{"id":1715,"date":"2017-12-05T14:25:58","date_gmt":"2017-12-05T12:25:58","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1715"},"modified":"2023-08-31T22:35:14","modified_gmt":"2023-08-31T19:35:14","slug":"mai-aasjoe-elu-ja-haridus-pohja-ghanas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2017\/mai-aasjoe-elu-ja-haridus-pohja-ghanas\/","title":{"rendered":"Mai Aasj\u00f5e: “Elu ja haridus P\u00f5hja-Ghanas”"},"content":{"rendered":"

05.12 pidas RSRis loengu Mai Aasj\u00f5e, kes oli 2015. aasta s\u00fcgisel <\/em>Mondo vabatahtlik haridusekspert Ghanas Kongo k\u00fclas. T\u00e4na tegutseb Aasj\u00f5e MT\u00dc Mondo Maailmahariduse projektijuhina. Loengus tutvustas Aasj\u00f5e P\u00f5hja-Ghanas asuva Kongo k\u00fcla haridus- ja eluolu.<\/em><\/p>\n\n\n\n

MT\u00dc Mondo on Eesti suurim arengukoost\u00f6\u00f6, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon. Ghanas on Mondo tegutsenud alates 2009. aastast. Mondo v\u00e4ljunditeks on Ghanas ja Aafrikas laiemalt lastele p\u00f5hi- ja g\u00fcmnaasiumihariduse k\u00e4ttesaadavuse suurendamine ning lesknaiste toetamine kitsedega ja sheav\u00f5i- ning korvipunumis\u00fchistute k\u00e4ivitamisega. 3-kuulise programmiga l\u00e4hetatakse Eestist ekspertvabatahtlikke, kes oma pikaajalisi erialaseid kogemusi rakendavad sealse keskkonna edendamiseks. <\/p>\n\n\n\n

Mai Aasj\u00f5e, hariduselt prantsuse filoloog ning ametilt \u00f5petaja ja haridusaktivist, siirdus 2015. aastal Kongo k\u00fclla \u00f5petama prantsuse keelt. Nimelt on endine Briti Kullarannik ehk Ghana ingliskeelne, kuid \u00fcmbritsetud idast, l\u00e4\u00e4nest ja p\u00f5hjast prantsuskeelsete naabritega: Togo, Elevandiluurannik ja Burkina Faso. P\u00f5hja-Ghanas asuva Kongo k\u00fcla igap\u00e4evaelu m\u00f5jutavad  ligi 800 km eemal asuva pealinna Accra asemel rohkem just nimetatud naaberriigid. Seet\u00f5ttu on prantsuse keele oskus argises asjaajamises tarvilik. Aasj\u00f5e missiooniks saigi edendada Kongo k\u00fcla pedagoogide prantsuse keele oskust tasemeni, mis v\u00f5imaldaks neil omakorda \u00f5petada naaberriikide kaupmeestega suhtlevaid kohalikke,<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4ne-Aafrika “imelaps” Ghana<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ghanat on peetud algaja Aafrika-huvilise \u00fcheks esimeseks sihtkohaks. Osalt v\u00f5ib see tingitud olla riigi k\u00fcllaltki edukast majanduslikust arengust v\u00f5i suurte kriisideta poliitilisest areenist, aga ka sealsetest inimestest, kes on avatud ja  k\u00fclalislahked. Ghana edulugu algas 1957. aastal, mil iseseisvuti Briti koloniaalv\u00f5imu alt. Esimesest presidendist Kwame Nkrumahast sai \u00fcks silmapaistvamaid liidreid ning pan-aafrika idee eestseisjaid kogu Sahara-aluses Aafrikas. Demokraatia traditsiooni tugevust ilmestavad t\u00e4nases kontekstis k\u00f5rge osalus valimistel ning veriste konfliktideta v\u00f5imuvahetused. Ghanalasi endid teeb uhkeks oma rahvus \u00fcle nende tolerantne meelestatus riiki sisser\u00e4nnanud p\u00f5genike suhtes. Lisaks demokraatiale p\u00f5hineb  Ghana imelapse staatus osalt ka majandusel. Nimelt on Ghana kullasooned k\u00f5rge v\u00e4\u00e4rtusega nafta, kuld ja kakaouba. Kuid vaatamata saadavale rikkusele, mis tihtipeale j\u00e4\u00e4b siiski vaid kitsa valitseva seltskonna k\u00e4tte, toovad need majandusharud kaasa mitmeid sotsiaalseid probleeme. N\u00e4iteks on P\u00f5hja-Ghanas levinud illegaalsed kullakaevandused, kuhu raha l\u00e4hevad teenima koolieas noormehed. Lisaks katkestatud haridusteele, on kullakaevandused tervistkahjustavad. Neis piirkondades on k\u00f5rge meeste suremus, mis on tingitud peamiselt t\u00f6\u00f6\u00f5nnetustest v\u00f5i kulla t\u00f6\u00f6tlemisel elavh\u00f5bedaga kokku puutumisest..<\/p>\n\n\n\n

