{"id":1659,"date":"2015-11-27T20:07:41","date_gmt":"2015-11-27T18:07:41","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1659"},"modified":"2023-08-31T22:05:53","modified_gmt":"2023-08-31T19:05:53","slug":"trivimi-velliste-mis-on-eesti-pusimajaamise-saladus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2015\/trivimi-velliste-mis-on-eesti-pusimajaamise-saladus\/","title":{"rendered":"Trivimi Velliste: “Mis on Eesti p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise saladus?”"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheliste Suhete Ringis k\u00e4is 27. novembril loengut andmas Trivim Velliste, kes arutles eesti rahva ja Eesti riigi kestmise loo \u00fcle l\u00e4bi p\u00f6\u00f6rdeliste ajaloos\u00fcndmuste, kui kaalul on olnud p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus. Trivimi Velliste l\u00f5petas 1965. aastal Tartu 1. Keskkooli, aastal 1971 Tartu Riikliku \u00dclikooli inglise keele ja ps\u00fchholoogia erialal. Samuti oli ta 1987. aastal \u00fcks peamisi muinsuskaitseliikumise initsiaatoreid ning ta valiti ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimeheks. Muinsuskaitseliikumine oli \u00fcks peamisi t\u00f5ukej\u00f5ude Eesti taasvabanemisel \u2013 rahvusliku m\u00e4lu ja enesev\u00e4\u00e4rikuse taastamisel. Esimehe rolli t\u00e4itis ta kuni 1991. aastani. Aastatel 1992\u20131994 oli Trivimi Eesti v\u00e4lisminister ja aastatel 1994\u20131998 oli ta Eesti Vabariigi alaline esindaja \u00dcRO juures. Trivimi on olnud VII, IX, X ja XI riigikogu kooseisudes. Samuti on Trivimi t\u00e4itnud asepresidendi ja presidendi kohustusi Balti assamblees. Loengu andmise hetkel on ta tegev Pro Patria instituudi esimehena.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Vellistes r\u00e4\u00e4kis loengu alguses oma lapsep\u00f5lvem\u00e4lestustest. Eriti p\u00f6\u00f6ras ta t\u00e4helepanu  NSVL-aegse kaupade defitsiidile. Eriti heldelt meenutas ta suhkruostmist. Ette oli n\u00e4htud 500 g suhkrut inimese kohta ning ootama pidi kohati terve \u00f6\u00f6, et seda saada. Vara sai \u00e4rgatud, et poe taga kaupa soetada. Velliste ema oli teinud aga kokkuleppe saamaks suhkrut teistest varem. Kahjuks ei kukkunud see plaan eriti h\u00e4sti v\u00e4lja ning paljud pidasid tema ema nahaalseks. Seej\u00e4rel tekkis kaklus, sest ema peeti tr\u00fcgijaks ning k\u00f5igil olid niigi n\u00e4vid pingul. Seal edasi l\u00e4ks Velliste m\u00f5ttega, mille kohaselt ei taipa noored \u00f5igel ajal k\u00fcsida \u00f5igeid k\u00fcsimusi. Miks ta ema kakles tegelikult? Ta kakles suhkru p\u00e4rast oma lastele, mitte enda jaoks ainult, nagu v\u00f5is r\u00fcseluse k\u00e4igus k\u00f5rvaltvaatlejale tunduda. Sellise olukorra ja Eesti p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise k\u00f5rvutamisega v\u00f5is Velliste meelest t\u00f5mmata mitu huvitavat paralleeli.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnevalt alustas Trivimi Velliste m\u00f5ttek\u00e4igiga, mille kohaselt maailma ei ole kunagi \u00fchtlane, vaid stuktureeritud. Isegi veepiisad organiseeruvad j\u00e4\u00e4kristallideks, seda v\u00f5ib igal pool leida looduses. Loomadki elavad r\u00fchmades, sest siis on lihtsam ellu j\u00e4\u00e4da. Maailm on ju loodud olelusv\u00f5itlusena. Inimesedki olid juba aegade algusest kas klannides, h\u00f5imudes jne. Eesti ajaloos oli selleks n\u00e4iteks k\u00fclakogukond, millest edasi tuli kihelkond. Need omakorda moodustvad kobara; nii on tekkinud teede- ja veev\u00f5rk. Sellisel puhul v\u00f5ib suuremas plaanis r\u00e4\u00e4kida juba maakonnast. Loomulike piiridega maakonnad ongi sellisel viisil kujunendud. 13. saj suur tuli aga suur  kultuuri\u0161okk: eestlased kummardasid oma muinasusundeid, kuid j\u00e4rsku ilmusid v\u00f5\u00f5ramaalased, kes r\u00e4\u00e4kisid jeesus kristusest. Selles usus on t\u00e4htis ligimese armastus, mida toodi samas tule ja m\u00f5\u00f5gaga. Selles peitus ju ilmselge vastuolu. <\/p>\n\n\n\n

