{"id":1657,"date":"2015-10-13T20:06:56","date_gmt":"2015-10-13T17:06:56","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1657"},"modified":"2023-08-31T21:47:16","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:16","slug":"juri-luik-venemaa-valispoliitika-sojaline-moode","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2015\/juri-luik-venemaa-valispoliitika-sojaline-moode\/","title":{"rendered":"J\u00fcri Luik: “Venemaa v\u00e4lispoliitika s\u00f5jaline m\u00f5\u00f5de”"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheliste Suhete Ringi igan\u00e4dalaste loengute raames k\u00e4is 13.10 k\u00fclas J\u00fcri Luik, kes on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor 2015. aasta augustist. Varem on ta olnud tegev mitmetes ametites nii valitsuspoliitiku kui ka professionaalse diplomaadina. Aastail 2012\u20132015 oli ta Eesti suursaadik Venemaal ja 2007\u20132012 Eesti Vabariigi alaline esindaja NATO juures. Enne seda t\u00f6\u00f6tas ta Eesti suursaadikuna Ameerika \u00dchendriikides, olles samal ajal akrediteeritud ka Mehhikosse ja Kanadasse. Eesti Vabariigi valitsuses on J\u00fcri Luik olnud v\u00e4lisminister (1994\u20131995), kaks korda kaitseminister (1993 ning 1999\u20132002) ning portfellita minister ja valitsusdelegatsiooni esimees Venemaaga peetud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Venemaa v\u00e4gede Eestist lahkumise \u00fcle (1992\u20131994). 1992. aastal valiti ta riigikokku. <\/em>J\u00fcri Luik pidas Rahvusvaheliste Suhete Ringis v\u00e4ga k\u00fctkestava ja teemakajalise loengu teemal \u201cVenemaa v\u00e4lispoliitiline s\u00f5jaline m\u00f5\u00f5de\u201d.<\/p>\n\n\n\n


Loeng algas J\u00fcri Luige m\u00e4lestustega Rahvusvaheliste Suhete Ringist. Esineja t\u00f5i v\u00e4lja omaaegsed vastuolud RSR-i ning E\u00dcS-i vahel, kes toonasel ajal olid pigem teineteisele vastanduvad organisatsioonid. J\u00fcri Luige eredaimad m\u00e4lestused olid ajast, mil Kalev Vilgats oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi eestvedaja (lugege juurde RSR40. Rahvusvaheliste Suhete Ring 1963-2003. M\u00e4lestuste kogumik. Toimetaja Karmo T\u00fc\u00fcr).<\/p>\n\n\n\n

Loengu pidas J\u00fcri Luik pigem isiklikust perspektiivist, mis muutis loengu \u00e4\u00e4rmiselt kaasahaaravaks. Venemaa-aspekti hakkas lektor k\u00e4sitlema alates 2012 aastast, mil J\u00fcri Luik l\u00e4ks Moskvasse ning tol hetkel talle tundus, et seal v\u00e4ga midagi teha ei saa. Oli toimunud Bolotnaja meeleavaldus ja selle j\u00f5hker laialil\u00f6\u00f6mine, Putinist oli saanud kolmandat korda president ning mingisugust muutumise tunnet J\u00fcri Luigel polnud. Siis tuli Venemaa poolelt avaldus, et Venemaa on n\u00f5us alustama uuesti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Eestiga piirik\u00fcsimustes. J\u00fcri Luige s\u00f5nul oli tegu \u00fclimalt pragmaatilise sammuga, sest selleks ajaks oli Venemaaga piir m\u00e4rgitud maha pea k\u00f5igi naaberriikidega, erandina m\u00f5ned SR\u00dc riigid, kellega maastikule m\u00e4rgitud piiri polnud, lihtsal p\u00f5hjusel, et seda pole viitsitud teha.<\/p>\n\n\n\n

