{"id":1694,"date":"2016-03-15T20:26:11","date_gmt":"2016-03-15T18:26:11","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1694"},"modified":"2023-08-31T22:27:18","modified_gmt":"2023-08-31T19:27:18","slug":"karmo-tuur-venemaa-voimalikud-tulevikud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2016\/karmo-tuur-venemaa-voimalikud-tulevikud\/","title":{"rendered":"Karmo T\u00fc\u00fcr: “Venemaa v\u00f5imalikud tulevikud”"},"content":{"rendered":"

15. m\u00e4rtsil k\u00e4is RSRi loengus r\u00e4\u00e4kimas Karmo T\u00fc\u00fcr teemal “Venemaa v\u00f5imalikud tulevikud”. Karmo T\u00fc\u00fcr on eesti politoloog, ettev\u00f5tja ning RSR-i endine akadeemiline juhendaja. Ta on Akadeemilise Balti ja Vene Uuringute Keskuse asutaja (aastast 1997) ja juht. Hetkel t\u00f6\u00f6tab ta Eesti V\u00e4lispoliitika Instituudis.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tuleviku-uuringute instituut<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tulevikuversioone on alati palju, paljudest tulevikuversioonidest j\u00e4\u00e4b alles ainult \u00fcks versioon alles siis, kui see on minevik. Iga inimene peab paratamatult tegelema tuleviku ennustamisega v\u00f5i prognoosimisega, r\u00e4\u00e4kimata riigiametnikust. Riigiametnik peab tegelema poliitikatega tegelemisega, isegi, kui ta tegeleb mineviku anal\u00fc\u00fcsimisega. Riigiametnik peab andma omapoolse panuse, mis aitab halbu stsenaariume v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n

Pikka aega oli Eestis olemas Tuleviku-uuringute Instituut, mis tegeles tulevike ennustamisega. Tulevikustsenaariumid v\u00f5ib jagada kaheks, on olemas v\u00f5imalikud tulevikud ja soovitavad tulevikud. Eesm\u00e4rk peab olema see, et teha v\u00f5imalikest tulevikest soovitav tulevik. Mida lihtsamad instrumendid on kasutusel, seda parem, lihtsus tagab selle, et ka ise aru saame, mida teeme. Lihtne ja hea instrument on n\u00e4iteks kahem\u00f5\u00f5tmeline maatriks, andes v\u00e4ljadele v\u00e4\u00e4rtusi, saame neli erinevat m\u00f5ttev\u00e4lja. Oluline on katta need v\u00e4ljad sisuga, mis annavad reaalset v\u00e4\u00e4rtust ja reaalsed v\u00e4ljundid, mida saab kasutada sisuliste j\u00e4relduste tegemiseks.<\/p>\n\n\n\n

Vladimir Putin<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Venemaa puhul on maatriksi peateljeks Vladimir Vladimirovit\u0161 Putin \u2013 VVP. V\u00e4ljal peavad tekkima positiivne ja negatiivne pool, milleks oleksid siis Venemaa tulevik Putiniga ja Venemaa tulevik Putinita. Teise telje v\u00e4\u00e4rtuseks pole m\u00f5istlik ei marslaste sissetung ega nafta hind, relevantsem v\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4givald. Ka v\u00e4givallal on positiivne ja negatiivne pool ehk rohkem v\u00e4givalda ja v\u00e4hem v\u00e4givalda. Tekib neli m\u00f5ttev\u00e4lja \u2013 palju Putinit ja palju v\u00e4givalda; palju Putinit kuid v\u00e4he v\u00e4givalda; v\u00e4he Putinit ja palju v\u00e4givalda; v\u00e4he Putinit ja v\u00e4he v\u00e4givalda.<\/p>\n\n\n\n

Neli meetodit<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imu legitimeerimiseks v\u00f5ib kasutada nelja peamist meetodit: demokraatlik legitimeerimine (n\u00f5rk legitimeerimine, sest on ajutine ja isik on rahva poolt  ,,palgatud\u2019\u2019); majanduslik legitimeerimine(rahvas on lojaalne ja v\u00f5im annab vastu h\u00fcve, sarnane feodaalsele legitiimsusele); s\u00f5jav\u00e4eline legitimeerimine (riik on h\u00e4daohus ja ainult v\u00f5imul olev s\u00f5jaline liider saab rahva p\u00e4\u00e4sta); religioosne legitimeerimine (kogu v\u00f5im on antud Jumala poolt ja pole v\u00f5imalik, et rahvas v\u00f5iks kahelda v\u00f5imul olijas, sest see t\u00e4hendaks Jumalas kahtlemist).<\/p>\n\n\n\n