Edasi l\u00e4ks jutt 19. sajandi juurde, kus Trivimi Velliste t\u00f5i ennek\u00f5ike v\u00e4lja Jakobsoni loodud m\u00fc\u00fcdi, mis on v\u00e4ga kaua kestnud eesti rahva seas \u2013 meil oli 700 aastat orjaaega. 19. saj keskel tekkis aga tahtmine rahvuslikuks \u00e4rkamiseks ning sakslased v\u00e4lja ajada. Jakobsoni s\u00f5num v\u00f5eti tol ajal v\u00e4ga kiiresti omaks. N\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalus uurida ajalugu objektiivsemalt ehk ilma liigse kireta. Sellest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib mainida, et muinasjal ei olnud see pilt nii must-valge, paljud esivanemad olid teenijad, kutsarid. Sealjuures saadi m\u00f5jutusi teistest kultuuridest, tehti koost\u00f6\u00f6d sakslastega. Meie rahvas muutus selle aja jooksul. P\u00f6\u00f6rdeline hetk oli kolme katku vahel, Liivi s\u00f5ja ajal, mis t\u00e4histas feodaalriikide l\u00f5ppu. Algas hoopis v\u00f5itlus erinevate v\u00f5\u00f5rv\u00f5imude vahel. Tsaar Ivan IV \u00fcritas Venemaad L\u00e4\u00e4nemere kallasteni viia. Tallinn otsustas 1561. a alistuda Rootsile ning Venemaa t\u00f5rjuti l\u00f5plikult v\u00e4lja. Huvitav m\u00f5elda, et Tallinn on suurel m\u00e4\u00e4ral alati terveks j\u00e4\u00e4nud Eesti ajaloo jooksul. <\/p>\n\n\n\n

1710 alistus Tallinn Venemaale. Tartu h\u00e4vitati t\u00e4iesti, kuna ei avanud kohe v\u00e4ravaid vene v\u00e4gedele. Siin tekib k\u00fcsimus, kas alistumine on siis rumal v\u00f5i tark tegu, v\u00e4\u00e4rikas v\u00f5i alatu? T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib aga uhkustada, kuna Tallinn on UNESCO maailmap\u00e4randite nimekirjas. N\u00e4ib, et alistumine on ennast isegi \u00e4ra tasunud.<\/p>\n\n\n\n

Paljudes teistes kohtades on palju ressursse olnud, saadi muuta ja \u00fcles ehitada. Eestimaal on aga teisiti olnud. Neile, kes elasid 19. sajandil L\u00f5una-Viljandimaal, oli pealinn kunagi olnud Riia. 1710. a alistumine P\u00f5hjas\u00f5jas oli Trivimi Velliste arvates m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega, mille m\u00f5ju kestab t\u00e4nap\u00e4evanigi.<\/p>\n\n\n\n

Velliste p\u00f6\u00f6ras t\u00e4helepanu \u00e4rkamisajale, mil Jansen uhkusega populariseeris m\u00f5iste \u201cmeie eestlased\u201d. Enne oli maarahvas olnud meie \u00fcldnimetus, kuid j\u00e4rsku v\u00f5isid eestlased olla ka linnarahvas. Eesti oli oma arengus t\u00e4htsal kohal, sest pikalt olime olnud vene impeeriumi provints. Pikemat aega ei olnud s\u00f5du ja laastamisi, mist\u00f5ttu kasvas eestlaste rahvaarv. Sellest veel omakorda tekkis eestlastel eliit, j\u00e4rjest rohkem inimesi sai \u00fclikooli minna.<\/p>\n\n\n\n