Valga-suurune Kongo k\u00fcla asub perifeerses P\u00f5hja-Ghanas, mis on l\u00f5unast mahaj\u00e4\u00e4num ja vaesem. Lisaks sellele m\u00f5jutab Sahara k\u00f5rbe l\u00e4hedus Kongo k\u00fcla p\u00f5llumajandust. K\u00f5rbetuuled toovad sinna aastas kaheks kuuks liivatormid, mille omakorda asendavad suured vihmavalangud, mis v\u00f5ivad vaid paari tunniga lagundada savist elamud vundamendini. Erinevusi ja raskusi l\u00f5una ja p\u00f5hja vahel v\u00f5ibki loetlema  j\u00e4\u00e4da ning osalt just ka seet\u00f5ttu Mondo otsustas t\u00f6\u00f6tada P\u00f5hja-Ghanas.<\/p>\n\n\n\n

Mondo tegevused Kongo k\u00fclas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mondo \u00fcheks peamiseks \u00fclesandeks on Kongo k\u00fclas laste p\u00f5hi- ja g\u00fcmnaasiumihariduse toetamine ning koolide keskkonna ja haridustaseme t\u00f5stmine. Kuigi alg- ja p\u00f5hiharidus on Ghanas tasuta, on raha siiski paljudele peredele takistuseks laste harimisel. Koolidel on karmid reeglid koolivormi ja \u00f5ppevahendite suhtes ning kui neid norme ei t\u00e4ideta, siis koolis \u00f5pilasel k\u00e4ia ei v\u00f5imaldata. Korralike kingade, kahe koolivormi (g\u00fcmnaasiumis kolme), koolikoti ja muude vahendite soetamine on paljudele peredele \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv. Seet\u00f5ttu eraannetustel p\u00f5hinev Mondo programm toetab 50 euroga aastas kohalikke kooli\u00f5pilasi, et nad saaksid muretult vaid \u00f5ppimisele keskenduda.  Erinev on olukord ka g\u00fcmnaasiumites, kus aastane \u00f5ppemaks on 200 eurot. G\u00fcmnaasiumid on tihti internaat\u00f5ppega ning kaasnevad kulud on veelgi suuremad kui eelnevates \u00f5ppeastmetes. Ghana keskkoolides on tasakaal poiste ja t\u00fcdrukute vahel kaldus poiste poole. Kui internaadis on 12 majapidamist kokku, siis vaid kolmes elavad t\u00fcdrukud. Peamiselt on see tingitud noormeeste ja t\u00fctarlaste erinevatest rollidest \u00fchiskonnas. N\u00e4iteks on erinevalt poistest t\u00fcdrukud lisaks \u00f5ppet\u00f6\u00f6le kohustatud ka majapidamisi \u00fclal hoidma. Seet\u00f5ttu v\u00f5tab t\u00fcdrukutel keskkooli l\u00f5petamine kaks kuni kolm aastat rohkem aega.<\/p>\n\n\n\n

 \u00d5petaja staatus on \u00fchiskonnas k\u00f5rge, kuid erinevalt Eestist, on \u00f5petajad valdavalt mehed. \u00d5petajate elatustase ja palk on proportsionaalselt v\u00f5rdeline Eesti \u00f5petajatega (Ghanas on \u00f5petaja palk umbes 250 eurot). Kui \u00f5petaja j\u00e4tkab magistrantuuris, jookseb ta palk edasi ka \u00f5pingute ajal. Seet\u00f5ttu ei ole imekspandav, et \u00f5petaja amet on paljudele lastele unistuseks Ghanas.<\/p>\n\n\n\n

Intrigeeriv teema on naiste roll Ghana \u00fchiskonnas. Kuigi Kongo k\u00fcla on katoliiklik, siis vaatamata sellele kohtab ka seal pol\u00fcgaamse suhtekultuuri j\u00e4\u00e4nukeid. Siiani on levinud k\u00f5nekeeles termin nagu teine naine. Naise hind on neli lehma ja kukk, mida ei pea k\u00f5ike korraga \u00e4ra maksma. Samas alles kuke \u00fcleandes viiakse l\u00e4bi naise \u00fcleandmise riitus. Enne kuke \u00fcleandmist kuuluvad mehe ja naise \u00fchised lapsed veel naise perele, hiljem mehe perele. Meeste varase suremuse t\u00f5ttu on Ghana \u00fchiskonnas palju lesknaisi. Kui mees \u00e4ra sureb, l\u00e4hevad ta naine, lapsed ja maa mehe meessugulasele. Tihti v\u00f5etakse vastu maa, aga loobutakse naisest ja lastest, mist\u00f5ttu on \u00fchiskonnas suureks probleemiks majandusliku tagavarata lesknaised. Mondo on koondanud varata lesknaised ja loonud korvipunumis – ja sheav\u00f5i\u00fchistuid, mis annavad naistele majandusliku iseseisvuse ja kindlustunde.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4helepanekuid kultuurilistest ise\u00e4rasustest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aasj\u00f5e kogemust v\u00f5ib kokkuv\u00f5tlikult iseloomustada tema enda s\u00f5nadega “Mida rohkem ma k\u00e4itun nagu nemad, seda rohkem ma m\u00f5istan neid ja nemad mind”. Kolm kuud 2015. aasta s\u00fcgisel ja kuu 2017. aasta kevadel m\u00f6\u00f6dusid kultuurikeskkonnaga samastudes, alates kohaliku toidu s\u00f6\u00f6misest kuni seal levivate haiguste p\u00f5demiseni.<\/p>\n\n\n\n