J\u00fcri Luige hinnangul oli 2012. aasta kevadel \u00e4rev \u00f5hkkond, mis realiseerus meeleavaldustes, mis korrespondeerusid Vene Riigiduuma valimistele ja presidendi valimistele (nt Bolotnaja meeleavaldus toimus Putini presidendiametisse astumise p\u00e4eval). Miks see on oluline? Putini kolmas v\u00f5imule saamine m\u00e4\u00e4ratles sisuliselt \u00e4ra edasise s\u00fcndmuste k\u00e4igu. Putin oli kindel, et L\u00e4\u00e4s on p\u00f6\u00f6rdunud Venemaa vastu (ja ka tema vastu isiklikult), ning ta n\u00e4gi neid meeleavaldusi (eelk\u00f5ige Bolotnaja meeleavaldust) \u201cv\u00e4rvilise revolutsiooni\u201d lainena. Toimunud oli Ukraina Oran\u017e revolutsioon ning araabia maades toimunud revolutsioonid (\u00fcks julmimatest Liib\u00fcas). V\u00e4idetavalt on Putin vaadanud Gaddafi tapmisvideot korduvalt. Putini jaoks olevat see olnud signaal, et v\u00e4rviliste revolutsioonide eesm\u00e4rk ja tulemus on kukutada seaduslik v\u00f5im ning  Putin oli veendunud, et tema kukutamine on viimane \u201cmari\u201d tordil, mida L\u00e4\u00e4s pikalt on oodanud. 2014 aasta alguses n\u00e4gi ta teist Ukraina rahva \u00fclest\u00f5usu ning oli \u00fcsna veendunud, et see on tema jaoks ohum\u00e4rgiks. Olgu \u00f6eldud ka, et senaator John McCain, kelle vastu Putini s\u00fcmpaatia puudub, olevat talle \u00f6elnud, et \u201cRevolution is coming to your neighbourhood\u201d,<\/em> mis \u00e4rritas Putinit veelgi. Ning Putin tegi k\u00f5ik temast oleneva, et see Ukrainas toimuv revolutsioon, kas ei \u00f5nnestuks v\u00f5i v\u00e4hemalt \u00f5nnestuks selles suunas, et Venemaa Putini juhtimisel viib l\u00e4bi Ukraina jagamise. Ka siin on oluline m\u00e4rkida, et Putin on veendunud, et Ukraina on tehislikult loodud riik, mis on \u201ckokku m\u00e4tsitud\u201d erinevatest komponentidest ning Putin leiab, et Venemaa on \u00e4ra andnud (eriti kommunistide v\u00f5imuga) strateegilised maat\u00fckid, mida tagasi tahetakse.<\/p>\n\n\n\n

Kas ainult spekulatsioonid? Pigem ei. Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel \u00fctles Putin oma ettekandes selgelt v\u00e4lja selle, et Ukraina riik on tehislik ja kui L\u00e4\u00e4s l\u00e4heb liiga kaugel, siis  selle riigi territoriaalne terviklikkus ohtu sattuda.<\/p>\n\n\n\n

Nii algaski (tegelikult selgelt s\u00f5jaline aktsioon) Ukrainas 2014. varakevadel.<\/p>\n\n\n\n

J\u00fcri Luik t\u00f5i siinjuures v\u00e4lja huvitava fakti – Eesti kirjutas piirileppe alla praktiliselt samal ajal, kui valmistati ette Krimmi okupeerimist. V\u00e4lisminister Lavroviga kohtumisel istusid Urmas Paet ja J\u00fcri Luik Lavrovi vastas ning olid h\u00e4iritud sellest, et Venemaa v\u00e4lisministrile toodi pidevalt ette erinevaid m\u00e4rkmepabereid. Mingil hetkel olid Luik ja Paet veendunud arvasid, et m\u00e4rkmepaberid puudutavad kuidagi Eestit, kuid hiljem tuli siiski v\u00e4lja, et k\u00f5ik need m\u00e4rkmed olid seotud Maidani s\u00fcndmustega.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Krimmi h\u00f5ivamise \u201cloost\u201d t\u00f5i J\u00fcri Luik v\u00e4lja laks v\u00e4ga olulist elementi:
\u00fcks neist on oluline fakt, et Krimmi h\u00f5ivamine l\u00e4ks ilmselgelt palju lihtsamini, kui Kreml seda ootas. See, et vastuhakku \u00fcldse ei tekkinud, l\u00f5i ps\u00fchholoogilise raamistiku, et Ukraina riiklus on palju n\u00f5rgem, kui seni arvatud on ning selle jagamine ja purjutamine on lihtsalt tehniline k\u00fcsimus, mida v\u00f5ib teha ka ilma verevalamiseta. Selline tunne tekkis Vene juhtkonnas ning aitas kaasa rahvusliku optimismi \u00f5hutamisele, mis viis tol hetkel Putini toetuse h\u00e4mmastavalt k\u00f5rgele.<\/p>\n\n\n\n