Peeter I ajal kinnitati saksa r\u00fc\u00fctelkondade privileegid haridusvaldkonnas Liivimaal. See t\u00e4hendas, et \u00fclikool oli p\u00f5him\u00f5tteliselt saksa hariduskeskus. Hakkajad noormehed kes olid tulnud taludest, l\u00e4ksid saksa keele peale \u00fcle. L\u00f5puks j\u00f5udis k\u00e4tte aeg, mil kaalul oli k\u00fcsimus, kuhu me kaldume? Saksakeelseks \u00e4kki? \u00dclakiht oli juba muutunud ning keskklassi \u00e4hvardas sama saatus. Seletamatul kombel tekkis aga mingi kriitiline mass Eesti haritlaste seas, kes teatasid, et r\u00e4\u00e4givad hoopis eesti keeles. Eesti rahva \u00e4rkamist ei saanud enam peatada ning 1884ndal aastal Otep\u00e4\u00e4 kiriklas valiti rahvuslipp.<\/p>\n\n\n\n

Sellel hetkel tuli loengus m\u00f5ttekoht: kuidas sellised olukorrad tekivad? Antud olukorras oli Velliste meelest kindlasti v\u00e4ga m\u00f5jukaks faktoriks s\u00f5da Jaapani ja Venemaa vahel, mist\u00f5ttu viimane n\u00f5rgenes tunduvalt. Vene impeeriumit ei peetud enam v\u00f5itmatuks ning esimene kord tekkis T\u00dc ees k\u00e4hmlus rahvuslipu p\u00e4rast vene tudengitega. Vene keisrikoda oli palju leebemaks muutunud. Rahvale anti vabamad otsused, mille tulemusena lubati n\u00e4iteks erakoole (Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasium). Velliste t\u00f5i v\u00e4lja huvitava n-\u00f6 tolleaegse mentaliteedi, mille kohaselt haritud naised s\u00fcnnitavad lapsi ja harivad neid lapsi eesti keeles. Selline robustne j\u00e4reldus tasus tema meelest end l\u00f5puks \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

1917. aasta veebruarirevolutsioon oli j\u00e4rgmine t\u00e4htis punkt, mille esineja v\u00e4lja t\u00f5i, sest tolleks hetkeks oli Vene impeerium t\u00e4iesti j\u00f5ust t\u00fchi. Saabus aeg, mil meie eliit sai v\u00f5imaluse. Vene eliit hakkas pidama k\u00f5nesid revolutsiooni auks. Eesti saadikud olevat peale k\u00f5nesid kuulamist otsustanud Venemaalt lahkuda, sest nende meelest oli selle riigi p\u00f5hjak\u00e4imine selgemast selgemaks saanud. Samal ajal korraldasid eestlased Petrogradis rongk\u00e4igu, mille jooksul n\u00e4hti l\u00f5puks suurt eestlaste massi, mis impeeriumi pealinnas viibis. Sellel teguviisil oli p\u00f5hjapanev m\u00f5ju, kuna selle aktsiooni tulemusena saadi rohkem \u00f5igusi nagu n\u00e4iteks Eestimaa kubermangu komissari ameti loomine, mis anti Jaan Poskale.<\/p>\n\n\n\n

Tegemist oli muutuste ajaga. Kas t\u00f5epoolest v\u00f5ib juhtuda selline asi, mida Juhan Liiv luuletas \u201caga \u00fckskord Eesti riik!”?<\/p>\n\n\n\n

Venemaal said v\u00f5imu enamlased, mis oli t\u00e4iesti ettearvamatu. Keegi ei suutnud aimatagi, et nii hulluks l\u00e4heb. Eesti poliitikud Estonia seltsi ruumides kogunesid salaja ja arutasid, et p\u00e4ris keeruline on kujunenud olukord impeeriumis. Esimest korda tuli t\u00f5siselt k\u00f5ne alla, et \u00e4kki peaks iseseisvuse v\u00e4lja kuulutama. Soomest saadi eeskuju. Trotski pidas Saksamaaga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, tegi imeliku kokkleppe, mille j\u00e4rgi Venemaa ei s\u00f5di, aga ei lepi allaandmistingimustega ka. Saksa v\u00e4ed kihutasid edasi ning 24. veebraril olid nad Tartus. P\u00e4rnus iseseisvuse v\u00e4ljakuulutamine toimus Endla teatri r\u00f5dult. Eriti t\u00e4htis oli iseseisvuse v\u00e4ljakuulutamise juures ka eelnevalt saadud luba luua eesti rahvusv\u00e4eosasid. T\u00e4htsal kohal terves vabaduss\u00f5jakonfliktis oli eesti poiste v\u00f5ime seista oma esiisade \u00f5lgadel ning n\u00e4ha kaugemale, kuni silmapiiril on see eesti riik.<\/p>\n\n\n\n

