{"id":1661,"date":"2015-11-24T20:08:31","date_gmt":"2015-11-24T18:08:31","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1661"},"modified":"2023-08-31T22:08:16","modified_gmt":"2023-08-31T19:08:16","slug":"piret-pernik-eesti-voimalused-ja-valjakutsed-kuberruumis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2015\/piret-pernik-eesti-voimalused-ja-valjakutsed-kuberruumis\/","title":{"rendered":"Piret Pernik: “Eesti v\u00f5imalused ja v\u00e4ljakutsed k\u00fcberruumis”"},"content":{"rendered":"

24. novembril k\u00e4is k\u00fclas Piret Pernik, kes t\u00f6\u00f6tab RKKs 2013. aastast ning anal\u00fc\u00fcsib k\u00fcberjulgeolekuga seotud poliitilisi k\u00fcsimusi ja k\u00fcberjulgeoleku poliitika kujundamist. Uurib rahvusvahelisi arengusuundi k\u00fcberjulgeoleku valdkonnas, anal\u00fc\u00fcsib teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poliitikat ja tegevust ning samuti teeb ettepanekuid Eesti k\u00fcberjulgeoleku seisukohtade ja poliitika kujundamiseks ja Eesti kogemuste rahvusvaheliseks tutvustamiseks. Ta koordineerib ka koost\u00f6\u00f6d k\u00fcberjulgeoleku ja internetivabadusega tegelevate institutsioonidega Eestis ja v\u00e4lismaal. Piret Pernik on t\u00f6\u00f6tanud aastatel 2003\u20132009 ja 2012\u20132013 kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas ning 2009\u20132012 oli ta Riigikogu riigikaitsekomisjoni n\u00f5unik. Lisaks on ta t\u00f6\u00f6tanud ka rahvusvaheliste suhete lektorina Tallinna \u00dclikooli Eesti Humanitaarinstituudis ja Euroakadeemias ning l\u00e4bi viinud sotsioloogilisi uurimisprojekte Tallinna \u00dclikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi, Haridusuuringute Instituudi ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juures. Piret Pernik on \u00f5ppinud sotsioloogiat Eesti Humanitaarinstituudis ja politoloogiat Tartu \u00dclikoolis. Magistrikraad on tal nii sotsioloogias kui ka rahvusvahelistes suhetes ja Euroopa uuringutes Kesk-Euroopa \u00dclikoolist Budapestis.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Esimeseks teemaks olid loengus ohud, mis meid k\u00fcbermaailmas varitsevad. Valitsuse seisukoht on see, et suurim mure on ikkagi ennek\u00f5ike igap\u00e4evane k\u00fcberjulgeolek. Europoli andmetel maksab k\u00fcberjulgeolek aastas kokku ligi 300 miljardit, ehk see on v\u00e4ga kulukas valdkond. Meie regioonis on kinnist\u00f5kkeoht (advanced persistent threat<\/em>), samas kui L\u00e4\u00e4nes r\u00e4\u00e4gitakse andmete terviklikkusest, k\u00e4ttesaadavusest ja konfidentsiaalsusest (CIA). Venelastel hoopis teistmoodi- nemad r\u00e4\u00e4givad informatsiooni julgeolekust.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fclaline r\u00e4\u00e4kis ka sellest, kuidas on v\u00f5imalik \u00fcldse tuvastada k\u00fcberr\u00fcnnaku tegijaid. K\u00fcberfirmade raportite pealt on v\u00f5imalik aru saada, mis r\u00fchmituse poolt kallale tungitakse, sh ajatsoonid vastavad kahtlustatavate t\u00f6\u00f6tundidega. 2008. aastal oli Gruusia vastu kasutusel sama viirust\u00fc\u00fcp (Russian Business Network), mida rakendati ka Eestis 2007. aastal. Hiljemgi on sama viirust j\u00e4lle kasutatud, vahepeal kaob see \u00e4ra, siis ilmub tagasi – nagu tavaliselt k\u00fcberviirustel kombeks on. Tihtipeale tuntakse \u00e4ra just mingi koodiosa, mida on varemgi t\u00e4heldatud ja seet\u00f5ttu teatakse, et r\u00fcndaja on sama. Prantslaste puhul aga r\u00fcnnati internetti, Poolas seevastu b\u00f6rsi, mis eriti negatiivne, sest p\u00f5hjustab konkreetset kahju v\u00e4ga suurtes ulatustes.<\/p>\n\n\n\n

