{"id":1642,"date":"2014-05-22T19:45:32","date_gmt":"2014-05-22T16:45:32","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1642"},"modified":"2023-08-31T21:47:16","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:16","slug":"andre-sostar-ida-ja-laane-sild-singpur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2014\/andre-sostar-ida-ja-laane-sild-singpur\/","title":{"rendered":"Andre S\u00f5star: &#8220;Ida ja l\u00e4\u00e4ne sild &#8211; Singpur&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>Teisip\u00e4eval, 22.05 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Singapuris \u00f5ppiv \u00fcli\u00f5pilane Andre S\u00f5star, kes r\u00e4\u00e4kis teemal &#8220;Ida ja l\u00e4\u00e4ne sild &#8211; Singapur&#8221;. See&nbsp;2014. aasta kevadsemestri viimane loeng toimus Pirogovi platsil.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/sites\/default\/files\/styles\/os_files_medium\/public\/rsr2\/files\/andre_sostar.jpg?itok=5S0eTl3b\" alt=\"\" title=\"\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>Andre S\u00f5star on k\u00f5rgharidust omandamas Singapuris. Kuidas ta sinna sattus? Tema onu elab Hongkongis juba 10 aastat. 2012. aastal k\u00e4is Andre perega onul k\u00fclas ning sellega seoses tekkis m\u00f5te, et oleks vahva Aasias \u00f5ppida. Sellest tulenevalt hakkas Andre uurima, kuhu t\u00e4psemalt \u00f5ppima v\u00f5iks minna. Lahendusena n\u00e4gi ta Singapuri, kuna seal r\u00e4\u00e4gitakse palju inglise keelt ning ka haridust saab inglise keeles omandada. Seega on riiki ja \u00fchiskonda lihtsam sisse integreeruda. \u00dclikooli kandideeris ta interneti vahendusel, unustades vahepeal \u00fcldse, et kandideerimisavalduse sisse oli andnud. Juuli keskpaigas 2013 saadeti aga kiri, et 2 n\u00e4dala p\u00e4rast oodatakse teda Singapuri.<\/p>\n\n\n\n<p>Singapuri mainiti esmakordselt 3. sajandil ja seda hiinlaste poolt. Singapur, mis asub Malaisiast allpool ning ekvaatorist \u00fcleval, on strateegiliselt hea paiknemisega. Singapurist sai v\u00e4ike kalurik\u00fcla, kus tegutsesid hiinlased. 14. sajandil sai Singapur endale nime \u201eSingapur\u201c. K\u00f5nealusel alal n\u00e4hti looma, keda kunagi varem n\u00e4htud polnud. Loomaks, keda n\u00e4hti, oli l\u00f5vi &#8211; \u201eSingapur\u201c t\u00e4hendab malaisia keeles \u201el\u00f5vi\u201c. P\u00f5hilised riigid, kes Singapuri \u00e4ra kasutasid, olid Hiina, India, Araabiamaad, Portugal. N\u00f6 \u00e4rakasutamise esemeks oli soodne asukoht teede ristumiskohana. 19.\/20. sajandil said britid aru, et koht on strateegiliselt oluline. Alale hakkasid tekkima briti kolooniad ning ala vallutati brittide poolt. 1819. a sattus Sumatra saarelt Singapuri \u00fcks leitnant, kes s\u00f5lmis Singapuriga vabakaubanduslepingu. Riigi j\u00f5ukus kasvas ja suurenes ka populatsioon. II maailmas\u00f5da oli Singapuri jaoks raske. Riiki tahtsid vallutada jaapanlased, 1942. a see neil ka \u00f5nnestus, aga alasid suudeti enda k\u00e4es hoida vaid 3 aastat. 1959. a saab lugeda aastaks, mil tekib esimene m\u00e4rge Singapurist t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses. Siis toimusid esimesed vabad valimised, mille v\u00f5itis PAP. PAP on siiani v\u00f5imul olnud ja alati domineerinud. Piirkonnas on \u00fcritatud luua liitusid ka Malaisia ja Indoneesiaga, kuid 1962. aastaks need p\u00fc\u00fcdlused l\u00f5ppesid.