Inimese kui liigi seisukohalt on noorem p\u00f5lvkond k\u00f5ige parem, tuletas oma jutust Velliste. Kiiresti ja otsustavalt tegutseti, muidu poleks v\u00f5idetud. Julgusest j\u00e4i samuti palju puudu. P\u00e4tsi valitsus organiseeris mobilisatsiooni. Kui see oli vabatahtlik, siis saadi ainult 800 meest, kuid sunniviisiline mobilisatsioon t\u00f5i kokku vajaliku v\u00e4e. Mehed, kellel oli s\u00f5jakogemust, aga v\u00e4he varustust ja usku, organiseeriti kiiresti v\u00e4eosadesse. P\u00f6\u00f6rde t\u00f5i briti laevastiku saabumine Tallinna l\u00e4hedale p\u00e4rast kahte n\u00e4dalat vabaduss\u00f5ja puhkemist, mis andis eestlastele ka rahvusvahelist tuge. Siis tulid soome vabatahtlikud laevaga ning k\u00fcsisid: \u201cMiss\u00e4 on rindama?\u201d, selle asemel et p\u00e4rida, kus hotell on, nagu t\u00e4nap\u00e4eval nende turistidel kombeks on. Kolme kuninga p\u00e4eval toimus vastupealetung punaste vastu, mis m\u00f5jus neile tohutu \u00fcllatusena. Soomurongide abiga vabastati Tartu ning s\u00f5da muutus eestlastele l\u00f5puks nii soodsaks, et saadi v\u00e4ga head rahutingimused.<\/p>\n\n\n\n

Eelviimase punktina r\u00e4\u00e4gib Velliste Eestist Teise maailmas\u00f5ja ajal. Stalin kutsus Balti riigid \u00fckshaaval enda juurde. Tolleaegne Eesti vabariigi v\u00e4lisminister Karl Selter esindas Eestit seal. Molotov saatis ta Stalini juurde, kes kurtis raskete aegade \u00fcle. Jutuks tuli Eesti panus, mille kohta Stalin andis teada, et punaarmee tahaks oma v\u00e4gesid sinna paigutada. Polnud erilist valikut. Soome oli juba teatanud, et s\u00f5ja puhkemisel ei saa ta aidata ning peab k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4ma. Toompeal kogunes poliitiline eliit, aga aega anti k\u00f5igest m\u00f5nik\u00fcmend tundi otsustamiseks. Erinevus oli Soome ja Eesti vahel oli see, et Soome meelest Stalin bluffis. Eestlased aga tundsid NSV Liidu juhti ning teadsid, et ta ei kohkuks mingil juhul j\u00f5udu kasutamast.<\/p>\n\n\n\n

Velliste t\u00f5i v\u00e4lja oma v\u00f5itluse selle nimel, et Toompea lossi Kuberneri aeda pannaks P\u00e4tsi m\u00e4lestusm\u00e4rk. Kas P\u00e4ts pole seda \u00e4ra teeninud? Praegusel hetkel saab ta peamiselt s\u00f5imu, samal ajal kui teisi tolleaegseid riigimehi austatakse. P\u00e4tsi plaan oli Velliste meelest olla aja v\u00f5itmine ning sellega ka elude s\u00e4\u00e4stmine. Tolleks hetkeks oli saadud andmed Beriilinist, mille j\u00e4rgi oli s\u00f5da Saksamaa ja Venemaa vahel k\u00f5igest aja k\u00fcsimus. Sellele lisaks oli punaarmee midagi t\u00e4iesti muud kui 20ndatel. Oleks siis selleaegne valitsus pidanud laskma inimestel surra, kuna sellest oleks saanud parema loo\/m\u00fc\u00fcdi? Silmakirjalikud ja mugavad inimesed v\u00e4idavad, kuidas nemad oleksid ise sel ajal k\u00e4itunud, kuid neid polnud otsuste tegemise ajal kohal. Kui oleks aga teine tee valitud? V\u00f5ib-olla s\u00f5imaksime me selleaegseid riigimehi sellegipoolest, aga n\u00fc\u00fcd hoopis hoopis s\u00f5ja alustamise p\u00e4rast. Ajaloolistele isikutele omistatakse tihtipeale aga t\u00e4nap\u00e4evased hoiakud. K\u00f5ige suurem t\u00e4ppisteadus on tagantj\u00e4rele tarkus<\/em> – Aaviksoo. <\/p>\n\n\n\n