Vladimir Putin tuli v\u00f5imule demokraatlike valimistega, kuigi see oli omamoodi demokraatia, oli tegu demokraatiaga. Seej\u00e4rel muutus Putini v\u00f5imul olek seletatavaks majandusliku legitimeerimise abil, elu l\u00e4ks Venemaal paremaks, naftahind kerkis tohutult ja Putin suutis oma v\u00f5imul olemist selle kaudu \u00f5igustada. Viimasel ajal on Putin l\u00e4inud \u00fcle militaarsele legitimeerimismudelile, riik on \u00fcmbritsetud vaenlastest ja Putin on ainus, kes on v\u00f5imeline USA-le vastupanu osutama. Putinit on veidi ka ikoonistatud, jumalikustatud \u2013 teatud osas on l\u00e4henetud suisa religioossele legitimeerimisele. Kollektiivne Putin on \u00fcldiselt \u00fcpris arukas seltskond, aga pole arusaadav, miks on otsustatud just nii teha, sest selle kaudu seotakse oma v\u00f5im \u00fcheainsa persooni v\u00f5imega p\u00fcsida v\u00f5imul. Segavariante on alati ja teatavaid ilminguid ka teistest legitimeerimismudelitest kui demokraatlik mudel seda on, on v\u00f5imalik Eestistki leida.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4givald<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tuginedes v\u00f5imu legitimeerimise meetoditele on v\u00e4givald p\u00e4dev telg Putini k\u00f5rval. Rohkem Putinit ja rohkem v\u00e4givalda viib s\u00f5jani, mis ei t\u00e4henda ilmtingimata reaalset s\u00f5da, vaid v\u00f5ib t\u00e4hendada ka verbaalset v\u00e4givalda ja retoorilist v\u00e4givalda. S\u00f5jal on palju palgeid, oluline on retoorika, mis viitab viiendale kolonnile ehk reeturitele ja v\u00e4lisvaenlastele igal pool Venemaa \u00fcmber. Oluline legitimeerimise mudelite juures on, et ei ole v\u00f5imalik \u00fcle minna lahjemale meetodile, kui kord on juba valitud rangem legitimeerimise meetod, n\u00f5rgaks demokraatlikuks liidriks tagasi muutumine s\u00f5jalise liidri kohalt on v\u00f5imatu. Sellest tulenevalt on rohkem Putinit ja v\u00e4hem v\u00e4givalda v\u00f5imalik Tandem 2 olukorras, sarnaselt Dmitri Medvedevi presidendiks oleku ajale, kui Putini k\u00e4es oli tegelik v\u00f5im. Selleks meheks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks Aleksei Kudrin v\u00f5i m\u00f5ni teine liberaaldemokraatliku h\u00f5nguga persoon, kes suudab v\u00e4hendada v\u00e4givalla taset, olles ise mitte Putin ja seega mitte omades k\u00f5iki Putini isikuga kaasnevaid ootusi.<\/p>\n\n\n\n

Paleep\u00f6\u00f6re<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kolmas v\u00f5imalik v\u00e4li on ilma Putinita ja v\u00e4hese v\u00e4givallaga stsenaarium ehk paleep\u00f6\u00f6re(Venemaale tavaline s\u00fcndmus), mis peaks tulema valitsemisaparaadi seest. Putin k\u00f5rvaldatakse v\u00f5imult ja ilmselt poleks ka v\u00e4ga suurt kohtuprotsessi tema \u00fcle. Demokraatide v\u00f5imuletulek oleks k\u00f5ige soovitavam tulemus, kuid v\u00f5imule v\u00f5ivad tulla hoopiski mitte demokraatliku maailmavaatega inimesed, vaid inimesed, kellel on imperialistlikud ambitsioonid. Seda tehtaks pehmeid j\u00f5ude kasutades ja asudes pehmete reformide teele, kuid taotlused oma tegutsemiste taga v\u00f5ivad olla kaugel sellest, mida meie Eestis n\u00e4ha sooviksime. Neljas variant on s\u00f5jaline riigip\u00f6\u00f6re, mis t\u00e4hendaks palju v\u00e4givalda ja v\u00e4hem Putinit. Selline s\u00fcndmus  on tavap\u00e4rane Ladina-Ameerikas, kuid Venemaal pole midagi sellist eriti toimunud, ainus selline katse on augustiput\u0161 N\u00f5ukogude Liidu viimasel aastal. V\u00f5imule tulev seltskond oleks \u0161ovinistlik ja v\u00f5imule tulla v\u00f5iv persoon oleks sellisel juhul t\u00f5en\u00e4oliseimalt Dmitri Rogozin, kes v\u00f5iks isegi t\u00f5sta retoorilist v\u00e4givallataset, mis v\u00f5iks viia ka s\u00f5jani.<\/p>\n\n\n\n

Poliittehnoloogia – mis see on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Iga mainitud tulevikuvariandi teostamise nimel teeb t\u00f6\u00f6d kindel seltskond. Selliste v\u00e4ljade kaardistamine ongi politoloogiline m\u00f5ttem\u00e4ng, mida poliitikate kujundajatelt oodatakse. Poliittehnoloogiaks nimetatakse seda, kui \u00fcritatakse viia ellu endale sobivat tulevikuversiooni. M\u00f5istlik inimene hindab v\u00f5imalikke tulevikuvariante, kaalub neid ja otsustab, et mis tuleks teha siis, kui juhtub just selline stsenaarium. Olulisim on stsenaarium, mis peaks juhtuma. Keeruline anal\u00fc\u00fcsimiseks on ,,musta hobuse\u2019\u2019 stsenaarium \u2013 n\u00e4iteks, et Putin astub tagasi v\u00f5i Moskva peale kukub meteoriit. Venemaa puhul on tegu Eesti suure naabriga ja seet\u00f5ttu tuleks valmistuda v\u00f5imalikeks stsenaariumideks. V\u00f5imalik on anda hinnang sellele, millised ressursid on erinevate stsenaariumite taga ja seega, milline variant on t\u00f5en\u00e4osuslikem. 44 eksperdi  hinnangute p\u00f5hjal arvati, et keskpikas perspektiivis k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem on esimene variant (palju Putinit ja palju v\u00e4givalda -38%), t\u00f5en\u00e4osuselt teine on teine variant (palju Putinit ja v\u00e4he v\u00e4givalda \u2013 38%), neljas on t\u00f5en\u00e4osuselt kolmas variant (v\u00e4he Putinit ja palju v\u00e4givalda – 18%) ja kolmas variant on k\u00f5ige v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oline (v\u00e4he Putinit ja v\u00e4he v\u00e4givalda – 6%). Keskpikas tulevikus,  hoomatavas tulevikus on m\u00f5istlik eeldada, et Putin j\u00e4\u00e4b v\u00f5imule.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused-vastused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K1: Kas on m\u00f5istlik opositsiooni v\u00f5imulep\u00e4\u00e4su eeldada, seda pole isegi mudelisse h\u00f5lmatud? Opositsiooni on pidevalt elimineeritud, v\u00f5imud on v\u00f5imelised v\u00e4ga h\u00e4sti seda tegema. Tihti kasutatakse ,,kahek\u00e4igutaktikat\u2019\u2019 (tekib mingisugune probleem ja siis aidatakse opositsion\u00e4\u00e4ri seda probleemi lahendada) ja muid sarnaseid meetodeid. N\u00e4htava opositsiooni poolt pole seega arvata, et tehakse p\u00f6\u00f6re, sest inimesed on kas tasal\u00fclitatud v\u00f5i on nad maalt lahkunud.<\/p>\n\n\n\n

