{"id":1712,"date":"2017-11-07T14:24:28","date_gmt":"2017-11-07T12:24:28","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1712"},"modified":"2023-08-31T22:35:50","modified_gmt":"2023-08-31T19:35:50","slug":"rene-toomse-julgeolek-mis-see-on-ja-selle-filosoofia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2017\/rene-toomse-julgeolek-mis-see-on-ja-selle-filosoofia\/","title":{"rendered":"Rene Toomse: “Julgeolek – mis see on ja selle filosoofia”"},"content":{"rendered":"

07.11 Rene Toomse \u201eJulgeolek: mis see on ja selle filosoofia\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rene Toomse avab loengu k\u00fcsimusega, mis on julgeolek. Ta m\u00e4rgib, et tegemist on pigem protsessiga, kui millegi juba olemasoleva v\u00f5i otseselt saavutatavaga. Ja julgeolekut kui protsessi tuleb j\u00e4rjepidevalt tagada.<\/p>\n\n\n\n

Kust tuleb vajadus julgeolekut tagada? Vastamaks sellele, tuleb suunduda indiviidi tasandile, sest k\u00f5ik algab indiviidist, mis kandub \u00fcle riigile. Seep\u00e4rast nendib Toomse, et me ei saa r\u00e4\u00e4kida abstraktselt riigijulgeolekust, sest riik koosneb inimestest ning tunnetus julgeoleku j\u00e4rgi tuleneb indiviidi tunnetusest sellel suunal.  Seel\u00e4bi esineb keerukus maailmas inimeste ja inimgruppide vahel. Kuidas julgeolekut t\u00e4pselt tagada on vaja teada ning m\u00f5ista nende inimgruppide motiive ja perspektiive.<\/p>\n\n\n\n

Kas Venemaa kujutab Eestile s\u00f5jalist ohtu? Praegusel ajahetkel Toomse seda ohtu ei n\u00e4e, sest Venemaal ei tundu olevat sellist eesm\u00e4rki. Ratsionaalselt v\u00f5ttes, pole Venemaal p\u00f5hjust, miks Eesti p\u00e4rast peaks s\u00f5tta minema. Seel\u00e4bi pole ka Balti riigid Venemaa huvisf\u00e4\u00e4ris. Lisaks m\u00f5jub NATO Venemaale heidutavalt. Samas, kui Venemaa r\u00fcndaks, siis Venemaad vastu ei r\u00fcnnata, kuna s\u00f5da Venemaaga kui tuumariigiga t\u00e4hendab t\u00f5sist s\u00f5da ning maailmal\u00f5ppu.<\/p>\n\n\n\n

See-eest m\u00e4rgib ta, et r\u00fcnne v\u00f5ib toimuda mingil kolmandal p\u00f5hjusel millegi t\u00f5estamiseks. N\u00e4iteks Venemaa eliit (mitte Putin \u00fcksinda, sest ta ei suuda eliidita valitseda) tahab t\u00f5estada n\u00e4iteks, et Venemaa puhul on tegemist t\u00f5siseltv\u00f5etava riigiga ja et teda ei tohi kohelda kehvemini. Venemaa tahab olla lugupeetud, kuid n\u00e4iteks sanktsioonid, hoolimata, et ei oma majanduslikult t\u00f5sist koormat riigile, on Venemaa jaoks solvavad.<\/p>\n\n\n\n

Kui m\u00f5elda Venemaa perspektiivile ning tema ambitsioonidest ja vajadustest, on eliit t\u00f5estamas oma rahvale, et nad on suured. Sealjuures kogu L\u00e4\u00e4s on halb ning eesm\u00e4rk on panna L\u00e4\u00e4nt t\u00f5siselt temaga arvestama.<\/p>\n\n\n\n

Naastes \u00fcksikindiviidi juurde taas, toetub Toomse Platoni \u00f5petusele riigist. Platon nimelt v\u00e4itis, et on kolme t\u00fc\u00fcpi inimesi: (1) t\u00f6\u00f6lised, kes teenivad raha ning saavad seel\u00e4bi nautida elu, (2) s\u00f5jamehed, kes elavad pigem kasinalt, kuid p\u00fchendunud sellele, et riiki kaitsta ja (3) \u00f5petajad (valitsejad), kelle eesm\u00e4rk on k\u00f5ike ja k\u00f5iki tasakaalustada.<\/p>\n\n\n\n

Niisamuti on inimesel kolm meelt: ihade ja naudingute otsimine, emotsionaalsus ja kolmandaks tasakaalukus, mis v\u00e4ljendub ratsionaalses kalkuleeritud m\u00f5tlemises. Nii t\u00f6\u00f6tavad ka inimgrupid ehk riigid. Sealjuures pole moraalsusel ja eetikal erilist kohta, sest elluj\u00e4\u00e4mishuvi on keskmes.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks Saksamaa l\u00e4ks s\u00f5tta nii Esimesel kui ka Teisel maailmas\u00f5jal s\u00f5tta majanduslike huvide ja seel\u00e4bi elluj\u00e4\u00e4misvajadusest. P\u00e4rast IMM m\u00e4\u00e4rati Saksamaale karmid sanktsioonid, mis alandas sakslasi ning seep\u00e4rast oldi valmis s\u00f5tta minema.<\/p>\n\n\n\n