Viimase m\u00f5tteterana mainis Velliste, et esimene Eesti aeg kestis 24. veebruarist 1918  kuni 1940. aasta 17. juuni. Meie esimene vabariik kestis 7890 p\u00e4eva. Kaua on see n\u00fc\u00fcd kestnud? 27. m\u00e4rts 2013 sai praegune vabadusp\u00f5li kauemaks kui eelmine. Palju p\u00e4evi oleme aga elanud v\u00f5\u00f5ra v\u00f5imu all? Millal koidab p\u00e4evp\u00e4ev, mil vabana elatud aeg on kestnud okupatsiooniajast rohkem. 30. novembril 2021 saame seda tunda. Kuidas oleks aga v\u00f5imalik tulevikumaailmas ellu j\u00e4\u00e4da? Trivimi Velliste illustreeris oma viimast punkti Lennart Meri m\u00f5tteteraga: \u201cEesti suur eelis on, et ta on v\u00e4ike ning saab kiiresti muuta kurssi ja k\u00e4hku otsustada, mida suurriigid ei saa.\u201d Vaja on kasutada seda eelist. Kas on aga oht liikuda tagasi 19. sajandi punkti, kui oli uhke r\u00e4\u00e4kida saksa keeles? \u00c4kki on inglise keel uus saksa keel? M\u00f5iste \u201cmeie\u201d muutub vaesemaks, kui kaotame \u00fchise eesti keele. Velliste pani l\u00f5petuseks k\u00f5igile s\u00fcdamele, et just meie oleme selle rahva eliit ning meie otsutame, mis hakkab juhtuma. J\u00e4rgneva \u00fcleskutsega algas k\u00fcsimuste voor: kui me vaid igal esmasp\u00e4eva hambaid pestes m\u00f5tleksime, mida mina saaksin teha uuel n\u00e4dalal, et sellest oleks Eestile kasu? Kui k\u00f5ik m\u00f5tlevad eesti noored nii teeksid? 
<\/p>\n\n\n\n

Kas<\/em> mitte vaikiva ajastu eest peaks P\u00e4tsi j\u00e4tma ilma m\u00e4lestusm\u00e4rgist?<\/em><\/p>\n\n\n\n

Velliste soovitab k\u00f5igil lugeda \u00fcht tema arvamusartiklit, kus ta k\u00e4sitles seda sama teemat.  1934. aasta oli k\u00f5ige kerulisem aeg P\u00e4tsi elus. 12. m\u00e4rts 1934. oli r\u00e4nga majanduskriisi aeg, sest siis oli vapside liikumine kui t\u00fc\u00fcpiline populistlik poliitika, mida v\u00f5ib k\u00f5rvutada saksa ja itaalia fa\u0161istlike liikumistega. Riigikogu oli ise otsustanud, et riigipeal on v\u00f5imalik erivolituste abil kehtestada eriolukord ehk P\u00e4ts tegutses eesti demokraatia tolleaegsetes piirides. T\u00f5nisson kehtestas tegelikult esimesena kaitseseisukorra 1933. aastal. vapsid said l\u00f5puks valimistel v\u00e4he h\u00e4\u00e4li, aga nende p\u00f5hiseadus v\u00f5eti vastu. Selle tulemusena l\u00e4ksid nad n\u00e4rvi ning hakkasid \u00e4hvardusi loopima. Plaaniti isegi v\u00f5imu \u00fclev\u00f5tmist v\u00e4givallaga. M\u00e4rtsiks oli \u00fchiskond polariseerunud. Sotsid ja T\u00f5nisson leidsid, et vapse tuleb takistada. Kas P\u00e4tsi otsus p\u00f5hiseadusele tuginedes kaitseseisukord kehtestada oli halb? Kas vapside \u00e4hvardused olid piisavalt t\u00f5sised? See on v\u00e4ga vastuoluline teema. Ajaloolane Jaak Valge s\u00f5nul oli k\u00f5ik juriidiliselt korrektne, aga ei oleks sellegipoolest tohtinud teha. Tegemist on aga ikkagi k\u00f5ige vaieldavama peat\u00fckiga P\u00e4tsi eluloos. Paljud ei tea aga v\u00e4ikseid fakte, nagu n\u00e4iteks seda, et T\u00f5nisson avaldas tunnustust P\u00e4tsile koos sotside ja kirjanike liiduga p\u00e4rast eriseisukorra kehtestamist. L\u00f5ppude l\u00f5puks nentis Velliste, et liiga v\u00e4he inimesi teavad detaile ja kiputakse kli\u0161eesid kasutama.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas P\u00e4tsile see ausammas teha?<\/em><\/p>\n\n\n\n

