{"id":1704,"date":"2017-09-12T14:19:33","date_gmt":"2017-09-12T11:19:33","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1704"},"modified":"2023-08-31T22:38:21","modified_gmt":"2023-08-31T19:38:21","slug":"david-vseviov-kuidas-tolgendada-minevikku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2017\/david-vseviov-kuidas-tolgendada-minevikku\/","title":{"rendered":"David Vseviov: “Kuidas t\u00f5lgendada minevikku?”"},"content":{"rendered":"

David Vseviov \u201cKuidas t\u00f5lgendada minevikku?\u201d loengukonspekt<\/strong><\/p>\n\n\n\n

RSR-i avaloengut k\u00fclastas 12. septembril 2017 aastal 2010. aasta Postimehe arvamusliider, Vikipeedia andmetel \u00fcks Eesti m\u00f5jukamaid inimesi, ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor ja filosoofia doktor David Vseviov, kes pidas loengu teemal “Kuidas t\u00f5lgendada minevikku?\u201d. Kuulama oli saabunud palju huvilisi, mist\u00f5ttu toimus loeng tavap\u00e4raste Pahade Poiste asemel Lossi 36 Peegliauditooriumis.<\/p>\n\n\n\n

David Vseviov alustas loengut m\u00f5ttekillukestega: \u201cOleviku s\u00f5lmprobleemi taga on juurestik, mis juhatab kaugele minevikku.\u201d Ta lisas, et mineviku t\u00f5lgendamine on ka rahvusvaheliste suhete teema. T\u00f5lgendada saab seda, mis on olemas. Ta mainis ka, et talle meeldib jutustada lugusid. Seej\u00e4rel jutustaski D. Vseviov loo Tallinna \u00dclikooli (tol ajal Tallinna Pedagoogika\u00fclikool) ajast \u2013 m\u00e4rkas kunagi jalutades kolme ajalootudengit, kes \u00fcletasid teed punase tulega. Seej\u00e4rel pidas tollele kolmele neiule moraaliloengu, et nad seisaksid ning vaataksid ka inimesi enda \u00fcmber, mitte ei tormaks punase tulega \u00fcle tee. D. Vseviov ise ka j\u00e4rgib p\u00f5him\u00f5tteid, mida ta teistele jagab \u2013 ta ei \u00fcleta teed punase tulega ja vaatab inimesi, kuid inimesed muutusid \u00fchel hetkel igavateks.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnes lugu number kaks. Kunagi Kunstiakadeemia bussipeatuses seisis umbes 8-9-aastane \u00fclbe poisike. D. Vseviov palus ette kujutada olukorda, kus poisike \u00fctleb, et ta oskab aritmeetikat \u2013 mida temalt k\u00fcsida, et kontrollida elementaarseid teadmisi? N\u00e4iteks \u201ckui palju on 1+1?\u201d. Kui poisike vastaks \u201c7\u201d, siis saaks j\u00e4reldada, et ta ei oska aritmeetikat. Kui poiss lausuks n\u00e4iteks, et ta oskab ajalugu, mida siis temalt k\u00fcsida? \u201cKes on Konstantin P\u00e4ts?\u201d Kui poiss vastust teaks, siis saaks eeldada, et ta teab midagi ajaloost. Kui viia aga situatsioon hoopiski Pariisi bussipeatusesse, oleks olukord t\u00e4iesti teine. Mida saaks siit j\u00e4reldada ajaloo kohta? Kas see siis polegi \u00fchene?<\/p>\n\n\n\n

Tihti ollakse mineviku suhtes \u00fcleolevad; seda iseloomustavat s\u00f5na \u201cprogress\u201d. Me elame info\u00fchiskonnas. Minnes j\u00e4rjest mineviku poole, oli inimkonna rahvaarv j\u00e4rjest v\u00e4iksem. Minnes j\u00e4rjest mineviku poole, v\u00e4heneks ka info\u00fchiskonna t\u00e4htsus. \u00dchel hetkel j\u00f5uaksime 4. sajandisse eKr ning keegi istuks Ateenas, kus infot \u00fcldse polnudki..? Kui Herakles<\/em> ei teadnud, mida teha, siis l\u00e4ks ta Oraakli juurde, kes \u00fctles, et soorita 12 v\u00e4gitegu \u2013 Oraakel ei eksinud kunagi. T\u00e4nap\u00e4eval oleme me manipuleeritavad aga igast uuest infokillust, mis me saame, ning erutume, kui osa informatsioonist on kaduma l\u00e4inud. K\u00f5ik oleneb kontekstist \u2013 kunagi suutsid inimesed ka metsast iga viimsegi informatsioonipiisa k\u00e4tte saada \u2013 n\u00e4iteks mis loom on kuskilt m\u00f6\u00f6dunud. T\u00e4nap\u00e4eval see nii enam pole. Oli teine maailm, teised suhted.<\/p>\n\n\n\n

Ajaloo kirjeldamise kohta t\u00f5i D. Vseviov j\u00e4rgneva n\u00e4ite \u2013 kui Eesti oleks kunagi Hiina Rahvavabariigi ala-alaprovints, siis kirjutataks Eesti minevik Hiina ajaloo\u00f5pikutesse l\u00e4htuvalt Hiina aspektist. K\u00f5ik on suhteline. Minevik on v\u00e4ga paljus m\u00e4\u00e4ratletud oleviku poolt. Seej\u00e4rel liikus jutt 11. septembri 2001. aasta juurde \u2013 Kaksiktornide kokkuvarisemine. S\u00fcndmus, mis muutis ajaloo kulgu, kuid kuidas me teame, et homme ei juhtu midagi hullemat, mis taolise s\u00fcndmuse varjutab?<\/p>\n\n\n\n

