{"id":1684,"date":"2016-11-01T20:20:39","date_gmt":"2016-11-01T18:20:39","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1684"},"modified":"2023-08-31T22:19:01","modified_gmt":"2023-08-31T19:19:01","slug":"kaja-kallas-eesti-brusseli-keerdkaikudes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2016\/kaja-kallas-eesti-brusseli-keerdkaikudes\/","title":{"rendered":"Kaja Kallas: “Eesti Br\u00fcsseli keerdk\u00e4ikudes”"},"content":{"rendered":"

Europarlamendi keerdk\u00e4ikudes toimetab kuus Eesti poolt l\u00e4kitatud saadikut. P\u00e4ris t\u00e4pselt ei saa vist keegi peale nende endi aru, mida nad seal teevad. Niisiis, Kaja Kallas saab selgitada, mis eurokorides siis \u00f5igupoolest toimub. Sellel loengul on r\u00f5hk k\u00fcsimustel, niisiis soovitame m\u00f5ne k\u00fcsimuse salve valmis panna.  Kaja Kallas on Europarlamendi liige, kuulub ALDE fraktsiooni. Varasemalt on ta pidanud pikalt advokaadiametit spetsialiseerudes Eesti ja Euroopa konkurentsi\u00f5igusele, kuulunud Riigikokku. Ta on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna, magistriastmel t\u00e4iendanud end EBSis. <\/em><\/p>\n\n\n\n


Kaja Kallas \u00fctleb, et poliitikast tulnuna oli ka tema jaoks Br\u00fcsselis palju \u00fcllatusi. K\u00f5ige suurem \u00fcllatus oli, et \u00fchena 751-st s\u00f5ltub inimesest siiski v\u00e4ga palju. Paljud h\u00e4\u00e4letused l\u00f5ppevad Euroopa Parlamendis (EP) napi h\u00e4\u00e4lteenamusega \u00fche v\u00f5i teise otsuse kasuks. Euroopa Komisjoni iga initsiatiivi eest vastutavaks raport\u00f6\u00f6riks m\u00e4\u00e4ratakse \u00fcks kindel eurosaadik. K\u00f5ik teised fraktsioonid, kust raport\u00f6\u00f6r ei p\u00e4rine, nimetavad variraport\u00f6\u00f6rid, tekib 7 inimesest koosnev r\u00fchm inimesi, kes etteantud teemaga tegeleb.
Euroopa Liidu tollisanktsioonide eest vastutava raport\u00f6\u00f6rina oli Kaja Kallase jaoks keeruline talle m\u00e4\u00e4ratud teemaga tegeleda, sest Euroopa Liidu N\u00f5ukogu oli sellele veto pannud. Raporti loomine n\u00f5udis palju kohtumisi, mille tulemusena tuli see eeln\u00f5u t\u00e4iesti \u00fcmber kirjutada, tegelemaks probleemidega, mis olid liikmesriikide vastuseisu t\u00f5ttu tekkinud. Euroopa Komisjon n\u00f5ustus, et tagasi saadud ettepanek oli muutunud paremaks, mis protsessi eesm\u00e4rk ongi, kuid on h\u00e4mmastav, kui palju tuleb selliste v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikeste asjade tegemiseks siiski vaeva n\u00e4ha.
Nagu \u00f6eldakse, on poliitika on kompromisside tegemise kunst, Euroopa on k\u00f5ige k\u00f5rgem kompromisside tegemise tase, EP-s pole klassikalist koalitsiooni ega opositsiooni, t\u00e4nu millele t\u00f5esti tekib ka diskussioon. Ka Yana Toomiga r\u00e4\u00e4kides on tekkinud k\u00fcsimus, et kuidas sellist poliitilist kultuuri Eestisse importida. Diskussioonide k\u00e4igus t\u00f5esti arvestatakse ka vasak- ja parem\u00e4\u00e4rmustega nii palju kui v\u00f5imalik, ettepanekute juures on oluline sisuline pool, mitte Eesti-laadselt see, et koalitsiooni h\u00e4\u00e4ltega opositsiooni \u00fcldse mitte arvestada ja koalitsiooni arvamus \u201eteerulliga\u201c l\u00e4bi suruda.