K2: Putin deklareeris maav\u00e4gede S\u00fc\u00fcriast kadumist, kuidas seda m\u00f5testada maatriksi kontekstis? Venemaa ei lahku S\u00fc\u00fcriast, sinna j\u00e4\u00e4b ikka kaks baasi, tehniline tugibaas ja merev\u00e4ebaas, oluline on, et ennast on saadud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha. Sellega v\u00e4heneb otsese v\u00e4givalla tase, kuid ei muutu t\u00f5siasi, et Vene v\u00e4ed on ikka v\u00f5\u00f5rriigis, seega absoluutsel skaalal on tegu siiski \u2019\u2019rohkema v\u00e4givallaga\u2019\u2019, kuigi ollakse seal presidendi palvel, siis tegutsetakse riigi rahva vastu. Pingete s\u00e4ilitamine on oluline v\u00e4givalla suurendamise variant, Venemaa pole kindlasti ainus, kes nii teeb.<\/p>\n\n\n\n

K3: Kuidas t\u0161et\u0161eenid ja Kad\u00f5rov mahutuvad Venemaa konteksti?<\/p>\n\n\n\n

Kad\u00f5rovi presidendiks saamine pole pigem v\u00f5imalik, isegi Luka\u0161enka on t\u00f5en\u00e4olisem variant. Kad\u00f5rov on moslem, kes on ise tapnud venelasi ja asunud v\u00f5imu initsiatiivide toel Venemaa poolele. Kad\u00f5rov mahutub ainult esimesse v\u00e4lja, neljandas v\u00e4ljas asutaks just Kad\u00f5rovi-suguste vastu v\u00f5itlema ja tema roll on v\u00e4givalla teenust pakkuda . Ta teeb seda v\u00e4ga h\u00e4sti tasustatult ja nii nagu oskab. K\u00f5igil on oma roll kindlate mudelite korral (k.a. \u017dirinovski ja Kudrin).<\/p>\n\n\n\n

K4: Kuidas v\u00f5rrelda USAga?<\/p>\n\n\n\n

Venemaa matkib paljus USAd ja l\u00e4bi selle vastasseisu USAga defineerib ka ennast kui sellist suurust, kellega tuleb arvestada otsuseid tehes. Venelaste retoorika tugineb sellele tihti, et ka USA teeb nii, mis on suuresti infantiilne argumentatsioon. Venemaal kasutatakse v\u00e4givalda ohtralt ja mitmel moel, sisepoliitiliselt pole Venemaal kaugeltki k\u00f5ige repressiivsem olukord, kuid v\u00e4lispoliitilises retoorikas on Venemaa v\u00e4givallatase palju hullem kui N\u00f5ukogude Liidu tipul, tuumas\u00f5ja v\u00f5imalikkusest r\u00e4\u00e4giti alati kui millestki, mida ainult ,,halvad v\u00e4lisj\u00f5ud\u2019\u2019 tahavad. T\u00e4nap\u00e4eval on aga tuumas\u00f5jaga ohustamine midagi, mis on levinud kogu v\u00f5imuladviku k\u00f5nepruugis.<\/p>\n\n\n\n

K5: Kuidas v\u00f5iksid v\u00e4lispoliitiliste j\u00f5udude tugevam suhtumine Venemaa v\u00e4givalla vastu m\u00f5jutada olukorda?<\/p>\n\n\n\n

Kollektiivse Putini, Venemaa praeguse v\u00f5imu tundmiseks on hea tunda vanglaeetikat, ka s\u00f5jav\u00e4e eetikat. See aitab aru saada asjade m\u00f5testamise loogikast. Oluline on au m\u00f5iste. Kui keegi on kehtestanud ennast pealikuna, siis tuleb v\u00e4ljakutsele vastata vastu hammast andmisega. Kellele ei anta vastu nina, seda ei saa austada, kuid kes on valmis vastu astuma, teda saab austada. Seega on v\u00e4givald instrument kehtestamaks alluvusvahekordi. Kui l\u00e4\u00e4s hakkab vastu, siis hakatakse s\u00f5imlema, kuid asutakse l\u00f5puks m\u00f5istlikult olukorda lahendama, kuid ilma vastuhakuta on Venemaa valmis aina enam samme astuma, sest l\u00e4\u00e4nt ei ole p\u00f5hjust austada. Euroopa filosoofia ja arhitektuur aga ei toeta selliste julgete meeste esilet\u00f5usu, Euroopa v\u00e4\u00e4rtused on sellised, et v\u00e4givallale v\u00e4givallaga ei vastata, vaid kehtestatakse resolutsioone. P\u00f5rkuvad kaks eri maailmapilti.<\/p>\n\n\n\n

K6: Kuidas Kad\u00f5rovi isetegevus v\u00f5ib olla Putini v\u00e4givalla laiendamise spektriga suhtes?<\/p>\n\n\n\n