Erinevalt Aasia riikidest, kus puuviljavalik on aastaringselt mitmekesine, on Aafrikas aasta jaotatud puuviljade vahel \u00e4ra. Ts\u00fcklist ts\u00fcklisse k\u00e4ib uue puuvilja valmimisperioodi ootamine. Loomset toitu s\u00fc\u00fcakse v\u00e4he ja eriti ei osatagi taga igatseda. Kiduratest loomadest saab vaid n\u00e4tsket ja maitsetud liha. Kui eelnevalt sai mainitud, et Mondo annetab Kongo k\u00fcla lesknaistele kitsi, siis ei ole see sel eesm\u00e4rgil, et neist saaks liha v\u00f5i piima, vaid et naistel materiaalset kindlustust pakkuda. Kits on rahaline tuluallikas, mille saab maha m\u00fc\u00fca siis, kui naisel v\u00f5i tema lastel tekib ootamatuid suuri v\u00e4ljaminekuid.<\/p>\n\n\n\n

Raha on Aafrikas v\u00e4he, kuid seda ringleb palju. Kogukonna sees on \u00fcldlevinud mentaliteet, et rasketes oludes ei hoita raha endale eesootavateks rasketeks aegadeks, vaid jagatakse ja abistatakse koheselt \u00fcksteist. L\u00e4\u00e4nes levinud uskumus, et Ghana turul tuleb hinnas kaubelda, on ekslik. \u00dcldjuhul on kaupadel konkreetne hind, ja kui klient soovib kaubelda, siis seda vaid koguse \u00fcle. Raha ise ei ole aga takistuseks  ennast h\u00e4sti tundmaks v\u00f5i kena v\u00e4lja n\u00e4gemaks. Kui naisel on Ghanas keskmiselt 4 kleiti, siis meeste v\u00e4limust v\u00f5ib tituleerida maailma \u00fcheks edevaimaks. Ghana mees kannab v\u00e4lja nii roosa kleidi kui ka v\u00f5ltsbriljantidega pl\u00e4tud ja p\u00e4ikseprillid.<\/p>\n\n\n\n

Kui k\u00fcsida Kongo k\u00fclaelaniku k\u00e4est, kas ta sooviks kunagi lahkuda Ghanast elama Euroopasse, siis vastu k\u00f5lab siiras ei. K\u00f5ik, mis teeb elu elamisv\u00e4\u00e4rseks ja r\u00f5\u00f5msaks, on olemas juba nende praeguses elukeskkonnas. Neist peamine on aga tunne, et sa oled keegi ja suudad saavutada midagi palju rohkem kodus kui v\u00f5\u00f5rsil.<\/p>\n\n\n\n

Teemaga l\u00e4hemalt tutvumiseks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Doksari “Meie maailm, 9\/12: Eesti k\u00fcla Ghanas” (Eesti 2016) https:\/\/etv.err.ee\/v\/dokumentaalfilmid\/meie_maailm\/saated\/a3392b90-dd5b-4b7a-b013-8a8cf4e6bcd9\/doksari-meie-maailm-912-eesti-kula-ghanas-eesti-2016 <\/a><\/li>\n\n\n\n
  2. Doksari “5800 kilomeetrit koolini” (Eesti 2017) https:\/\/etv.err.ee\/v\/dokumentaalfilmid\/saated\/17868322-c7d1-443d-9ab3-2284aa911fa2\/5800-kilomeetrit-koolini <\/a><\/li>\n\n\n\n
  3. Mondo kodulehek\u00fclg  http:\/\/mondo.org.ee\/riigid\/ghana\/ <\/a><\/li>\n\n\n\n
  4. Gleni kodulehek\u00fclg (noortele, kes on huvitatud vabatahtlikust teenistusest) http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/glen\/<\/a><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Konspekteeris Laura Toomlaid<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    05.12 pidas RSRis loengu Mai Aasj\u00f5e, kes oli 2015. aasta s\u00fcgisel Mondo vabatahtlik haridusekspert Ghanas Kongo k\u00fclas. T\u00e4na tegutseb Aasj\u00f5e MT\u00dc Mondo Maailmahariduse projektijuhina. Loengus tutvustas Aasj\u00f5e P\u00f5hja-Ghanas asuva Kongo k\u00fcla haridus- ja eluolu. MT\u00dc Mondo on Eesti suurim arengukoost\u00f6\u00f6, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon. Ghanas on Mondo tegutsenud alates 2009. aastast. Mondo v\u00e4ljunditeks on Ghanas ja Aafrikas […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1715","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1715","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1715"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1715\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1715"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1715"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1715"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}