Kolmandana k\u00e4sitleti loengus aktuaalseid teemasid. Krimmi annekteerimisest saadik on k\u00fcberruumi aktiivsus t\u00f5usnud, just eriti palju tegeletakse spionaa\u017eiga. KAPO raport \u00fctleb, et Eesti vastu on t\u00f5usnud r\u00fcnnakud, enamasti spionaa\u017ei eesm\u00e4rgil. Venelastel on suuremad oskused, kui arvasime. USA on \u00f6elnud, et k\u00fcber on suurem oht kui terrorism. Suurriigid j\u00e4lgivad k\u00fcberteede kaudu palju nafta-ja gaasimajandust, mis on neile v\u00e4ga oluline majandusharu. Poliitilised ohud teevad ka eesti ametnikud ettevaatlikuks ja murelikuks. Meil pole palju resursse, UK ja USA kulutavad tunduvalt rohkem, meil pole tehniliselt v\u00f5imalik niimoodi areneda. V\u00f5imalik on aga poliitiline toetus, saame t\u00f6\u00f6tada strateegiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises. 2007. aasta k\u00fcberr\u00fcnnakuid oskasime h\u00e4sti \u00e4ra kasutada, kohe kirjutati oma strateegia, mis oli \u00fcks esimesi maailmas. NATO k\u00fcberkaitsekujundamise \u00fcritusel v\u00f5ttis Eestigi osa. Baltimaade ministrid tegid koost\u00f6\u00f6memorandumi, mis lubab n\u00fc\u00fcd intsidentide kohta jagada omavahel infot (ka piiratud ja salajast materjali). Infovahetus on n\u00f5rgim l\u00fcli, riigid ei taha oma infot v\u00e4lja anda, usaldust on v\u00e4he. UK, Austraalia, USA ja Uus-Meremaa, P\u00f5hja-Ameerika teevad koos julgeolekut\u00f6\u00f6d. Trend n\u00e4itab, et riigid teevad kahepoolseid v\u00f5i kolmepoolseid kokkuleppeid.<\/p>\n\n\n\n

Piret Pernik r\u00e4\u00e4kis p\u00f5gusalt ka sellest, kuidas on Eestil v\u00f5imalus asjade k\u00e4iku sekkuda. Aastast 2010 on Eesti \u00dcRO group of governmental experts<\/em> osa, vastu on v\u00f5etud normid, usalduse ja julgeoleku t\u00f5stmise vahendid. Suurendab l\u00e4bipaistvust, saab liikuda mahukama koost\u00f6\u00f6 poole. Riigid ei r\u00fcnda \u00fcksteiste serte, ei takista nende t\u00f6\u00f6d, pankasid ei r\u00fcnnata (sh muid kriitilist laadi \u00fcksuseid), tehakse koost\u00f6\u00f6d k\u00fcberkuritegevuse toimingutes. Kui Eesti 2007. aastal n\u00e4gi, et r\u00fcnnakud tulid vene IP-aadressilt, siis ei v\u00f5etud sealpool telefonitoru, miilitsat ei huvitanud absoluutselt. Venelastele on dokumentides oluline suver\u00e4\u00e4nsuse aspekt, tahavad igalepoole sisse kirjutada, et neil kehtib sekkumatuse printsiip, st teised ei sekku. See paraku l\u00e4heb omakorda vastuollu inim\u00f5igustega.<\/p>\n\n\n\n