Kad\u00f5rovi probleem on selles, et Venemaa on presidentaalne riik ja kubernerid on vahetatavad. Kad\u00f5rovi ametiaeg on l\u00f5ppemas ja seega ta peab ennast t\u00f5estama, seega pakub ta temalt oodatavat v\u00e4givalla teenust h\u00fcperboolselt, ta kirjeldab end kui Putini lahingukoer nr.1 ja seega peab ta enda meelest Putini ees jooksma. V\u00e4givalla paradigma ei tundu alati ratsionaalne, kuid oluline on ka emotsionaalne ratsionaalsus (,,mina tunnen, et teen \u00f5igesti\u2019\u2019), seega Kad\u00f5rov teeb seda, mida ta enda arust tegema peab, isegi kui see ei tundu \u00f5ige v\u00e4ljastpoolt vaadates. Venemaal pole rikkuse allikaks mitte nafta ja maagaas vaid ligip\u00e4\u00e4s riigieelarvele. Kad\u00f5rovile makstakse v\u00e4ga heldelt ja ta ei saa sellest loobuda, sest tal on nii palju inimesi, kes tema sissetulekule toetuvad (Kad\u00f5rovi s\u00f5jav\u00e4eline aparaat). Putin pigem toetab Kad\u00f5rovi p\u00fcsimist.<\/p>\n\n\n\n

K7: Kuidas hinnata Venemaa korruptsiooni taset?<\/p>\n\n\n\n

Osaliselt on oluline, et iga olulise inimese sissetulek s\u00f5ltub ligip\u00e4\u00e4sust eelarvele, kuid selleks, et saada sinna ,,pumba\u2019\u2019 juurde, tuleb k\u00f5igepealt palju kulutada ja ehitada \u00fcles oma korruptsiooniskeem. Iga riigiteenistuja hakkab seega ehitama oma skeemi, kus natuke v\u00f5etakse vahelt j\u00e4rjest redeli peal. See pole hea ega halb, kuid on alati eksisteerinud Venemaal, Venemaa sotsiaalsed v\u00f5rgustikud on hoopis teistsugused kui mujal, mitteformaalsele v\u00f5rgustikule toetumine on see, kuidas elu toimib, teene-teene vastu. Seega pole ka ime, et prokuratuur on \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtustele \u00fcles ehitatud.<\/p>\n\n\n\n

K8: Sanktsioonide ja sotsiaalmajanduslike raskuste taustal – miks t\u00e4navatele ei tulda?<\/p>\n\n\n\n

Dollarites v\u00f5etud laenude suhtes l\u00e4heb rahulolematus valitsuse asemel panga pihta. Kollektiivne Putin k\u00e4itub suures osas v\u00f5imu s\u00e4ilitamise nimel ja kodus\u00f5ja v\u00e4ltimiseks, seega paljusid asju ei saagi teha teisiti. Venemaa suudab tekitada elanikkonnas veendumuse, et s\u00fc\u00fcdi on l\u00e4\u00e4s mitte Venemaa ja eeldatakse, et Putin aitab. Presidendi administratsioonile tehtavate kirjutiste arv on viimase aasta jooksul seejuures kahekordistunud. Rahulolematust on palju, kuid t\u00e4navatele valgumine on siiski pigem ebat\u00f5en\u00e4oline. Isegi kui see juhtuks, siis poliitiline s\u00fcsteem selle tagaj\u00e4rjel sisuliselt pigem ei muutuks. K\u00fcsimusi on palju, mis \u00fcksteisest sealjuures s\u00f5ltuvad.<\/p>\n\n\n\n

K9: Kas Venemaa demokraatia erip\u00e4ra ongi see, et on \u00fcks liider, kellesse k\u00f5ik usuvad ja muudatus peaks tulema \u00fclalt alla?<\/p>\n\n\n\n

Vene keeles on palju mahlakaid \u00fctlusi, mida on raske t\u00f5lkida, on kaks varianti kuidas elada: seaduste j\u00e4rgi v\u00f5i tehinguid tehes. Erinevate Putinit teoreetiliselt asendavate persoonide seas pole inimesi, kes oleksid huvitatud Venemaa poliitilise s\u00fcsteemi tegelikust demokratiseerumisest. Kusjuures ka Putin on mikromajanduslikus m\u00f5ttes liberaal, kuid suures plaanis siiski \u0161ovinist ja nii ka enamik teisi poliitilisi kujusid Venemaal. Taagepera on kokku pannud mudeli , mille p\u00f5hjal saab oletada, millal mingid poliitilised mudelid peaksid kokku kukkuma ajalooliste seadusp\u00e4rasuste alusel – tema mudeli j\u00e4rgi lakkab Venemaa eksisteerimast 2052.aastal, olgu siis selle tulemuseks Venemaa killustumine, monorahvuslikuks riigiks v\u00f5i veel suuremaks rahvaste paabeliks muutumine. V\u00f5imalik on ka kodus\u00f5ja-sarnane olukord, mis ka Eestit valusalt puudutaks.<\/p>\n\n\n\n

K10: Vene rahas vajabki karmi k\u00e4ega valitsejat?<\/p>\n\n\n\n

Venemaal ollakse harjunud m\u00f5tlema, et vajatakse isakest, ka Eestis on palju sellist m\u00f5tlemist. Eestlased on paljudelt oma ps\u00fchholoogissotsiaalsetelt arusaamadelt venelastega v\u00e4ga sarnased. Venemaal on ajalooliselt v\u00f5im personifitseeritud mitte instutusionaliseeritud, see on lihtsalt harjumus ja ise ollakse valmis seda uskuma.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Rainer Urmas Maine<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tuleviku v\u00f5imalikke versioone on alati mitmeid. T\u00e4pselt kuni selle hetkeni, kuni tulevik saab minevikuks. Nendest eri v\u00f5imalustest tuleb olla teadlik ning v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da peaks eri variantideks ka valmistuma. Kui me r\u00e4\u00e4gime Venemaa v\u00f5imalikest tulevikuarengutest, siis peame eri variante kaaluma ja m\u00f5testama erilise hoolega. Paraku on meie idanaaber selliseks murelikuks ettevaatlikkuseks p\u00f5hjusi andnud enam kui k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n

