsiitide puhul on uuringutest j\u00e4reldunud, et eksisteerib nii-\u00f6elda maagiline 60% piir &nbsp;\u2013 kui \u00fcle 60% eliidist toetab k\u00f5nealust referendumit ning selle osalusprotsent on \u00fcle 60%, on tulemus enamjaolt positiivne. Referendumi lahendust m\u00f5jutavad ka otseselt EL-i enda suhtumine&nbsp;<em>(EU attitudes)<\/em>&nbsp;ja suhtumine EL-i \u00fcksikk\u00fcsimustesse&nbsp;<em>(issue positions)<\/em>, ka emotsionaalsed p\u00f5hjused nagu n\u00e4iteks viha ja ebakindlus nagu juhtus Brexiti puhul ning euroskeptiliste valijate eelistused on enamjaolt \u00fcsna muutumatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Referendumid on kujunenud poliitika tegemise igap\u00e4evaseks t\u00f6\u00f6riistaks. Rahvusvaheline poliitika muutub aga nendega ebastabiilseks, sest lepingud sunnivad riike mingisuguste v\u00e4\u00e4rtushinnangute \u00fcmber toimetama. Lepassaar palus kujutada ette olukorda, et \u00fcks NATO liikmesriik korraldab referendumi k\u00fcsimusel, et kas tema kaitsej\u00f5ud peavad vajaduse korral riigiv\u00e4liselt s\u00f5dima ning mis siis saab, kui referendumi vastuseks kujuneb \u201cei\u201d? Kui \u00fckski leping ja kokkulepe pole enam l\u00f5plikult p\u00e4devad, kuidas saab ammugi ette ennustada riikide referendumeid?<\/p>\n\n\n\n<p><em>Konspekteeris Marie Mari Maasik<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>21.02 Juhan Lepassaar Juhan Lepassaar: Referendumid Euroopa Liidus ja Euroopa Liidust 21. veebruaril 2017. aastal k\u00fclastas RSR-i teisip\u00e4evast loengut Juhan Lepassaar, RSR-i vilistlane, kes on kogu oma elu tegelenud Euroopa Liidu teemadega ning alates 2014. aastast on ta digitaalse \u00fchtse turu eest vastutava Europa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi kabineti\u00fclemaks. Miks valis J. Lepassaar k\u00f5nelemiseks just [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1722","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1722","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1722"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1722\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1722"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1722"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1722"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}