K\u00f5ige madalam argument on inimese r\u00fcndamine, k\u00f5rgem tase on stiili r\u00fcndamine, k\u00f5neledes stiilis \u201eSa oled laps!\u201c laskutakse k\u00f5ige madalamale v\u00f5imalikule tasemele. Sellest k\u00f5rgemad argumendid on juba sisulised. Alumist kaht taset EP-s ei esine, mis \u00fchelt poolt on tingitud sellest, et inimesi ei teatagi, v\u00e4hemasti algul, kuid ka sellest, et lihtsalt guugeldades vaatavad vastu ametipositsioonid ja muud ei leiagi, pole isegi v\u00f5imalust nii madalale langeda.
Eestis tulevad ajakirjanikud k\u00fcsima, et kas noort naist t\u00f5siselt ka v\u00f5etakse Euroopas, kuid seal olles sellist k\u00fcsimust isegi ei teki. Kui vaadatakse, et tegemist on noore naisega, siis v\u00e4himagi katse korral seep\u00e4rast mitte t\u00f5siselt v\u00f5tta, saadakse suure halvakspanu osaliseks.
Ideaalis on nii, et iga eurosaadik peaks saama t\u00f6\u00f6tada omas keeles, k\u00f5ikidest keeltest t\u00f5lgitakse k\u00f5ikidesse keeltesse, kokku 532 kombinatsioonis. Praktiliselt on nii, et v\u00e4ga heal tasemel tuleks r\u00e4\u00e4kida inglise keelt, ilma milleta hakkama ei saa, v\u00e4ga soovitatav on osata ka v\u00e4hemalt prantsuse v\u00f5i saksa keelt. Samas on Eestist olnud ka selliseid saadikuid, kes isegi inglise keelt ei oska, mis muudab reaalse parlamentaarse t\u00f6\u00f6 praktikas v\u00f5imatuks. Eestist on olnud ka neid, kes on 10 aasta jooksul suutnud mitte \u00fchegi raporti raport\u00f6\u00f6riks olla, samas on Kaja Kallas ise 2,5 aastaga enam kui 10 raporti eesotsas olnud, seega mida need inimesed seal tegid?
Euroopas on h\u00e4sti oluline see, et mitte ei saadetaks lihtsalt e-kirja, vaid loodaks isiklik kontakt, millele tuginedes on juba v\u00f5imalik suuremaid asju \u00e4ra teha. Hea n\u00e4ide on see, kuidas soomlastega, kes sarnaselt eestlastega omas nurgas istuvad, minna r\u00e4\u00e4kima soome keeles Talves\u00f5jast. Kohe muutute suurteks s\u00f5pradeks ja edasi on palju suhelda. Ilma keeleoskuseta aga ei saagi suhelda teistega, tekkida seda, et saadikut kuulda v\u00f5etaks, sest h\u00e4\u00e4li on lihtsalt nii palju, et tundmatuks j\u00e4\u00e4des kaod massi t\u00e4iesti \u00e4ra.
Klassikaline dilemma eurosaadikuna on see, et kuidas olla koduriigis n\u00e4htav ja samas olla m\u00f5jukas ka Euroopa Parlamendis. V\u00f5imalik, et sotsiaalmeedia on seda ka muutnud, kuid ei saa olla kindel, et nii oleks. Sest p\u00e4ris kurb on kultuurimajja, suurde saali, esinema minnes vaatab vastu vaid \u00fcks inimene, sellal kui laud k\u00fcpsistest lookas. Samas tuleb alati professionaaliks j\u00e4\u00e4da ja nii on v\u00f5imalik, et kultuurimaja juhatajal hakkab kahju ja ajab inimesed p\u00e4riselt kohale. Nii ka toona juhtus, j\u00e4rgmine kord olid kohal nii tantsur\u00fchmad kui k\u00f5ik teised.
Valijatega suhtlemine on blogi kaudu v\u00e4ga palju lihtsamaks muutunud, samas loetakse h\u00e4sti palju lihtsat juttu, kuid midagi t\u00f5sist ei suudeta lugeda, infokillukesed tuleb \u00e4ra peita muu jutu sisse. N\u00e4iteks jutustad, kuidas oled kuhugi \u00e4ra eksinud ja juhid vaikselt jutu m\u00f5ne t\u00e4htsa dokumendi juurde, mida samal ajal pidid esitlema.