Karmo T\u00fc\u00fcr on eesti politoloog, ettev\u00f5tja ning RSR-i endine akadeemiline juhendaja. Ta on Akadeemilise Balti ja Vene Uuringute Keskuse asutaja (aastast 1997) ja juht. Hetkel t\u00f6\u00f6tab ta Eesti V\u00e4lispoliitika Instituudis.<\/p>\n\n\n\n

Tulevikuversioone on alati palju, paljudest tulevikuversioonidest j\u00e4\u00e4b alles ainult \u00fcks versioon alles siis, kui see on minevik. Iga inimene peab paratamatult tegelema tuleviku ennustamisega v\u00f5i prognoosimisega, r\u00e4\u00e4kimata riigiametnikust. Riigiametnik peab tegelema poliitikatega tegelemisega, isegi, kui ta tegeleb mineviku anal\u00fc\u00fcsimisega. Riigiametnik peab andma omapoolse panuse, mis aitab halbu stsenaariume v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n

Pikka aega oli Eestis olemas Tuleviku-uuringute Instituut, mis tegeles tulevike ennustamisega. Tulevikustsenaariumid v\u00f5ib jagada kaheks, on olemas v\u00f5imalikud tulevikud ja soovitavad tulevikud. Eesm\u00e4rk peab olema see, et teha v\u00f5imalikest tulevikest soovitav tulevik. Mida lihtsamad instrumendid on kasutusel, seda parem, lihtsus tagab selle, et ka ise aru saame, mida teeme. Lihtne ja hea instrument on n\u00e4iteks kahem\u00f5\u00f5tmeline maatriks, andes v\u00e4ljadele v\u00e4\u00e4rtusi, saame neli erinevat m\u00f5ttev\u00e4lja. Oluline on katta need v\u00e4ljad sisuga, mis annavad reaalset v\u00e4\u00e4rtust ja reaalsed v\u00e4ljundid, mida saab kasutada sisuliste j\u00e4relduste tegemiseks.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa puhul on maatriksi peateljeks Vladimir Vladimirovit\u0161 Putin \u2013 VVP. V\u00e4ljal peavad tekkima positiivne ja negatiivne pool, milleks oleksid siis Venemaa tulevik Putiniga ja Venemaa tulevik Putinita. Teise telje v\u00e4\u00e4rtuseks pole m\u00f5istlik ei marslaste sissetung ega nafta hind, relevantsem v\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4givald. Ka v\u00e4givallal on positiivne ja negatiivne pool ehk rohkem v\u00e4givalda ja v\u00e4hem v\u00e4givalda. Tekib neli m\u00f5ttev\u00e4lja \u2013 palju Putinit ja palju v\u00e4givalda; palju Putinit kuid v\u00e4he v\u00e4givalda; v\u00e4he Putinit ja palju v\u00e4givalda; v\u00e4he Putinit ja v\u00e4he v\u00e4givalda.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imu legitimeerimiseks v\u00f5ib kasutada nelja peamist meetodit: demokraatlik legitimeerimine (n\u00f5rk legitimeerimine, sest on ajutine ja isik on rahva poolt  ,,palgatud\u2019\u2019); majanduslik legitimeerimine(rahvas on lojaalne ja v\u00f5im annab vastu h\u00fcve, sarnane feodaalsele legitiimsusele); s\u00f5jav\u00e4eline legitimeerimine (riik on h\u00e4daohus ja ainult v\u00f5imul olev s\u00f5jaline liider saab rahva p\u00e4\u00e4sta); religioosne legitimeerimine (kogu v\u00f5im on antud Jumala poolt ja pole v\u00f5imalik, et rahvas v\u00f5iks kahelda v\u00f5imul olijas, sest see t\u00e4hendaks Jumalas kahtlemist).<\/p>\n\n\n\n

Vladimir Putin tuli v\u00f5imule demokraatlike valimistega, kuigi see oli omamoodi demokraatia, oli tegu demokraatiaga. Seej\u00e4rel muutus Putini v\u00f5imul olek seletatavaks majandusliku legitimeerimise abil, elu l\u00e4ks Venemaal paremaks, naftahind kerkis tohutult ja Putin suutis oma v\u00f5imul olemist selle kaudu \u00f5igustada. Viimasel ajal on Putin l\u00e4inud \u00fcle militaarsele legitimeerimismudelile, riik on \u00fcmbritsetud vaenlastest ja Putin on ainus, kes on v\u00f5imeline USA-le vastupanu osutama. Putinit on veidi ka ikoonistatud, jumalikustatud \u2013 teatud osas on l\u00e4henetud suisa religioossele legitimeerimisele. Kollektiivne Putin on \u00fcldiselt \u00fcpris arukas seltskond, aga pole arusaadav, miks on otsustatud just nii teha, sest selle kaudu seotakse oma v\u00f5im \u00fcheainsa persooni v\u00f5imega p\u00fcsida v\u00f5imul. Segavariante on alati ja teatavaid ilminguid ka teistest legitimeerimismudelitest kui demokraatlik mudel seda on, on v\u00f5imalik Eestistki leida.<\/p>\n\n\n\n