Teine aspekt oli ilmselgelt selline, mis puudutas poliitilist raamistikku \u2013 seda, et rohelised mehikesed (ka b\u0435\u0301\u0436\u043b\u0438\u0432\u044b\u0435 \u043b\u044e\u0301\u0434\u0438 <\/em>ehk viisakad inimesed) Ukrainasse l\u00e4ksid, toimus referendum \u2013 see k\u00f5ik viis L\u00e4\u00e4ne tegelikult segadusse \u2013 pidevalt rippus k\u00fcsimus – kust sellised inimesed \u00fcldse tulid, k\u00f5ik infoagentuurid kihasid selle k\u00fcsimuse vastuse otsinguil. Ukrainlastelt tuli selge s\u00f5num, et tegu on vene s\u00f5jav\u00e4elastega, kuid Putini argumendiks oli see, et sellist riietust on v\u00f5imalik osta ka poest. Mist\u00f5ttu n\u00f5utus p\u00fcsis j\u00e4tkuvalt \u00f5hus.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik see andis Kremlile k\u00e4tte trumbid \u2013 meeletu rahvuslik rahvuslik \u00fchinemine Venemaal, L\u00e4\u00e4neriikide abitus ning okupatsioon ilma ohvrita. K\u00e4ivitati Novorossiya<\/em> projekt, mis k\u00e4tkes endas soovi, et Ukraina vene keelt k\u00f5nelev osa piki Dnepri j\u00f5gi \u00e4ra l\u00f5igata (projektist t\u00e4nap\u00e4evaseks loobutud). Donetski ja Luganski oblastis sai see projekt teistsuguse reaktsiooni. Ukraina oli valmis relvile asuma ning \u2013 J\u00fcri Luige s\u00f5nul – Ukraina jaoks see, et venelast kui oma venda tulistada, ajapikku ei ole ajapikku enam probleemiks.<\/p>\n\n\n\n