Pool kulutustest kataks Eesti riik ja teine pool korjandusega rahva hulgas n\u00e4iteks? Ilmselt interneti teel erinevate annetuste n\u00e4ol. Velliste arvates peaks vanematele inimestele P\u00e4ts rohkem korda minema. Selle korjanduse juures peaks kindlasti olema ka selgitav tekt, mis peaks olema \u00fclimalt t\u00e4pselt koostatud, et vaigistada paljusid levinuid valearvamusi P\u00e4tsi kohta. <\/p>\n\n\n\n

Kui t\u00e4nap\u00e4eval l\u00e4heks konfliktiks ja ajalugu korduks?<\/em><\/p>\n\n\n\n

Suur eelis: Lennart Meri: \u201cMeil on ainult piiratud v\u00f5imaluste aken: NATO ja EL.\u201d Meil on vedanud, et saime sinna, kuid pole olemas 100% garantiiga kindlustuspoliisi. Mis olukord on reaalne j\u00e4rgnevatel aastatel? Konventsionaalne s\u00f5da, siis on isegi h\u00e4sti l\u00e4inud. Sellisel juhul rakendub artikkel 5. Meie eesm\u00e4rk on heidutada, mil vaenlane ei tuleks. Probleemiks on kerkinud n\u00fc\u00fcd Krimmi n\u00e4itel n-\u00f6 rohelised mehikesed. J\u00e4rsku nad ilmuvad, k\u00e4ituvad imelikult. \u00c4kki ilmuvad kohale kui kaitseliidu mundrites mehed. Probleemiks ongi imelikud meetodid, mille vastu on raske ennast valmis seada. S\u00f5da muutub pidevalt ja raske on selles valdkonnas ekspert olla.<\/p>\n\n\n\n

Eesti keel v\u00f5tab laens\u00f5nu, kas see on liiga suur probleem eesti kultuurile? Kas tegemist pole mitte m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu protsessiga?<\/em><\/p>\n\n\n\n

Olukord v\u00f5ib sarnaneda 19. saj olukorrale. Kui me aga ahendame teadlikult keelekasutust, kuidas see siis edasi l\u00e4heb? Mis on meile keelekasutuse kohalt siis oluline? \u00d6eldakse, et konkurentsiv\u00f5imeline peab olema. Kuhu me aga tahame j\u00f5uda? Kas tahame rohkem kasumit, on see oluline v\u00f5i on t\u00e4htis, mis keeles me oma lastega r\u00e4\u00e4gime? K\u00fcsimus on sisemises valikus, mis ei allu ratsionaalsele m\u00f5tlemisele.  <\/p>\n\n\n\n

Konspekti koostas Randon V\u00e4rsi<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvaheliste Suhete Ringis k\u00e4is 27. novembril loengut andmas Trivim Velliste, kes arutles eesti rahva ja Eesti riigi kestmise loo \u00fcle l\u00e4bi p\u00f6\u00f6rdeliste ajaloos\u00fcndmuste, kui kaalul on olnud p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus. Trivimi Velliste l\u00f5petas 1965. aastal Tartu 1. Keskkooli, aastal 1971 Tartu Riikliku \u00dclikooli inglise keele ja ps\u00fchholoogia erialal. Samuti oli ta 1987. aastal \u00fcks peamisi muinsuskaitseliikumise […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8336,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,74],"tags":[],"class_list":["post-1659","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-74"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1659"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1659\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8336"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}