Tuginedes v\u00f5imu legitimeerimise meetoditele on v\u00e4givald p\u00e4dev telg Putini k\u00f5rval. Rohkem Putinit ja rohkem v\u00e4givalda viib s\u00f5jani, mis ei t\u00e4henda ilmtingimata reaalset s\u00f5da, vaid v\u00f5ib t\u00e4hendada ka verbaalset v\u00e4givalda ja retoorilist v\u00e4givalda. S\u00f5jal on palju palgeid, oluline on retoorika, mis viitab viiendale kolonnile ehk reeturitele ja v\u00e4lisvaenlastele igal pool Venemaa \u00fcmber. Oluline legitimeerimise mudelite juures on, et ei ole v\u00f5imalik \u00fcle minna lahjemale meetodile, kui kord on juba valitud rangem legitimeerimise meetod, n\u00f5rgaks demokraatlikuks liidriks tagasi muutumine s\u00f5jalise liidri kohalt on v\u00f5imatu. Sellest tulenevalt on rohkem Putinit ja v\u00e4hem v\u00e4givalda v\u00f5imalik Tandem 2 olukorras, sarnaselt Dmitri Medvedevi presidendiks oleku ajale, kui Putini k\u00e4es oli tegelik v\u00f5im. Selleks meheks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks Aleksei Kudrin v\u00f5i m\u00f5ni teine liberaaldemokraatliku h\u00f5nguga persoon, kes suudab v\u00e4hendada v\u00e4givalla taset, olles ise mitte Putin ja seega mitte omades k\u00f5iki Putini isikuga kaasnevaid ootusi.<\/p>\n\n\n\n

Kolmas v\u00f5imalik v\u00e4li on ilma Putinita ja v\u00e4hese v\u00e4givallaga stsenaarium ehk paleep\u00f6\u00f6re(Venemaale tavaline s\u00fcndmus), mis peaks tulema valitsemisaparaadi seest. Putin k\u00f5rvaldatakse v\u00f5imult ja ilmselt poleks ka v\u00e4ga suurt kohtuprotsessi tema \u00fcle. Demokraatide v\u00f5imuletulek oleks k\u00f5ige soovitavam tulemus, kuid v\u00f5imule v\u00f5ivad tulla hoopiski mitte demokraatliku maailmavaatega inimesed, vaid inimesed, kellel on imperialistlikud ambitsioonid. Seda tehtaks pehmeid j\u00f5ude kasutades ja asudes pehmete reformide teele, kuid taotlused oma tegutsemiste taga v\u00f5ivad olla kaugel sellest, mida meie Eestis n\u00e4ha sooviksime. Neljas variant on s\u00f5jaline riigip\u00f6\u00f6re, mis t\u00e4hendaks palju v\u00e4givalda ja v\u00e4hem Putinit. Selline s\u00fcndmus  on tavap\u00e4rane Ladina-Ameerikas, kuid Venemaal pole midagi sellist eriti toimunud, ainus selline katse on augustiput\u0161 N\u00f5ukogude Liidu viimasel aastal. V\u00f5imule tulev seltskond oleks \u0161ovinistlik ja v\u00f5imule tulla v\u00f5iv persoon oleks sellisel juhul t\u00f5en\u00e4oliseimalt Dmitri Rogozin, kes v\u00f5iks isegi t\u00f5sta retoorilist v\u00e4givallataset, mis v\u00f5iks viia ka s\u00f5jani.<\/p>\n\n\n\n

Iga mainitud tulevikuvariandi teostamise nimel teeb t\u00f6\u00f6d kindel seltskond. Selliste v\u00e4ljade kaardistamine ongi politoloogiline m\u00f5ttem\u00e4ng, mida poliitikate kujundajatelt oodatakse. Poliittehnoloogiaks nimetatakse seda, kui \u00fcritatakse viia ellu endale sobivat tulevikuversiooni. M\u00f5istlik inimene hindab v\u00f5imalikke tulevikuvariante, kaalub neid ja otsustab, et mis tuleks teha siis, kui juhtub just selline stsenaarium. Olulisim on stsenaarium, mis peaks juhtuma. Keeruline anal\u00fc\u00fcsimiseks on ,,musta hobuse\u2019\u2019 stsenaarium \u2013 n\u00e4iteks, et Putin astub tagasi v\u00f5i Moskva peale kukub meteoriit. Venemaa puhul on tegu Eesti suure naabriga ja seet\u00f5ttu tuleks valmistuda v\u00f5imalikeks stsenaariumideks. V\u00f5imalik on anda hinnang sellele, millised ressursid on erinevate stsenaariumite taga ja seega, milline variant on t\u00f5en\u00e4osuslikem. 44 eksperdi  hinnangute p\u00f5hjal arvati, et keskpikas perspektiivis k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem on esimene variant (palju Putinit ja palju v\u00e4givalda -38%), t\u00f5en\u00e4osuselt teine on teine variant (palju Putinit ja v\u00e4he v\u00e4givalda \u2013 38%), neljas on t\u00f5en\u00e4osuselt kolmas variant (v\u00e4he Putinit ja palju v\u00e4givalda – 18%) ja kolmas variant on k\u00f5ige v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oline (v\u00e4he Putinit ja v\u00e4he v\u00e4givalda – 6%). Keskpikas tulevikus,  hoomatavas tulevikus on m\u00f5istlik eeldada, et Putin j\u00e4\u00e4b v\u00f5imule.<\/p>\n\n\n\n

K1: Kas on m\u00f5istlik opositsiooni v\u00f5imulep\u00e4\u00e4su eeldada, seda pole isegi mudelisse h\u00f5lmatud? Opositsiooni on pidevalt elimineeritud, v\u00f5imud on v\u00f5imelised v\u00e4ga h\u00e4sti seda tegema. Tihti kasutatakse ,,kahek\u00e4igutaktikat\u2019\u2019 (tekib mingisugune probleem ja siis aidatakse opositsion\u00e4\u00e4ri seda probleemi lahendada) ja muid sarnaseid meetodeid. N\u00e4htava opositsiooni poolt pole seega arvata, et tehakse p\u00f6\u00f6re, sest inimesed on kas tasal\u00fclitatud v\u00f5i on nad maalt lahkunud.<\/p>\n\n\n\n