Kas ajaloo kulgemisel on mingisuguseid seadusp\u00e4rasid v\u00f5i on see k\u00f5ik lihtsalt kulgemise jada? David Vseviov t\u00f5i n\u00e4iteks, et kui tema \u00e4ratuskella vedru oleks l\u00e4inud 1966. aastal katki, kas ta oleks siis praegu RSR-i loengus? Mineviku k\u00e4sitlejatel ehk ajaloolastel on kategooria pealkirjaga \u201caga\u201d \u2013 \u201caga nurga tagant ilmus v\u00e4lja teine v\u00e4esalk!\u201d T\u00f5lgendamine toimub s\u00f5nadega, kuid s\u00f5nadest j\u00e4\u00e4b v\u00e4heseks. Kontekstiv\u00e4lised s\u00f5nad ei \u00fctle meile mitte midagi.<\/p>\n\n\n\n

Loengu l\u00f5petas David Vseviov m\u00f5ttekillukesega, mis v\u00f5ttis kokku endas j\u00e4rgnevat: kindlasti see, mida loengusolijad tulid Tartu \u00dclikooli \u00f5ppima, on \u00f5ige, kuid vabal ajal v\u00f5idaks tegeleda ajalooga \u2013 \u00fckski teine valdkond ei suuda pakkuda samasugust rahuldust.<\/p>\n\n\n\n

Loengupidajale esitati ka k\u00fcsimusi, millest m\u00f5ningad v\u00f5iks kokkuv\u00f5etult ka esitada:<\/p>\n\n\n\n

1)      Kas ja kui tihti Te ajaloos kahtlete?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selle peale vastas D. Vseviov, et kindlasti tuleks defineerida \u201cajalugu\u201d ja \u201ckahtlemine\u201d. Ta lisas, et tihti \u00fcllatub ta ka k\u00f5ige elementaarsemate faktide puhul. Kurvaks muudab teda see, et k\u00f5ik kordub ning kui lihtsalt me oleme manipuleeritavad j\u00e4lle ja j\u00e4lle.<\/p>\n\n\n\n

2)      Ajalugu k\u00e4ib ringiratast \u2013 kas esineb ideid, et kas ja kuidas oleks v\u00f5imalik seda ratast murda? Kas n\u00e4iteks parem ajaloo\u00f5petus v\u00f5i midagi taolist v\u00f5iks aidata?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selle taga on meie soovid ja meie m\u00e4lu. Seda on aga raske muuta. Hullust on inimkonna ajaloos aga alati olnud. Mis on aga ohtlik \u2013 surm ja kannatused on muutunud abstraktseteks \u2013 kolinud ekraanide sisse. Kl\u00f5ps \u2013 ja neid enam ei ole.<\/p>\n\n\n\n

3)      Aastast aastasse muutub inimeste reaktsioon ning emotsioon, kuidas mingisugusele infokillule reageeritakse \u2013 miks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sellele vastas D. Vseviov, et me unustame ja isiklikud kogemused puuduvad. Oluline on isiklik side ajalooga. Eksisteerib inimesi, kellel esineb nostalgia. Just kogemuste puudumine on m\u00e4\u00e4rav. Muidugi ka suhtumine on kujundatav.<\/p>\n\n\n\n

4)      Kuidas suhtuda suurtesse teooriatesse, mis p\u00fc\u00fcavad \u00e4ra seletada suuresti enamjaolt maailma ajaloo kulgemise?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Iga seletus ei pea olema t\u00f5ene iga konkreetse inimese puhul, need on \u00fcldistused. Igas teoorias on ka kasv\u00f5i k\u00fcbeke t\u00f5tt, kuid see varieerub inimeste suhtes. Parameetreid on palju ja ei p\u00e4\u00e4di k\u00f5ige ning k\u00f5igi kohta.<\/p>\n\n\n\n

5)      Kas 5. klassis, kui hakatakse ajalugu \u00f5petama, kas on \u00f5ige tuua t\u00f5lgendust sisse? Millal on \u00f5ige hetk hakata lapsi \u201csegadusse ajama\u201d?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

D. Vseviov on ise kirjutanud 5. klassi \u00f5piku, mille kaudu soovis ta \u00e4ratada huvi. Huvi ongi k\u00f5ige t\u00e4htsam. Alles siis j\u00f5utakse seisukohtade juurde. Retsepte pole olemas, ajalugu on keeruline \u00f5petada. Ajaloo v\u00e4rvid on akvarellid.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Marie-Mari Maasik<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

David Vseviov \u201cKuidas t\u00f5lgendada minevikku?\u201d loengukonspekt RSR-i avaloengut k\u00fclastas 12. septembril 2017 aastal 2010. aasta Postimehe arvamusliider, Vikipeedia andmetel \u00fcks Eesti m\u00f5jukamaid inimesi, ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor ja filosoofia doktor David Vseviov, kes pidas loengu teemal “Kuidas t\u00f5lgendada minevikku?\u201d. Kuulama oli saabunud palju huvilisi, mist\u00f5ttu toimus loeng tavap\u00e4raste Pahade Poiste asemel Lossi 36 Peegliauditooriumis. David […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8378,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1704","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1704","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1704"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1704\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8378"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1704"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1704"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1704"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}