Loengus j\u00e4i k\u00f5lama, kuidas Baltimaade koost\u00f6\u00f6 muidu on \u00fcpris kehv, aga k\u00fcberalane suhtlus hea. Tihti \u00fche Baltiriigi esindaja nt esindab OSCE-s teisi jne.  USA-ga koost\u00f6\u00f6 kriitilise infrastruktuuri kohta, muuhulgas on USA-l ja Baltiriikidel \u00fchist t\u00f6\u00f6d ka energiaettev\u00f5tluses.  Eesti tugevuseks on informaalne infovahetus, sest tuntakse \u00fcksteist ja ei ole vaja liigset ametlikkust. Euroopa kaitseagentuuri raames on ka Eesti projekte teinud. Muuhulgas asub Eestis NATO k\u00fcberv\u00e4lja\u00f5pe. Eesti strateegia k\u00fcbermaailmas on digitaalne j\u00e4rjepidevus. V\u00f5imalik, et nt riigiterritooriumi enam tulevikus pole, aga andmed on pilvedel, e-residendid saavad teenuseid kasutada ja valitsus eksiilis jne (n\u00f6 pilvetehnoloogia). Elektromagnetr\u00fcnnakute ja spektrit\u00fcnnakute ennetamine, k\u00f5ik serveriruumid peaksid sellele vastama. Rahvastikuregister on samuti tulevikuks v\u00e4ga oluline info. Mittetundlikke andmeid tuleks hoida avalikus pilves, tundlikke andmeid hoida s\u00f5bralike riikide andmebaasides. Andmekaitse reeglid on USA-s ja Eestis totaalselt erinevad. Arutlusele tuleks ka tulevikus n\u00f6 Eesti k\u00fcbersaatkonna loomine. E-teenuste kohapealt Euroopa liidus oleme j\u00e4tkuvalt 2. kohal. Enne tuldi siia \u00f5ppima eestlaste tehnoloogia arendamist, n\u00fc\u00fcd aina rohkem k\u00fcberjulgeolekut.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused:
Kes on Euroopas 1. kohal? Rootsi ilmselt.<\/p>\n\n\n\n

Vastuses kajastus ka see, mida Eesti peaks veel arendama. Perniku arvates peaks ID-kaart saama absoluutselt kohustuslikuks, samuti tuleks teha k\u00fcberjulgeolekuseadus. Soomes on antud taoline dokument v\u00e4lja, mille j\u00e4rgi k\u00f5rgemal tasandil juhinduda.<\/p>\n\n\n\n

Oletame, et r\u00fcndab veidra nimetusega r\u00fchmitus, kuidas saab neid konkreetselt riigiga seostada?<\/p>\n\n\n\n

On kaudsed t\u00f5endid, otseselt ei ole v\u00f5imalik. Keda nad r\u00fcndavad ja mis ajal, kas l\u00e4hevad strateegiliste huvidega v\u00e4ga kokku, ehk kuidagi seotud kahtlustatava riigiga. Sageli leitakse koodiosasid, mis korduvad m\u00f5nede r\u00fcnnakute puhul, kuid see vajab tehnilisi oskusi.. Geopoliitilist konteksti peab vaatama. Tehniline omastamine tihti polegi probleem, pigem poliitiline otsus. Riigid ei \u00fctle v\u00e4lja, et mis riigi poolt said (Soome nt), teema on poliitiliselt tundlik.<\/p>\n\n\n\n

Millisel juhul v\u00f5iksid relvad m\u00e4ngu tulla? (k\u00fcberr\u00fcnnaku korral).<\/p>\n\n\n\n

F\u00fc\u00fcsilise objekti purustamine, suur majanduslik kahju- juristid lepivad kokku. USA \u00fctleb, et neil on \u00f5igus kasutada relvastatud r\u00fcnnakut, kui on purustav r\u00fcnnak (see peab olema poliitiline otsus, sest mis on purustav). USA nt sanktsioonide kujul loob punase joone, et kui sa teed nii, siis mul \u00f5igus teha seda ja teist.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Stina Aava<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

24. novembril k\u00e4is k\u00fclas Piret Pernik, kes t\u00f6\u00f6tab RKKs 2013. aastast ning anal\u00fc\u00fcsib k\u00fcberjulgeolekuga seotud poliitilisi k\u00fcsimusi ja k\u00fcberjulgeoleku poliitika kujundamist. Uurib rahvusvahelisi arengusuundi k\u00fcberjulgeoleku valdkonnas, anal\u00fc\u00fcsib teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poliitikat ja tegevust ning samuti teeb ettepanekuid Eesti k\u00fcberjulgeoleku seisukohtade ja poliitika kujundamiseks ja Eesti kogemuste rahvusvaheliseks tutvustamiseks. Ta koordineerib ka koost\u00f6\u00f6d k\u00fcberjulgeoleku ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8338,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,74],"tags":[],"class_list":["post-1661","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-74"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1661","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1661"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1661\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8338"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1661"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1661"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1661"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}