K2: Putin deklareeris maav\u00e4gede S\u00fc\u00fcriast kadumist, kuidas seda m\u00f5testada maatriksi kontekstis? Venemaa ei lahku S\u00fc\u00fcriast, sinna j\u00e4\u00e4b ikka kaks baasi, tehniline tugibaas ja merev\u00e4ebaas, oluline on, et ennast on saadud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha. Sellega v\u00e4heneb otsese v\u00e4givalla tase, kuid ei muutu t\u00f5siasi, et Vene v\u00e4ed on ikka v\u00f5\u00f5rriigis, seega absoluutsel skaalal on tegu siiski \u2019\u2019rohkema v\u00e4givallaga\u2019\u2019, kuigi ollakse seal presidendi palvel, siis tegutsetakse riigi rahva vastu. Pingete s\u00e4ilitamine on oluline v\u00e4givalla suurendamise variant, Venemaa pole kindlasti ainus, kes nii teeb.<\/p>\n\n\n\n

K3: Kuidas t\u0161et\u0161eenid ja Kad\u00f5rov mahutuvad Venemaa konteksti?<\/p>\n\n\n\n

Kad\u00f5rovi presidendiks saamine pole pigem v\u00f5imalik, isegi Luka\u0161enka on t\u00f5en\u00e4olisem variant. Kad\u00f5rov on moslem, kes on ise tapnud venelasi ja asunud v\u00f5imu initsiatiivide toel Venemaa poolele. Kad\u00f5rov mahutub ainult esimesse v\u00e4lja, neljandas v\u00e4ljas asutaks just Kad\u00f5rovi-suguste vastu v\u00f5itlema ja tema roll on v\u00e4givalla teenust pakkuda . Ta teeb seda v\u00e4ga h\u00e4sti tasustatult ja nii nagu oskab. K\u00f5igil on oma roll kindlate mudelite korral (k.a. \u017dirinovski ja Kudrin).<\/p>\n\n\n\n

K4: Kuidas v\u00f5rrelda USAga?<\/p>\n\n\n\n

Venemaa matkib paljus USAd ja l\u00e4bi selle vastasseisu USAga defineerib ka ennast kui sellist suurust, kellega tuleb arvestada otsuseid tehes. Venelaste retoorika tugineb sellele tihti, et ka USA teeb nii, mis on suuresti infantiilne argumentatsioon. Venemaal kasutatakse v\u00e4givalda ohtralt ja mitmel moel, sisepoliitiliselt pole Venemaal kaugeltki k\u00f5ige repressiivsem olukord, kuid v\u00e4lispoliitilises retoorikas on Venemaa v\u00e4givallatase palju hullem kui N\u00f5ukogude Liidu tipul, tuumas\u00f5ja v\u00f5imalikkusest r\u00e4\u00e4giti alati kui millestki, mida ainult ,,halvad v\u00e4lisj\u00f5ud\u2019\u2019 tahavad. T\u00e4nap\u00e4eval on aga tuumas\u00f5jaga ohustamine midagi, mis on levinud kogu v\u00f5imuladviku k\u00f5nepruugis.<\/p>\n\n\n\n

K5: Kuidas v\u00f5iksid v\u00e4lispoliitiliste j\u00f5udude tugevam suhtumine Venemaa v\u00e4givalla vastu m\u00f5jutada olukorda?<\/p>\n\n\n\n

Kollektiivse Putini, Venemaa praeguse v\u00f5imu tundmiseks on hea tunda vanglaeetikat, ka s\u00f5jav\u00e4e eetikat. See aitab aru saada asjade m\u00f5testamise loogikast. Oluline on au m\u00f5iste. Kui keegi on kehtestanud ennast pealikuna, siis tuleb v\u00e4ljakutsele vastata vastu hammast andmisega. Kellele ei anta vastu nina, seda ei saa austada, kuid kes on valmis vastu astuma, teda saab austada. Seega on v\u00e4givald instrument kehtestamaks alluvusvahekordi. Kui l\u00e4\u00e4s hakkab vastu, siis hakatakse s\u00f5imlema, kuid asutakse l\u00f5puks m\u00f5istlikult olukorda lahendama, kuid ilma vastuhakuta on Venemaa valmis aina enam samme astuma, sest l\u00e4\u00e4nt ei ole p\u00f5hjust austada. Euroopa filosoofia ja arhitektuur aga ei toeta selliste julgete meeste esilet\u00f5usu, Euroopa v\u00e4\u00e4rtused on sellised, et v\u00e4givallale v\u00e4givallaga ei vastata, vaid kehtestatakse resolutsioone. P\u00f5rkuvad kaks eri maailmapilti.<\/p>\n\n\n\n

K6: Kuidas Kad\u00f5rovi isetegevus v\u00f5ib olla Putini v\u00e4givalla laiendamise spektriga suhtes?<\/p>\n\n\n\n

Kad\u00f5rovi probleem on selles, et Venemaa on presidentaalne riik ja kubernerid on vahetatavad. Kad\u00f5rovi ametiaeg on l\u00f5ppemas ja seega ta peab ennast t\u00f5estama, seega pakub ta temalt oodatavat v\u00e4givalla teenust h\u00fcperboolselt, ta kirjeldab end kui Putini lahingukoer nr.1 ja seega peab ta enda meelest Putini ees jooksma. V\u00e4givalla paradigma ei tundu alati ratsionaalne, kuid oluline on ka emotsionaalne ratsionaalsus (,,mina tunnen, et teen \u00f5igesti\u2019\u2019), seega Kad\u00f5rov teeb seda, mida ta enda arust tegema peab, isegi kui see ei tundu \u00f5ige v\u00e4ljastpoolt vaadates. Venemaal pole rikkuse allikaks mitte nafta ja maagaas vaid ligip\u00e4\u00e4s riigieelarvele. Kad\u00f5rovile makstakse v\u00e4ga heldelt ja ta ei saa sellest loobuda, sest tal on nii palju inimesi, kes tema sissetulekule toetuvad (Kad\u00f5rovi s\u00f5jav\u00e4eline aparaat). Putin pigem toetab Kad\u00f5rovi p\u00fcsimist.<\/p>\n\n\n\n