<\/p>\n\n\n\n<p>Riigi k\u00f5ige k\u00f5rgem juht on president. Valitsuse juht on peaminister, kellele kuulub tegelikult k\u00f5rgeim v\u00f5im. Presidendi valib parlament. President nimetab ametisse teatud ametnikke, kontrollib valitsuse t\u00f6\u00f6d. Peaministril on v\u00e4ga suur v\u00f5im, v\u00f5imu on peaministril Singapuris kindlasti rohkem kui peaministril Eestis. V\u00f5iks \u00f6elda, et mingil m\u00e4\u00e4ral on peaminister seal lausa diktaator. Singapur kuulub demokraatlike riikide hulka, kuid seda \u00fcsna napilt, \u00f6eldakse, et Singapur on pool-vabariik. Teoorias on riigis kehtivaks v\u00f5imude lahususe p\u00f5him\u00f5te, kuid praktikas esineb palju puuduj\u00e4\u00e4ke. Tegelikult on tegemist ideaalse diktatuuriga \u2013 inimesed valivad vabadel valimistel, valimised v\u00f5idab alati sama partei ja \u00fclekaalukalt, samas ei l\u00e4he riigijuht v\u00f5imu teostamisega liialt \u00fcle piiride. Juht on siiani suutnud hoida m\u00f5istlikku joont. 1950ndast on Singapur olnud arenenud riik, kusjuures 4,5%-line majanduskasv langes majanduskriisiga vaid 0,6%. Ajakirjandus on Singapuris v\u00e4ga kontrollitud \u2013 162 riigist on Singapur ajakirjandusvabaduse skaalal 140. kohal. Seejuures ei ole ajakirjandus kontrollitud vaid poliitiliselt, kontrollitakse ka artikleid ja v\u00e4lja\u00fctlemisi nt seksuaalsuse- ja perekonnateemadel. Samas internetivabadusega on parem seis kui Hiinas. Teatud lehek\u00fcljed, mis on poliitvastased v\u00f5i paljastavad, on kinni, kuid suhtlusv\u00f5rgustikud (Facebook) ja Twitter on kasutamiseks vabad.<\/p>\n\n\n\n<p>Vastukaaluks ajakirjandusvabaduse puudulikkusele ning v\u00f5imude lahususe p\u00f5him\u00f5tte mittetoimimisele, on Singapur korruptsiooni osas puhas riik. Kui avalikuks tuleb mingi korruptsioonikahtlustus, siis sellega seotud isikud hukatakse. Singapuri seadused on m\u00f5jutatud inglise seadusandluse poolt \u2013 ka see n\u00e4gi ette surma- ja ihunuhtluse. Singapur on riikide seas esimesel kohal selles, et riigiv\u00f5imude k\u00e4sul tapetakse oma kodanikke. Ihunuhtlus v\u00e4ljendub nt nii, et mitu korda joobes auto juhtimisega vahele j\u00e4\u00e4nud isikule t\u00f5mmatakse selga spetsiaalne r\u00fc\u00fc ning antakse hoope bambuskeppidega. Kuritegevuse m\u00e4\u00e4r on riigis \u00e4\u00e4rmiselt madal. Midagi imestamisv\u00e4\u00e4rset ei ole selles, et unustades \u00f5htul ipad-i parki, on see suure t\u00f5en\u00e4osusega ka j\u00e4rgmisel hommikul veel seal alles.<\/p>\n\n\n\n<p>Singapuri p\u00f5hilised majandusartiklid on tehnika, biokeemia. Nende tarbeks on ehitatud ka tehissaari, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6stust Singapuri saarel endal ei ole. Tegeletakse ka panganduse ja laevandusega. Singapurist k\u00e4ib palju transpordivahendeid l\u00e4bi, kuna see asub teede ristumiskohas. Singapuri sadam on maailmas teine k\u00f5ige h\u00f5ivatum sadam.<\/p>\n\n\n\n<p>Singapur on v\u00e4ga kallis riik. Majutus on v\u00e4ga kallis ning seda on raske leida. Rikkam inimene ostab korteri v\u00e4lja ning \u00fc\u00fcrib ruume teistele v\u00e4lja. Filipiinidelt on Singapuri toodud koristajad, kellel on \u00fcks v\u00e4ike tuba, kuhu mahubki ainult voodi. Sellised koduabilised teevad s\u00fc\u00fca, koristavad jms. Seega on \u00fchiskonnaklassid v\u00e4ga erinevad: palju on j\u00f5ukaid inimesi, samas on ka koristajaid Indoneesiast ja ehitajaid Indiast. T\u00f6\u00f6liste