Kultuurikli\u0161eedest tuleb samuti katsuda \u00fcle vaadata, aga t\u00f5si on see, et millelgi need siiski baseeruvad, koosolekulegi minnes tuleb p\u00f5hja-l\u00f5una, saksa-itaalia erinevus v\u00e4ga selgelt esile. Itaallase juhatatud koosolek algab pool tundi hiljem, aga soomlase juhatatud koosolek algab t\u00e4pselt. Samamoodi suhtutakse sellesse, kui palju aega on antud r\u00e4\u00e4kimiseks, itaallase minut on ikka mitu korda pikem kui p\u00f5hjamaalase minut. T\u00f5lkidele olevat isegi \u00f6eldud nii, et kui p\u00f5hjamaalane r\u00e4\u00e4gib, siis pange tema jutule ette viisakusv\u00e4ljendid, muidu k\u00f5lab see l\u00f5unamaalasele ebaviisakana. Olulised on ka n\u00fcansid, halva raporti korral \u00f6eldakse: \u201eThank you for the excellent effort\u201c, hea raporti korral: \u201eThank you for the excellent report\u201c.
Sakslased on selles m\u00f5ttes huvitavad, et ollakse k\u00f5ige suurem grupp, kes on igale poole laiali jagunenud, aga kui on mingi Saksa huvi m\u00e4ngus, siis ollakse \u00e4\u00e4rmiselt \u00fcksmeelsed, kuigi neid on Parlamendis ligi 100. Ollakse sisulised, aga samas v\u00e4ga konservatiivsed ja uuendustele vastumeelsed. On \u00f6eldud, et tulevikku vaatavad riigid on need, kellele oma minevik \u00fcldse ei meeldi ja vastupidi. Sakslastest, nii nagu ka brittidest, peetakse v\u00e4ga lugu nende suhtumise p\u00e4rast, kuid eestlasi n\u00e4hakse tulevikku vaatavatena, erinevalt suurrahvastest, kes on minevikus tihti kinni.
Brexiti j\u00e4rel tekkisid kohe ka jutud sellest, et britid ei tohiks osaleda Euroopa Parlamendi aruteludes, kuid siis tekkisid sisulised k\u00fcsimused. N\u00e4itena v\u00f5ib tuua emissioonidega kauplemise skeemi, mille raport\u00f6\u00f6r oli \u0161otlane Ian Duncan tooride fraktsioonist. Duncan astus raport\u00f6\u00f6ri kohalt tagasi, sest tundis, et ei ole \u00f5ige sellel kohal Brexiti j\u00e4rel olla. Kuid ta tuli tagasi kutsuda, sest tema asendajad olid \u00e4\u00e4rmiselt ebamugavate poliitiliste vaadetega, inimesed, kellega oleks keeruline koos tegutseda, nagu n\u00e4iteks Poola saadikud Seaduse ja \u00d5igluse Parteist.
Britid kardavad Euroopa Liidust lahkumise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Selge on see, et meie peame eesistujatena nende l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega peamiselt tegelema ja britid soovivad eesistujatega muidugi m\u00f5ista h\u00e4id tingimusi. Samas ei tea britid, mida nad tahavad. Niigi on neil igas v\u00f5imalikus k\u00fcsimuses opt-out, v\u00e4lja tahetakse ainult vaba liikumise re\u017eiimist, tegelikult kusagilt mujalt ei olekski nagu soovi v\u00e4lja astuda, kuid Euroopa Liidust lahkudes on tekitatud selline foon nagu sooviks Euroopa Liit n\u00fc\u00fcd UK-d ka selle eest karistada. Algavad nagunii mitmepoolsed l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, mis saavad olema v\u00e4ga keerulised.
Mida Eesti v\u00f5iks Euroopa Liidult \u00fcle v\u00f5tta? Eesti on ikka v\u00e4ga tugev digiriiginduses, seda kuvandit on Eesti suutnud meeletult tugevalt endaga siduda. Seda Eestis olles ei tunne, k\u00fcll aga Euroopasse minnes – eeldatakse, et oskame katkist arvutit parandada ja et me teame, kuhu maailm liigub. Euroopasse minnes on digiallkiri aga paberi peale pandud allkiri PDF-faili kujul, mis on Eesti jaoks t\u00e4iesti harjumatu. \u00dches telesaates olles l\u00e4tlase ja leedukaga tekkis kuvand, et meie oleme targad, sest l\u00e4tlane seostas L\u00e4tiga kelgutamist ja leedukas Leeduga korvpalli, Eestiga aga kohe seos Skype\u2019iga. Keeruline on \u00f6elda, et k\u00f5ik pole p\u00e4ris nii ilus nagu inimesed arvavad, et Eestis asjad on. Turunduse reegel on muidugi see, et maagilisi omadusi ei tohi eitada. Eesistumise ajal v\u00f5ib see mull siiski l\u00f5hkeda, kui kogu Euroopa juhid siia tulevad. Eesti eesistumisaega j\u00e4\u00e4b palju keerulisi digimaailmaga seotud probleeme, kuid samas on raske n\u00e4ha, et suudaksime need hoolimata suurtest lootustest h\u00e4sti \u00e4ra lahendada. Eesti kuvand sai muidugi suure, ajutise, l\u00f6\u00f6gi ka presidendivalimiste j\u00e4rel, mis tundus isegi aeglase Euroopa jaoks t\u00e4iesti paindumatu.