K7: Kuidas hinnata Venemaa korruptsiooni taset?<\/p>\n\n\n\n

Osaliselt on oluline, et iga olulise inimese sissetulek s\u00f5ltub ligip\u00e4\u00e4sust eelarvele, kuid selleks, et saada sinna ,,pumba\u2019\u2019 juurde, tuleb k\u00f5igepealt palju kulutada ja ehitada \u00fcles oma korruptsiooniskeem. Iga riigiteenistuja hakkab seega ehitama oma skeemi, kus natuke v\u00f5etakse vahelt j\u00e4rjest redeli peal. See pole hea ega halb, kuid on alati eksisteerinud Venemaal, Venemaa sotsiaalsed v\u00f5rgustikud on hoopis teistsugused kui mujal, mitteformaalsele v\u00f5rgustikule toetumine on see, kuidas elu toimib, teene-teene vastu. Seega pole ka ime, et prokuratuur on \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtustele \u00fcles ehitatud.<\/p>\n\n\n\n

K8: Sanktsioonide ja sotsiaalmajanduslike raskuste taustal – miks t\u00e4navatele ei tulda?<\/p>\n\n\n\n

Dollarites v\u00f5etud laenude suhtes l\u00e4heb rahulolematus valitsuse asemel panga pihta. Kollektiivne Putin k\u00e4itub suures osas v\u00f5imu s\u00e4ilitamise nimel ja kodus\u00f5ja v\u00e4ltimiseks, seega paljusid asju ei saagi teha teisiti. Venemaa suudab tekitada elanikkonnas veendumuse, et s\u00fc\u00fcdi on l\u00e4\u00e4s mitte Venemaa ja eeldatakse, et Putin aitab. Presidendi administratsioonile tehtavate kirjutiste arv on viimase aasta jooksul seejuures kahekordistunud. Rahulolematust on palju, kuid t\u00e4navatele valgumine on siiski pigem ebat\u00f5en\u00e4oline. Isegi kui see juhtuks, siis poliitiline s\u00fcsteem selle tagaj\u00e4rjel sisuliselt pigem ei muutuks. K\u00fcsimusi on palju, mis \u00fcksteisest sealjuures s\u00f5ltuvad.<\/p>\n\n\n\n

K9: Kas Venemaa demokraatia erip\u00e4ra ongi see, et on \u00fcks liider, kellesse k\u00f5ik usuvad ja muudatus peaks tulema \u00fclalt alla?<\/p>\n\n\n\n

Vene keeles on palju mahlakaid \u00fctlusi, mida on raske t\u00f5lkida, on kaks varianti kuidas elada: seaduste j\u00e4rgi v\u00f5i tehinguid tehes. Erinevate Putinit teoreetiliselt asendavate persoonide seas pole inimesi, kes oleksid huvitatud Venemaa poliitilise s\u00fcsteemi tegelikust demokratiseerumisest. Kusjuures ka Putin on mikromajanduslikus m\u00f5ttes liberaal, kuid suures plaanis siiski \u0161ovinist ja nii ka enamik teisi poliitilisi kujusid Venemaal. Taagepera on kokku pannud mudeli , mille p\u00f5hjal saab oletada, millal mingid poliitilised mudelid peaksid kokku kukkuma ajalooliste seadusp\u00e4rasuste alusel – tema mudeli j\u00e4rgi lakkab Venemaa eksisteerimast 2052.aastal, olgu siis selle tulemuseks Venemaa killustumine, monorahvuslikuks riigiks v\u00f5i veel suuremaks rahvaste paabeliks muutumine. V\u00f5imalik on ka kodus\u00f5ja-sarnane olukord, mis ka Eestit valusalt puudutaks.<\/p>\n\n\n\n

K10: Vene rahas vajabki karmi k\u00e4ega valitsejat?<\/p>\n\n\n\n

Venemaal ollakse harjunud m\u00f5tlema, et vajatakse isakest, ka Eestis on palju sellist m\u00f5tlemist. Eestlased on paljudelt oma ps\u00fchholoogissotsiaalsetelt arusaamadelt venelastega v\u00e4ga sarnased. Venemaal on ajalooliselt v\u00f5im personifitseeritud mitte instutusionaliseeritud, see on lihtsalt harjumus ja ise ollakse valmis seda uskuma.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

15. m\u00e4rtsil k\u00e4is RSRi loengus r\u00e4\u00e4kimas Karmo T\u00fc\u00fcr teemal “Venemaa v\u00f5imalikud tulevikud”. Karmo T\u00fc\u00fcr on eesti politoloog, ettev\u00f5tja ning RSR-i endine akadeemiline juhendaja. Ta on Akadeemilise Balti ja Vene Uuringute Keskuse asutaja (aastast 1997) ja juht. Hetkel t\u00f6\u00f6tab ta Eesti V\u00e4lispoliitika Instituudis. Tuleviku-uuringute instituut Tulevikuversioone on alati palju, paljudest tulevikuversioonidest j\u00e4\u00e4b alles ainult \u00fcks versioon […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8360,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,73],"tags":[],"class_list":["post-1694","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-73"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1694","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1694"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1694\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8360"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1694"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1694"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1694"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}