elu n\u00e4eb v\u00e4lja nii, et nende t\u00f6\u00f6tasu suurus on umbes 1000 singapuri dollarit (u 600 eurot), nad magavad ehitusplatsil, s\u00f6\u00f6vad p\u00f5hiliselt ainult riisi ja kogu allesj\u00e4\u00e4va raha saadavad koju perele. Seega on orjandus Singapuris p\u00f5him\u00f5tteliselt olemas ja seda aktsepteeritakse. Ka autod on Singapuris v\u00e4ga kallid. Lisaks on auto omamiseks vaja 2 luba, load maksavad palju. Sportautosid on vaid v\u00e4ga v\u00e4hestel. Rikka inimese tunnebki Singapuris \u00e4ra eesk\u00e4tt auto j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<p>Maksud on Singapuris madalad, see meelitab riiki inimesi v\u00e4ga erinevatest maailmajagudest. SKP per capita on kolmas.<\/p>\n\n\n\n<p>Huvitav fakt: Singapuris on n\u00e4rimiskumm keelatud toode. Seda on lubatud riiki sisse tuua vaid \u00fcks pakk, mida inimesed ka teevad, kui reisimas k\u00e4ivad.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Singapuris on 3 suuremat kooli. K\u00f5ige parem \u00fclikool on National University of Singapur. Andre ise k\u00e4ib koolis, mis on Aasias tasemelt 7. kohal. Kolmas kool Singapuris on kool, kus \u00f5petatakse \u00e4rindusega seonduvat. Andre \u00fclikoolis \u00f5pib 40-50 000 \u00fcli\u00f5pilast. \u00dcli\u00f5pilaslinnaku suurus on v\u00f5rreldav Tallinna linnaosaga, \u00fcmberm\u00f5\u00f5t on sellel u 7 km. \u00dcli\u00f5pilaslinnakus endas on k\u00f5ik olemas: majutuskohad, s\u00f6\u00f6klad (s\u00f6\u00f6klas saab valida v\u00e4ga erinevate toitude \u2013 nt hiina, jaapani, india \u2013 vahel, kusjuures prae maksumus j\u00e4\u00e4b 2 euro kanti), tuntud \u00fclemaailmsed ketid nagu Starbucks ja McDonalds, kauplused, j\u00f5usaalid, bassein, staadion. P\u00f5him\u00f5tteliselt saab linnakus elada nii, et ei pea sealt v\u00e4lja minemagi. Linnakus on 3 suurt raamatukogu ning \u00f5ppimine on v\u00e4ga konkurentsitihe. Hindamiss\u00fcsteem erineb sellest, mis meil Eestis on. Nimelt oleneb hindamisskaala sellest, millisele tulemusele klass eksami sooritab. T\u00e4iesti reaalne on olukord, kus minnes abipalvega klassikaaslase juurde, keeldutakse abistamast, kuna ollakse huvitatud enda paremast tulemusest v\u00f5rreldes teistega. Samas sai Andre jaoks \u00fcldine arvamus asiaatidest purustatud. T\u00f5epoolest, on v\u00e4ga tarkasid asiaate, aga on ka neid, kes ei ole seda. Pingutamine ja heade tulemuste saavutamine on au sees, tubli \u00f5ppija &nbsp;olla on n\u00f6 lahe. Andre ei usu, et \u00fclikoolis Singapuris on palju raskem kui Eestis. \u00d5ppej\u00f5ud \u00fclikoolis on rahvusvahelise taustaga, nt &nbsp;on \u00f5ppej\u00f5ude USAst, Bulgaariast, Austraaliast. Lisaks sellele on muidugi ka kohalikke.<\/p>\n\n\n\n<p>Toit ja r\u00f5ivad on Singapuris odavamad kui Eestis. Singapuri kutsutakse riigiks, kus on olemas k\u00f5ik k\u00f6\u00f6gid. Toitude valmistamisel kasutatakse palju karrit ja t\u0161illit, mist\u00f5ttu on toidud palju teravamad kui Eestis. Alkoholi Singapuris v\u00e4ga ei tarbita, see on ka v\u00e4ga kallis. Poes maksab tavaline \u00f5lu u 4 eurot, baaris on selle hind v\u00e4hemalt 10 eurot. Reisides saab riiki sisse tuua teatud koguse alkoholi, seda v\u00f5imalust inimesed ka kasutavad.