Sellest vastuhakust oli nii palju abi, et Novorossiya <\/em>l\u00fckati k\u00f5rvale ning Putin on \u201cleppinud\u201d suhteliselt v\u00e4ikeste territooriumitega. Ka L\u00e4\u00e4ne reaktsioon oli Ida-Ukrainaga seotud teistsugune, seotud Malaisia lennukiga, sest see oli konkreetselt r\u00fcnnak L\u00e4\u00e4ne enda kodanike vastu. J\u00fcri Luik t\u00f5i v\u00e4lja ka hollandlaste poolt koostatud raporti tulemused \u2013 lennuki alla tulistamises tuleb s\u00fc\u00fcdistada venemeelseid separatiste (lennuk lasti alla vene v\u00e4gede sisseviidud tehnikaga). See olukord viis selleni, et k\u00e4ivitati hiiglaslikud sanktsioonid. T\u00e4naseks on Vene juhtkond j\u00f5udnud sellesse faasi, kus naftahinna langemine ja sanktsioonid on j\u00f5udnud selleni, kus \u00fchiskondliku toetuse s\u00e4ilitamiseks, on vaja j\u00e4tkata s\u00f5jalise tegevuse j\u00e4tkamiseks ja meediashow<\/em> j\u00e4tkamiseks. Meediashow <\/em>mainimisel t\u00f5i J\u00fcri Luik v\u00e4lja asjaolu, et Vene f\u00f6deraalkanalite vaatamine ps\u00fchholoogiliselt raske asi, mida teha, sest sealt n\u00e4htub pidevalt 21. sajandi meetodeid kasutades v\u00e4ga unikaalne propagandal\u00f6\u00f6k.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks Venemaa v\u00e4lispoliitilise s\u00f5jalise m\u00f5\u00f5te v\u00f5rdlemisel Ukraina n\u00e4itel puudutas J\u00fcri Luik ka Venemaa tegevust S\u00fc\u00fcrias. J\u00fcri Luik n\u00e4eb selles kui Putini  soov s\u00e4ilitada s\u00f5jaline aktiivne agressiivne tegevus \u00fchelt poolt ja teiselt poolt Putini soov laiendada ja tugevdada n\u00f5ukogude m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri, on ju ka Putini maailmapilt m\u00f5jutatud Vene impeerium, N\u00f5ukogude Liidust, aga samuti ka Euroopa julgeolekustrateegiatest erineval moel. K\u00f5ik see t\u00e4hendab ohtu, et Putin ei kavatse S\u00fc\u00fcriat ilmselgelt lihtsalt \u00e4ra anda, sest N\u00f5ukogude Liit j\u00f5udis oma kanna sinna juba kord maha panna ning seega on J\u00fcri Luige arvates Putini soov on hoida rahvast s\u00f5jalise aktsiooni taga.<\/p>\n\n\n\n

J\u00fcri Luik t\u00f5i S\u00fc\u00fcria n\u00e4ite juures v\u00e4lja hulga elemente, mis v\u00e4\u00e4rivad anal\u00fc\u00fcsi.  K\u00f5ige olulisem element on see, et Putin on valmis v\u00f5tma v\u00e4ga suuri riske. J\u00fcri Luik t\u00f5i v\u00e4lja, et Putin iseloom n\u00f5uab seda, et iga korraga on vaja j\u00e4rjest enam \u201cvunki\u201d peale keerata, et rahvast n-\u00f6 pardal hoida. V\u00f5rreldes Ukrainaga on S\u00fc\u00fcria Putini jaoks palju keerulisem ettev\u00f5tmine. Seal pole vabatahtlikke, v\u00e4gede varustatust tagada on keeruline, sest \u201cemamaa\u201d on kaugel ning venelased tegutsevad kodus\u00f5ja keskkonnas, kuhu s\u00f5jav\u00e4ebaasi paigutamine on erakordselt suure riskiga samm. Ent riskid mida Putin v\u00f5tnud on:<\/p>\n\n\n\n

– nn Afganistani fenomen \u2013 on r\u00e4\u00e4gitud, et S\u00fc\u00fcria v\u00f5ib saada Putini Afganistaniks. Mida see t\u00e4hendaks? Seda, et suurriik nagu Venemaa, ei saa tegevusest lahkuda, kui midagi l\u00e4heb halvasti. Venelased ei saa \u00f6elda, et nad ei suuda al-Assadit piisavalt kaitsta ja et olukord neile \u00fcle pea kasvab ning  selle t\u00f5ttu nad minema k\u00f5ndida ei saa. V\u00f5ib h\u00f5lpsasti tekkida see fenomen, mis Afganistanis juhtus, et kui alguses oli s\u00f5jategevusse haaratud piiratud kontingent, siis l\u00f5puks oli tegemist suure s\u00f5jalise aktsiooniga, mille N\u00f5ukogude Liit l\u00f5puks kaotas.<\/p>\n\n\n\n