Kas blogipostituste populaarsuse suhe n\u00e4itab praeguse maailma sisutust? V\u00f5itlus t\u00e4helepanu eest olulistes asjades peab olema looritatud meelelahutusega. Kumb v\u00f5idab: Rihanna pepu v\u00f5i sisuline arutelu? Rihanna pepu muidugi, sisuline arutelu ei saa mingit v\u00f5imalust, samamoodi j\u00e4\u00e4vad inimestele meelde pealkirjad, aga kui pealkiri on ekslik, siis ei m\u00e4rka seda enam keegi. T\u00f5ele ei j\u00e4\u00e4 mingit v\u00f5imalust pealkirjade sirvimise ajastul, kus internetis vale silma j\u00e4\u00e4b ja vabandus kellenigi ei j\u00f5ua. Kui valeinfo j\u00f5uab Guardiani, siis ei saa valeinfo levimisele mingit piiri enam ette ja isegi kui pannakse tagantj\u00e4rele t\u00e4hele, siis on valeinfo juba v\u00f5itnud.
Europarlamendis olles eestlaste seas suurt \u00fchtsust leida on keeruline, pole rahvusp\u00f5hiseid probleeme, on maailmavaateline keskustelu, kus valdavalt Indrek Tarand \u00fchel pool ja teised eestlased teisel pool.
On \u00fcks v\u00e4ga selge printsiip, mida tuleks k\u00f5igi poliitikute puhul silmas pidada, kas nad kardavad oma t\u00f6\u00f6koha p\u00e4rast v\u00f5i mitte. Kaja Kallas \u00fctleb, et tema ei karda, olles v\u00f5imeline ka advokaadina v\u00e4ga hea t\u00f6\u00f6koha leidma. \u201ePrintsiip on see, et tahan saada valijate lugupidamist mitte heakskiitu, see t\u00e4hendab, et peab olema julgus r\u00e4\u00e4kida sellest, mida ise arvad. Pension\u00e4rid olid valmis n\u00e4iteks \u00fcks kord mind t\u00fckkideks rebima, k\u00f5ik l\u00e4ks kohutavalt halvasti enda meelest, kuid t\u00f5usis \u00fcks pension\u00e4r p\u00fcsti ja \u00fctles, et n\u00fc\u00fcd valime k\u00f5ik tema.\u201c Kui inimene ei karda oma vaadete eest seista, siis nii juhtubki. Meil on isikuvalimised ja esindusdemokraatia p\u00f5hineb isikutel, seega tuleb teenida \u00e4ra lugupidamine ja usutavasti see on peamine, millel peaks poliitika p\u00f5hinema, seistes enda ja oma vaadete eest, teenitaksegi \u00e4ra lugupidamine.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Rainer Urmas Maine<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Europarlamendi keerdk\u00e4ikudes toimetab kuus Eesti poolt l\u00e4kitatud saadikut. P\u00e4ris t\u00e4pselt ei saa vist keegi peale nende endi aru, mida nad seal teevad. Niisiis, Kaja Kallas saab selgitada, mis eurokorides siis \u00f5igupoolest toimub. Sellel loengul on r\u00f5hk k\u00fcsimustel, niisiis soovitame m\u00f5ne k\u00fcsimuse salve valmis panna.  Kaja Kallas on Europarlamendi liige, kuulub ALDE fraktsiooni. Varasemalt on ta […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8345,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,73],"tags":[],"class_list":["post-1684","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-73"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1684","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1684"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1684\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8345"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1684"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1684"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1684"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}