<\/p>\n\n\n\n<p>Suuremad \u00fcleriigilised pidustused on nt Hiina uusaasta t\u00e4histamine, Singapuri aastap\u00e4ev. Nende auks korraldatakse v\u00e4ga suuri ilutulestikke, linnad kaunistatakse, korraldatakse paraade ning erinevaid \u00fcritusi. Toimub ka militaartehnika n\u00e4itamine. Esimesel kohal, millele Singapuri riik raha kulutab, ongi riigikaitse, sellele j\u00e4rgneb haridus.<\/p>\n\n\n\n<p>Singapuris elab kokku umbes 40 eestlast. Kokku saadakse jaanip\u00e4eval ja vabariigi aastap\u00e4eval, arvatavasti ka j\u00f5uludel.<\/p>\n\n\n\n<p>Rahvastikust moodustavad suurema osa hiinlased. V\u00e4lispoliitiliselt tehakse Hiinaga ka palju koost\u00f6\u00f6d. Riigis r\u00e4\u00e4gitakse inglise ja hiina keelt.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00fcsimused publikust:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas on seis v\u00f5rd\u00f5iguslikkusega? Poliitikas osaleb naisi, seejuures on m\u00f5ni minister naissoost. Riigis ei r\u00e4\u00e4gita v\u00e4ga sellest, et v\u00f5rd\u00f5iguslikkusega probleeme oleks.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas on \u00fcli\u00f5pilaskonnas neidude ja noormeeste suhe? Tundub, et asi on tasakaalus. Isegi inseneri\u00f5ppes on palju naisi.<\/p>\n\n\n\n<p>Bakalaureuse\u00f5ppe pikkuseks on enamasti 4 aastat, inseneri\u00f5pe ja arsti\u00f5pe v\u00f5ivad olla ka pikemad. Enamasti on nii, et bakalaureusekraadiga inimesed l\u00e4hevadki kohe t\u00f6\u00f6le ning magistri\u00f5ppesse astutakse siis, kui mingi t\u00f6\u00f6kogemus juba olemas on.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui palju m\u00f5jutab Singapuri regionaalpoliitika? Singapur \u00fcritab oma arvamust \u00f6elda. Kindlasti m\u00f5jutab Singapuri k\u00f5ik see, mis \u00fcmberringi toimub (Hiinas, Jaapanis jne).<\/p>\n\n\n\n<p>Miks Singapur Malaisiat kardab? Ajaloo v\u00e4ltel on nende kahe vahel palju s\u00f5dimist polnud, lisaks sellele on Malaisia suur riik (Singapuri v\u00f5iks v\u00f5rrelda Hiiumaaga). Kui 1960ndatel oli p\u00e4evakorras erinevate liitude loomine, siis ka nende k\u00f5neluste raames oli domineerivaks just Malaisia.<\/p>\n\n\n\n<p>Singapuris on t\u00e4iesti normaalne kuulda p\u00fcssipaukusid, need tulevad tavaliselt s\u00f5jav\u00e4ebaasidest. Singapuris on 2 aasta pikkune s\u00f5jav\u00e4ekohustus.<\/p>\n\n\n\n<p>Narkootikumidesse suhtutakse Singapuris v\u00e4ga t\u00f5siselt. Reegliks on ka see, et naisi ei tohi klubis halvasti kohelda. Seega on m\u00f5ned v\u00e4\u00e4rtushinnangud igati paigas.<\/p>\n\n\n\n<p>konspekteeris Kerstin K\u00fctt<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teisip\u00e4eval, 22.05 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Singapuris \u00f5ppiv \u00fcli\u00f5pilane Andre S\u00f5star, kes r\u00e4\u00e4kis teemal &#8220;Ida ja l\u00e4\u00e4ne sild &#8211; Singapur&#8221;. See&nbsp;2014. aasta kevadsemestri viimane loeng toimus Pirogovi platsil. Andre S\u00f5star on k\u00f5rgharidust omandamas Singapuris. Kuidas ta sinna sattus? Tema onu elab Hongkongis juba 10 aastat. 2012. aastal k\u00e4is Andre perega onul k\u00fclas ning [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1642","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1642","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1642"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1642\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1642"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1642"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1642"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}