Teine probleem on see, et Putin v\u00f5ib tekitada konflikti, mida v\u00f5ib lihtsustatult nimetada shia-sunni<\/em> konfliktiks. Olukorras, kus NATO riigid on blokeerinud oma \u00f5huruumid lennukite transportimiseks Venemaalt S\u00fc\u00fcriasse, siis lennukid transporditi \u00fcle Iraagi ja Iraani, ja need riigi moodustavad nn shia <\/em>\u00fchenduse, ja kui arvesse v\u00f5tta, et al-Assadiga v\u00f5itleb ka Hezbollah<\/em> siis n\u00e4ib, et Putin on v\u00f5tnud sellise seisukoha, kus ta hakkab \u0161iiitide ja sunniitide konfliktis juba poolt valima. See aga keerab Putini vastu \u00fcles sunniidid, sh ka Araabia \u00dchendriigid. Ei tohi unustada, et nafta hind k\u00f5igub 50 dollari piirimail, mis k\u00fcll ei ole radikaalne t\u00f5us, kuid ei aita Venemaa riigi eelarvet kuidagi edasi.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks t\u00f5statas J\u00fcri Luik k\u00fcsimuse – mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab meie regioonile?<\/p>\n\n\n\n

Meie regioonile t\u00e4hendab see eelk\u00f5ige kahte v\u00e4ga olulist meeldetuletust:<\/p>\n\n\n\n

1) Never say never<\/em>.  <\/strong>J\u00fcri Luik tunneb oma s\u00f5nul kerget  \u00e4rritust, et L\u00e4\u00e4neriikide esindajad v\u00e4idavad, et Balti riike Venemaa ei r\u00fcnda. Samas Venemaa k\u00e4itumine Ukrainas ja S\u00fc\u00fcrias (ning arvestades Putini keevalist isikut ja loomu ebastabiilsust) ei saa keegi anda garantiisid, et midagi taolist Balti riikides ei juhtu. T\u00f5en\u00e4osus mingiks aktsiooniks on muidugi kaugelt v\u00e4iksem kui n\u00e4iteks  Moldaavia v\u00f5i kasv\u00f5i uuesti Gruusia vastu. Aga kindlaid garantiisid mitte mingil juhul anda ei saa, sest Putini puhul on n\u00e4ha, et tegu on inimesega, kes v\u00f5tab nii suur riske, nagu ta seni on teinud, v\u00f5ib seda ootamatutes olukordades ikkagi j\u00e4tkuvalt teha.<\/p>\n\n\n\n

2)<\/em> Heidutus.<\/strong> Balti riikide julgeolek on seotud paljuski L\u00e4\u00e4neriikide (eelk\u00f5ige USA) usutava heidutusega. S\u00f5num on olnud seni selline: \u201cKui teie r\u00fcndate v\u00e4iekst Eestit, siis meie, ameeriklased, paneme teile vastu nina\u201d.<\/em> Seejuures tuleb t\u00e4hele panna, et vaenlane, keda nii heidutatakse, peab pidama v\u00f5imalikuks, et midagi sellist v\u00f5ibki teha. Ent see, mis toimub S\u00fc\u00fcrias, n\u00f5rgestab heidutust. Kui USA administratsioon on S\u00fc\u00fcrias nii abitu ja segaduses ning nende eesm\u00e4rgiks on v\u00e4ltida s\u00f5jalis-poliitilist sekkumist olukorda ning Venemaa on suutnud k\u00f5rge riskiastme sammudega tegutseda, siis paratamatult see n\u00f5rgestab Vene juhtkonna usku, sellesse, et L\u00e4\u00e4neriigid midagi ette v\u00f5tavad kui Venemaa peakski Balti riikide vastu s\u00f5jaliselt v\u00e4lja astuma.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Mari Anne Le\u0161kina.<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvaheliste Suhete Ringi igan\u00e4dalaste loengute raames k\u00e4is 13.10 k\u00fclas J\u00fcri Luik, kes on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor 2015. aasta augustist. Varem on ta olnud tegev mitmetes ametites nii valitsuspoliitiku kui ka professionaalse diplomaadina. Aastail 2012\u20132015 oli ta Eesti suursaadik Venemaal ja 2007\u20132012 Eesti Vabariigi alaline esindaja NATO juures. Enne seda t\u00f6\u00f6tas ta Eesti suursaadikuna Ameerika […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8307,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,74],"tags":[],"class_list":["post-1657","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-74"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1657"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1657\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8307"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1657"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1657"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}