Suureks ohuks julgeolekule toob Toomse v\u00e4lja terrorismi. Ta nendib, et terrorism on tegelikult taktika, mist\u00f5ttu seda ei saa r\u00fcnnata ega v\u00e4lja juurida. Seep\u00e4rast Bushi \u2019s\u00f5da terrorismi vastu\u2019 ei toiminud. V\u00f5itlusega terrorismi vastu tekitati radikaliseerumist suures hulgas juurde, mis v\u00e4ljendub soovis t\u00f5rjuda L\u00e4\u00e4s v\u00e4lja enda maailmast ning tekitada \u00fclemaailmne kalifaat.<\/p>\n\n\n\n

Toomse on ka ise missioonil Afganistanis k\u00e4inud ning nendib, et nende elustiil seal ongi teistsugune, mist\u00f5ttu L\u00e4\u00e4ne tahe seal olukorda muuta eba\u00f5nnestus. Taliban on naasmas, on juba suures jaos naasnud v\u00f5imule. Missioonis osalejad v\u00f5isid saada k\u00fcll kogemuse osaliseks, kuid see ei kaalu \u00fcles kaotusi, mida seal kanti.<\/p>\n\n\n\n

Iraagi puhul loodeti, et saabub hell demokraatia, kuid \u00fchiskond on niiv\u00f5rd erinev, v\u00f5rreldes L\u00e4\u00e4nega. Eeldatakse, et teised tahavad sama, mida meie tahame, kuid reaalsus on teistsugune. Rikume sel moel \u00fchiskondi, mis hakkavad m\u00f5jutama meie enda \u00fchiskonda seel\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n

Kuhu oleme j\u00f5udnud Toomse meelest, on olukord, kus L\u00e4\u00e4ne tsivilisatsioon on n\u00f5rgenemas, v\u00e4henemas ja ehk kadumaski. Ajalool on tendents korduda. Rooma impeerium lagunes, kuigi oli tookord tugev riik. Vaatame n\u00fc\u00fcd Itaaliat, siis selle roll maailmas pole midagi erilist. Egiptus omamoodi sarnane n\u00e4ide.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimusele, kas rahvused kaovad ca 50 aasta p\u00e4rast, vastas Toomse, et vaadates Taanit ja Saksamaad, siis seal on t\u00f5sine probleem. P\u00f5hjus, miks multikultuursust toetatakse seisneb majanduslikes huvides. N\u00e4iteks Saksamaale toodi t\u00fcrklased odava t\u00f6\u00f6j\u00f5una. Probleemid tekivad aga siis, kui tekib \u00fcks aktiivne mass. P\u00f5hik\u00fcsimus on see, kas saame midagi teha, kuid sellele \u00fchest vastust pole. Samas m\u00f5tiskles ta, et v\u00f5ib-olla rahvusriigi kadumine polekski nii halb, arvestades globaliseerumise taset. Inimene harjub k\u00f5igega ning v\u00e4\u00e4rtusedki muutuvad ajas. Demokraatiat peab ta aga \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks selliste ohtudega silmitsi seisame.<\/p>\n\n\n\n

Julgeolek on ettekujutus. Kas on midagi, mida Eesti teeb riigina julgeoleku illusiooni loomises midagi valesti v\u00f5i puudulikult? Selle vastas Toomse viitega meedias palju\u00f6eldule: meil on Liitlased koha peal ja oleme kaitstud paremini kui kunagi varem. Samas midagi ei saa hinnata enne, kui juhtub midagi. Eesti puhul on puudulik toimiv kiirreageerimiss\u00fcsteem. R\u00f5hku pannakse valedele asjadele ehk kui peaks toimuma Vabaduss\u00f5da uuesti, oleksime tunduvalt kehvemas seisus, kui olime tegelikult tookord.<\/p>\n\n\n\n

Ressursipuudulikkus on samuti probleem, mist\u00f5ttu ei suuda me katta v\u00f5imalikke n\u00f5rku kohti. Samas hea on see, et n\u00e4iteks politsei ja piirivalve m\u00e4ngivad l\u00e4bi erinevaid v\u00f5imalikke stsenaariume, kuid ettem\u00f5tlemise ja selle anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ime on vajaka.<\/p>\n\n\n\n

Mida oleks vaja, on 100 000-line reserv, kellel peaksid relvad olema kodus kohustuslikus korras nagu Iisraelis ja \u0160veitsis. Oleks vaja koolitada ka sissitaktikaid, et \u00fcksikmees v\u00f5i v\u00e4ike\u00fcksus suudaks tegutseda omap\u00e4i ilma k\u00f5rgema k\u00e4suta. Praegu tegutsetakse siis, kui \u00fclevalt poolt selge k\u00e4sk tuleb. Kuid r\u00fcnnaku puhul sihitakse juhtkonda esimesena ja selle mahav\u00f5tmisel ei oskaks alluvad praegu Toomse s\u00f5nul midagi teha.<\/p>\n\n\n\n

Loengu l\u00f5petuseks r\u00f5hutas Toomse, et peame muretsema rohkem selle \u00fcle, mida saame muuta, mitte selle peale, mida ei saa teha. Samuti tuleb olla kohanemisv\u00f5imeline ning leidlikkust ei tohi kaotada. <\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Laura Oolup<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

07.11 Rene Toomse \u201eJulgeolek: mis see on ja selle filosoofia\u201c Rene Toomse avab loengu k\u00fcsimusega, mis on julgeolek. Ta m\u00e4rgib, et tegemist on pigem protsessiga, kui millegi juba olemasoleva v\u00f5i otseselt saavutatavaga. Ja julgeolekut kui protsessi tuleb j\u00e4rjepidevalt tagada. Kust tuleb vajadus julgeolekut tagada? Vastamaks sellele, tuleb suunduda indiviidi tasandile, sest k\u00f5ik algab indiviidist, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1712","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1712"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1712\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1712"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1712"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}